← Eesti

2-21-13535/7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a, Jõhvi Kohtuasja number 2-21-13535 Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi R Vi hagi I Vi vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: R V (isikukood xxx, elukoht: xxx) Hageja seaduslik esindaja: O V (isikukood xxx, elukoht: xxx Kostja: I V (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Roman Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo, e-post: roman.golovenko@jewelex.ee RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada osaliselt.
  4. Välja mõista I Vilt R Vi kasuks alates 01.10.
  5. a igakuise elatis 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras kuni R Vi täisealiseks saamiseni.
  6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE
  7. Viru Maakohtule 30.08.
  8. a esitatud hagiavalduse kohaselt sündis O Vi ja I Vi kooselust xxx. a aastal poeg R V. Laps on ema ülalpidamisel, lapse isa materiaalselt perekonda ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise hageja kasuks. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
  9. Hageja seaduslik esindaja kinnitab, et on nõus, et kostja maksab alates 01.10.
  10. a igakuiselt elatist poja ülalpidamiseks 292 eurot kuus kuni poja täisealiseks saamiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista augustikuu elatis. KOSTJA VASTUS
  11. I V märgib hagile saadetud kirjalikus vastuses, et tunnistab esitatud haginõuet osaliselt. Kostja täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja vajalikul määral. Kostja kannab lapse ema kontole lapse ülalpidamiseks igakuiselt vähemalt 300 eurot. Kostja palub mõista hageja kasuks igakuine elatis seadusjärgses miinimummääras, st 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates oktoobrist
  12. a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  13. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
  14. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. R V on I Vi poeg.
  15. PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.
  16. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
  17. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 2
  18. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11).
  19. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  20. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 . alahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
  21. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
  22. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 15).
  23. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.
  24. Kostja nõustub poja ülalpidamiseks maksma elatist 292 eurot alates
  25. a oktoobrist. Kostja märgib, et seniajani on ta täitnud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult.
  26. Hageja seaduslik esindaja nõustus kohtule 24.09.
  27. a saadetud seisukohas kostja pakutud igakuise elatise suurusega ja algusega. Samas palub hageja esindaja augustikuu elatist välja mõista.
  28. Kohus nõustub kostja väidetega selles, et ta on vabatahtlikult täitnud ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole rikkunud ülalpidamiskohustuse täitmist hageja ees. xxx. a sündinud tütar V sai täisealiseks xxx.
  29. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on 01.06.
  30. a kuni 31.12.
  31. a kandnud hageja seadusliku esindajale elatist 3 050 eurot (seaduse kohaselt on lapsele elatis 6 x 292 =1 752 eurot).
  32. aastal on kostja maksnud elatist 7 kuu jooksul 2 300 eurot (jaanuar kuni august). Seadusega kehtestatud miinimummääras oleks tulnud maksta 7 x 292 = 2 044 eurot. Septembris
  33. a maksis kostja hagejale elatist 300 eurot. Kostja maksed on regulaarsed.
  34. Arvestades eespool toodut ning hageja seadusliku esindaja nõustumist kostja pakutud igakuise elatisemakse suurusega, rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja poja ülalpidamiseks elatise 292 eurot kuus kuni poja täisealiseks saamiseni alates
  35. a
  36. oktoobrist.
  37. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Menetluskulude jaotus 3
  38. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
  39. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.