ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu menetluses on P. A. hagi R. A. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, kostja ja hageja seaduslik esindaja suhtlesid alates juuli 2019.a, suhted lõppesid augustis 2019.a ning hageja seaduslik esindaja sai teada, et ta on rase. Kostja otsustas, et temale last pole vaja ning poolte suhted lõppesid pöördumatult. Hageja sündis xx.xx.xxxx, alates lapse sünnist oli kostja nõus last rahaliselt toetada ning poolte kokkuleppel tasus kostja igakuiselt elatist summas 200 eurot, samuti vastavalt kokkuleppele oli kostja nõus toetama last suuremade ostudega (näiteks kärud, hällid jne), mida ta pole teinud. Alates juuni 2020 kuni märts 2021 tasus kostja hagejale igakuiselt 200 eurot. Kuna vanematel tekkis konflikt, teatas kostja märtsis 2021.a., et enam ta lapsele elatist ei maksa ning palus pöörduda kohtu poole. Kostja teatas, et edaspidi tasub igakuiselt elatis ainult kohtuotsuse alusel. Hageja palus tuvastada P. A. põlvnemine R. A.st, samuti kohustada kostjat tasuma hagejale edasiulatuvalt igakuist elatist kuni hageja täisealiseks saamiseni pooles (1/2) Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras selliselt, et elatise summa vastaks igakordsele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisele. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS 3 Kostja esindaja esitas 14.05.2021 vastuse hagile, milles palus määrata molekulaargeneetiline ekspertiis, et tuvastada, kas P. A. põlvneb R. A.st; määrata molekulaargeneetiline ekspertiisi teostamise aeg ajavahemikul 19.07.2021-25.07.2021; pikendada R. A.le antud menetlustähtaega hagile vastamise osas ning määrata hagile vastamiseks 20-päevane tähtaeg alates molekulaargeneetilise ekspertiisi tulemuse teatavakstegemisest R. A.le. Viru Maakohtu 27.05.2021 määrusega määrati P. A. isast R. A.st põlvnemise tuvastamiseks DNA-ekspertiis ning kohustati pooli koos lapsega ilmuma võrdlusmaterjali andmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Ida-Eesti osakonda. KOHTUISTUNG 27. oktoobri 2021 kohtuistungil teatasid menetlusosalised kohtule, et nad on nõus nii põlvnemise kui ka elatise vaidluse lahendama kompromissiga. Kuna DNA-ekspertiisiga on põlvnemise tuvastatud, siis põlvemise osas vaidlus puudub, vaidlus on elatise summa osas. Pooled sõlmisid kohtuistungil protokollilise kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja lõpetada asja menetlus. Kompromissina leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale elatist summas 225 eurot kuni hageja 18-aastaseks saamiseni. Kostja tasub elatist iga kuu 5-ndaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja a/kontole XXXXXXXXXXXXXX. Septembri 2021 ja oktoobri 2021 elatise võlgnevuse summas kokku 425 eurot kohustub kostja tasuma osamaksetena 4 x 100 eurot ja üks kord 50 eurot, esimene makse teostatakse 5.novembriks ja viimane makse on märtsis 2022. Pooled kinnitavad, et kompromissi sõlmimisega ja täitmisega on kõik vastastikused nõuded ammendavalt ja lõplikult lahendatud. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus teatas, et kompromissi saab sõlmida ainult elatise osas, põlvnemise osas lahendab kohus tsiviilasja otsusega (kuna perekonnaasja (põlvnemise) vaidluses ei ole kohus seotud poolte kompromissiga,
Kohus kinnitab kompromissi elatise osas. Kohus määras, et kohtulahend tehakse teatavaks 03.11.2021. 01.11.2021 kirjas palus kohus menetlusosalistel täpsustada kompromissis märgitud elatise võlgnevuse summat, kuna kompromissi kohaselt moodustab 2 kuu võlgnevus 425 eurot, tasumisele kuuluvate maksete kogusumma moodustab aga 450 eurot (4x100; + 50). 01.11.2021 teatasid hageja ja kostja esindajad, et 2 kuu elatise võlgnevuse summa moodustab 450 eurot ning hageja ja kostja on nõus kompromissis märgitud summa muutmisega, so mitte 425 eurot, vaid 450 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 p 4 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 27.10.2021 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mille palusid kinnitada. 4 01.11.2021 esitasid hageja ja kostja esindajad kompromissi täpsustuse, mille kohaselt moodustab 2 kuu võlgnevus mitte 425 eurot, vaid 450 eurot. Kooskõlas
lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.
lg 4 alusel pooled loobusid edasikaebe õigusest.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
lg 1, § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 4 kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.