lg 5 p 3 alusel lisakaristusena võtta F.H-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks. Vastavalt
on F.H kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse ärakiri saata F.H-le ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile. Tagastada F .H poolt tasutud riigilõiv summas 50 (viiskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati F .H Liiklusseaduse ( edaspidi
) § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ning
Otsusega tehti kindlaks, et F.H 28.04.2018.a kell 21:20 Kadaka pst 147 juures suunaga Tähetorni tänava poole juhtis mootorsõidukit BMW 328 r/n XXXXXX kiirusega 106 +/- 4 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 40 km/h mitte vähem kui 62 km/h. Oma sellise tegevusega rikkus F.H
lg 5 p 3 /Juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 4 /Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni/ järgi. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani toime temale inkrimineeritud väärteo, väärteoprotokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeti kahetsus, raskendavad asjaolud puudusid. Kohtuväline menetleja leidis, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud, kuivõrd isikul on karistusregistri andmete kohaselt 3 kehtivat liiklusalast karistus, s.h ka lubatud sõidukiiruse ületamine ning isiku süü on väga suur. 2 4-18-3092 Kohtuväline menetleja määras F.H-le KarS § 56 lg 1 alusel karistuseks
lg 4 järgi rahatrahvi 1 50 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ning
KAEBUSE SISU 08.06.2018.a esitas F.H kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 15.05.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2317,18,003009 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks määratud lisakaristuse osas. Alternatiivselt lisakaristuse tühistamiseks ning nt täiendava rahatrahvi määramiseks. Kaebuse kohaselt on juhtimisõigus vajalik igapäevaste töökohustuste täitmiseks, kuna üheks töökohustuseks on muuhulgas sõidukite transporti mine töökotta. Samuti takistab juhtimisõiguse kaotamine tegeleda oma hobiga, s.o sõiduautode driftiga. Lubade kaotus võib lõpetada tema koostöö tiimiga XX ning võistluslitsentsi kehtetuks muutumist. Kaebaja on mõistnud rikkumise tõsidust, mõistab et oma teoga pani suurde ohtu enda töökoha, karjääri ning teised isikud ja nende vara, kahetseb. Kaebaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 22.06.2018.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Mõistetud karistus on vastavuses isiku süü suurusega ning arvestab õiguskorra kaitsmise huve. Kohtuväline menetleja asus seisukohale , et F.H -le eelnevalt mõistetud karistused, ei ole isiku käitumist mõjutanud, tema käitumismuster viitab üheselt isiku ükskõiksele suhtumisele õiguskorda ning üksnes põhikaristuse mõistmine ei taga tema õiguskuulekust. Väärteo menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine on toimunud kooskõlas karis tuse kohaldamise alustega. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et F .H kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 15.05.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2317,18,003009 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks lisakaristuse määramise osas, tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8 ), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 3 4-18-3092 Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et F.H 28.04.2018.a kell 21:20 Kadaka pst 147 juures suunaga Tähetorni tänava poole juhtis mootorsõidukit BMW 328 r/n XXXXXX kiirusega 106 +/- 4 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 62 km/h. F.H tunnistas oma süüd nii kohtueelses menetluses kui ka kohtule esitatud kaebuses. Samuti on F.H poolt toimepandud väärtegu leidnud kinnitamist muuhulgas väärteotoimikus olev a salvestusega, mille kohaselt BMW r/n XXXXXX kiiruseks mõõdeti 106 km/h ning tunnistaja Andrei Aleksandrovi ütlustega, mille kohaselt mõõdeti musta BMW r/n XXXXXX kiiruseks 106 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 40 km/h. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et F.H juhtis mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal kohas ning ületades suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 62 km/h. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja on rikkunud liiklusseadust, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Kohus on seisukohal, et F.H poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab
