Obsah (8)

§ 424§ 73§ 65§ 74§ 69§ 50§ 83§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 20. november 2015.a, Võru kohtumaja Kriminaalasja nr 1-15-8831 (15286000284) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistung

kokkuleppemenetluses Prokurör Riita Serikova Süüdistatav B.A, isikukood: XXX , Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, kesk-eriharidus, elukoht: xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx, töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud kaks korda, viimati 27.09.2013 Tartu Maakohtu otsusega

§ 424

alusel neljakuulise vangistusega tingimisi

§ 73

1 kohaselt kolmeaastase katseajaga koos mootorsõiduki juhtimõisõiguse äravõtmisega 11 kuuks, tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 18.08.2015.a. § 424 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada B.A

§ 424

järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.09.2013.a otsusega nr 1-13-8665 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4 (nelja) kuu vangistuse võrra ning mõista B.A-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 69

alusel asendada 1 (üks) aasta vangistust 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb B.A ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel on B.A kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata B.A kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena B.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 8. detsembril 2015.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. 2.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 21.08.2015.a määruse nr 1-156671 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend – B.A-le kuuluv mootorsõiduk sõiduauto Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxxxxxx VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on antud hoiule PPA Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonnale. KrMS § 126 lg 6 alusel Maavalitsusel korraldada eelnimetatud sõiduki võõrandamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale.

1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada B.A suhtes kohtuotsuse jõustumisel.
2. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 alusel mõista B.A-lt välja menetluskulud riigieelarvesse järgmiselt: • sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; • kaitsjatasu 62,60 (kuuskümmend kaks eurot ja 60 senti) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et B.A on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 647,60 (kuussada nelikümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse 2 jõustumisest järgmiselt: 11-ne kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 53,97 eurot ning 12-ndal kuul tasuda 53,93 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700083300 ning selgituse “B.A, otsus nr 1-15-8831, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus B.A süüdistatakse selles, et tema 07.08.2015 kella 20.15 ajal juhtis Võru maakonnas Haanja vallas Kose – Käbli tee
3. kilomeetril sõiduautot Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxxxxxx, olles joobeseisundis, s. o isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,41 mg/L, millise teoga pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör B.A-le karistuseks kaheksa kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 27.09.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – nelja kuu vangistuse võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks üks aasta vangistust. 3

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta ja kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on B.A kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg 1 sätestatule: elama kohtu määratavas alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 50

lg 1 alusel võtta lisakaristusena B.A-lt mootorsõiduki juhtimise õigus ära üheks aastaks.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida B.A-lt tahtliku süüteo toimepanemise vahend sõiduauto Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxxxxxx VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav B.A aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav B.A , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.A süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht vara konfiskeerimise osas Kriminaalasjas on Tartu Maakohtu 21.08.2015.a määruse nr 1-15-6671 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend, B.A-le kuuluv mootorsõiduk sõiduauto Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxxxxxx VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on antud hoiule PPA Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonnale.

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. 4 Riigikohus on 12.06.2008.a otsuses nr 3-1-1-37-07 asunud seisukohale, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. B.A on varem korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest kriminaalkorras karistatud ning käesolevas kriminaalasjas on taas alus B.A süüdi tunnistada joobes juhtimises. Karistusregistri õiendist ja 27.09.2015 kohtuotsusest nr 1-13-8665 nähtuvalt on B.A varem kahel korral kriminaalkorras karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Esimesel korral karistati süüdistatavat joobes juhtimise eest rahalise karistusega ning teisel korral tingimisi vangistusega ning käesolev kuritegu on toime pandud katseajal. B.A-le on mõlemal korral kohaldatud ka lisakaristust - juhtimisõigus äravõtmist, so esimesel korral viieks kuuks ja teisel korral üheteistkümneks kuuks. Eeltoodu alusel on kohtul piisavalt ja põhjendatud alus arvata, et varasemad leebemad karistused, muuhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena pole mõjutanud süüdistatavat hoiduma samalaadsetest süütegudest. KrMS § 126 lg 6 kohaselt konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite võõrandamise ja hävitamise ning vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra § 3 lg 1 kohaselt konfiskeeritud vara antakse maavalitsusele üle üleandmis-vastuvõtmisakti alusel, mille üks eksemplar jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Sama korra § 3 lg 2 kohaselt konfiskeeritud vara üleandmis-vastuvõtmisakti märgitakse: 1) eseme nimetus; 2) esemete kogus; 3) viide otsusele või määrusele, mille alusel esemed üle antakse; 4) eseme üleandmise koht ja aeg; 5) üleandja ja vastuvõtja ametinimetused, nimed ja allkirjad. Sama korra § 3 lg 3 kohaselt Maavalitsus võõrandab konfiskeeritud vara «Riigivaraseaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Seega arvestades ülaltoodut tuleb

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 21.08.2015.a määruse nr 1-15-6671 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend – B.A-le kuuluv mootorsõiduk sõiduauto Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxxxxxx VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on antud hoiule PPA Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonnale. Maavalitsusel korraldada eelnimetatud sõiduki võõrandamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale. Kohtu seisukoht menetluskulude osas B.A menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 62,60 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot). 5 Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. B.A on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades B.A sissetulekut, käib temale ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades B.A-lt varalist seisu ja resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 647,60 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 6