lg 4 / Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni/. Kohus leiab, et F.H rikkus seadust teadlikult ja tahtlikult, kuna ta otsustas ületada suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 62 km/h, enda ütluste kohaselt tee oli vaba ning ta veendus ohutuses. Samuti on isik selgitanud kahetsuskirjas, et enne Tähetorni ristmiku tekkis põhjendamatu mõte jõuda rohelise tulega üle Tähetorni ristmiku ning seetõttu kiirendas. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku § -st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus selgitama mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on palunud tühistada lisakaristus ning alternatiivselt suurendada rahatrahvi. VTMS § 132 p 2 tuleneb, et kaebuse lahendamisel võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Seega ei ole kohtule antud õigust raskendada isiku olukorda ning suurendada määratud rahatrahvi. Sellest tulenevalt ei ole võimalik alternatiivset karistust isikule mõista. 4 4-18-3092 Kaebaja on esitatud kaebuses selgitanud, et juhtimisõiguse kaotamisel, võib ta kaota da oma töökoha ning võistluslitsents võidakse tunnistada kehtetuks. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et juhtimisõiguse vajalikus ei tekkinud kaebajal pärast väärteo toimepanemist, see oli olemas nii enne kui ka teo toimepanemise ajal. Väärteoprotokollist nähtuvalt on isiku töökoht Veoautokeskuse OÜ, kaebuse kohaselt alustas isik antud kohas tööd juba 01.06.2016 .a. Seega pidi kaebaja mõistma, et tema poolt toime pandud teole võib järgneda selline karistusõiguslik kohtlemine, mis võib mõjutada tema senist elukorraldust. Kaebaja seda ei teinud ning otsustas ületada suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 62 km/h. Lisaks on vajalik arvestada, et F.H pani väärteo toime Tallinnas õhtusel ajal ning nädalavahetusel. Kohus leiab, et F.H pidi endale teadvustama, et tema teole peab järgnema hukkamõist ning vastav karistus.
lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest võidakse isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-6-17 on sedastatud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
lg 4 sanktsiooni maksimaalseks karistuseks on põhikaristusena rahatrahv kuni 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Sanktsiooni keskmiseks määraks on seega rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, arest 15 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümneks kuuni. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse mõistmisel, et isik ületas suurimat lubatud sõidukiirust asulasisesel teel, kus liiklevad samal ajal ka teised liiklejad (s.h ülekäigurajad) ning sõiduki peatumisteekonda, seadis isik enda tegevusega reaalsesse ohtu teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et isiku süü on suur. Kohus nõustub sellise seisukohaga ning märgib lisaks, et kaebaja teadlikult võttis vastu otsuse ületada suurimat lubatud sõidukiirust, kuna soovis jõuda üle ristmiku rohelise tulega, kaebaja ei hoolinud et tema tegevuse tagajärjel võivad ohtu sattuda süütud kõrvalseisjad. Riigikohus on oma 17.06.2013.a kohtuotsuses nr 3-1-1-58-13 sedastanud, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on isikul 3 kehtivat liiklusalast karistust. 13.12.2017.a karistati F.H
lg 1 alusel rahatrahviga 88 eurot ning 03.03.2017.a
Viimati karistati teda 05.04.2018.a
Antud asjaolust nähtub, et F.H-le mõistetud eelnevad karistused ei ole oma eesmärki kandnud ega mõjutanud teda käituma seaduskuulekalt. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et F.H sihikindel tegevus ilmestab tema üldist ükskõikset suhtumist õiguskorda. Isik ei ole teinud eelnevatest karistustest endale püsivaid järeldusi ning on jätkanud liiklusalaste rikkumiste toimepanemist. Kusjuures eelmise ja käesoleva rikkumise vahel on kõigest 22 päeva. Sellest tulenevalt leiab kohus, et lisakaristuse mõistmine isikule on põhjendatud.
lg 5 p 3 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristust
Kuivõrd F.H kahetses oma teguviisi, siis on kohtu hinnangul põhjendatud lisakaristuse määramine minimaalses määras, st 6 kuuks. Arvestades F .H poolt toimepandud tegu, tema süü suurust, leiab kohus et alused lisakaristuse tühistamiseks puuduvad. Kohus on seisukohal, et F.H-le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või 5 4-18-3092 tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120,
. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.