4-18-2540/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.juun il 2018.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-18-2540 Kohtukoosseis Kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Katreen Siirma , tõlk Natalija Mehh Väärteoasi Z.K kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.04.2018 otsusele nr 2302,18,002799 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: Z.K (isikukood XXX, elukoht xxxx) Kohtuväline menetleja: PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) esindaja Raul Annuka Asja läbivaatamine Kohtuistungil 07.06.2018 RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas: Z.K kaebus rahuldada ja tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.04.2018 otsus nr 2302,18,002799 – Z.K-le LS § 227 lg 2 alusel määratud karistuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3kuuks osas. Teha Z.K karistamise osas uus otsus: mõista Z.K-le karistuseks 30.03.2018 toimepandud väärteo eest LS § 227 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.04.2018 otsus nr 2302,18,002799 muutmata. Rahatrahv tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE8910 10220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a nr EE403300333416110002 Danske pangas või a/a EE701700017001577198 Luminor Bank. Makseinfo lisatakse kohtuotsusele. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Koht uotsuse lõpposa on kuulutatud 07.06.2018.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 29.06.2018.a. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Aivar Hirs’i 19.04.2018 otsusega nr 2302,18,002799 karistati Z.K KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3kuuks. 30.03.2018.a. koostatud väärteoprotokolli nr 20180330373401 kohaselt rikkumine seisnes selles, et 30.03.2018.a kella 14.16 ajal Tallinnas, Järvevana teel Veerenni tn ja Pärnu mnt vahel Z.K juhti s mootorsõidukit BMW 535D registreerimismärgiga XXXXXX kiirusega 97+-3 km/t, suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 70 km/t. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/t. Juhtis sõidukit ja esmase juhiloa omajana puudusid autol ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Z.K rikkus LS § 50 lg 5 p 3 ja § 106 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu 14.05.2018 esitas Z.K Harju Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse, milles taotleb põhikaristuse liigi muutmist . Kaebuse esitaja kahetseb oma tegu ja palub juhtimisõiguse ära võtmise asemel määrata rahatrahv, mille on suuteline tasuma ja esitab konto väljavõtte. Töökoht asub linnast väljas, tööandjapoolset transporti ei ole. Kohtumenetlus ja kohtuotsuse põhjendused 07.06.2018 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, ta soovib määratud karistuse kergendamist. V ajab juhtimisõigust tööl käimiseks. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on väärteo toime pannud ja kuivõrd tegu oli toime pandud tahtlikult ja eelnev karistus ei ole mõjutanud, tuleb muuta karistuse liiki ja kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Vastavalt VTMS § 31 lg 2 ja § 123 lg 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Muuhulgas tähendab väärteoasja igakülgne uurimine seda, et sõltumata esitatud kaebuse piiridest maakohtul tuleb selgitada välja kõik menetlusalust isikut süüstavad ja õigustavad asjaolud. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja ning uuris järgmisi väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid: Menetlusaluse isikuna Z.K seletas, et päike paistis silma ja ei märganud kiiruse ületamist; 03.04.2018 esitatud vastulauses seletas, et ei märganud kiiruse ületamist, kahetses ja palus karistuseks rahatrahvi, sest töökoht asub linnast väljas, muretseb ka laenuga ostetud elukoha pärast, mille sai pärast lastekodust lahkumist. Videosalvestus CD-plaadil (millisega kohus tutvus vahetult istung il) vastab VTMS § 31 lõike 11 punktides 1 –3 sätestatud nõuetele: see on seotud väärteoasjaga nr 2302,18,002799, salvestistest nähtub millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud. Samuti salvestise väljatrüki st nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud – kiirusega 97 km/h liigub mootorsõiduk 65 meetrit, seejärel kiirusega 96-93km/t veel 290 meetrit. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Z.K on üks kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg 2 järgi – rahatrahv, mis karistusregistri kohaselt seisuga 02.04.2018 oli tasumata. 2 Kui väärteoasja arutamisel tekib kohtul kahtlus näiteks kiiruse ületamise või selle fikseerimise asjaolude suhtes, peab kohus välja selgitama, kas pooled soovivad esitada täiendavaid tõendeid või koguma täiendavaid tõendeid omal algatusel (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-125-12, p 6). Käesoleval juhul kohus leiab, et vajadus täiendavate tõendite kogumiseks puudub, sest eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning Z.K süü rikkumises on täielikult tõendatud: videosalvestus vastab seaduses nimetatud nõuetele ja on lubatav tõend. Videosalvestusest nähtub ammendavalt millal, kus ja kuidas toimus Z.K poolt juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmine, mõõtemetoodikat rikutud ei ole. Vastavalt mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, on täidetud mõõteseaduse § 5 lg 1 nõuded ja saadud mõõtetulemus on kasutatav tõendina. Kaebuse esitaja enda ütlustega on tõ endatud kaebaja liikumine kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas, on tõendatud kiiruse ületamine mitte vähem kui 24 km/h. Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (Riigikohtu otsus nr 3-1-1- 73-08, p 8.1). Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-45-11, p 9). V äärteoprotokollis on täpselt kirjeldatud Z.K-le süüks arvatud süütegu – ta juhtis mootorsõidukit, kiirusega 97+-3km/t, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 70km/t, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24km/t . Kohus leiab, et väärteoprotokolli koostamisel ei ole rikutud VTMS § 19 lg 1 p -s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumist. Kaevatav otsus sisaldab sama teokirjeldust, mis on väärteoprotokollis. Kohtuvälise menetleja otsuses on menetleja seisuko had jälgitavad. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini kiiruspiirangu tunnusmärgil olevast kiirusest. Sõites Tallinnas Järvevana teel kiirusega 97km/t +/-3km/t rikkus Z.K LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 227 lg 2 j ärgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti puudusid Z.K poolt juhitud sõidukil algaja juhi tunnusmärgid, millega ta rikkus LS § 106 lg 3, väärtegu on kvalifitseeritav LS § 242 lg 1 järgi. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. LS 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 –40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati Z.K LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kaebajale määratud karistuse hindamisel tuleb lähtu da KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi 3 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku keskmine määr. eriosa normi sanktsiooni Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-52-13, p 19). Z.K ületas kiirust 24km/t võrra. LS § 227 lg 2 sätestab vastutuse kiiruse ületamise eest 21-40 km/t. Seega Z.K süü ei ole suur, sest pannes toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo on võimalik kiirust ületada ka palju suuremas määras – kuni 40 km/t. Z.K aga ületas kiirust määras, on piiripealne LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumisega. Kaaludes karistusliigi valikut leiab kohus, et Z.K isikuandmed, ehk tema eelnev karistatus samaliigilis e väärteo toimepanemise eest ei välista tema suhtes rahatrahvi kohaldamist. Z.K-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on noormehele ülemäära karm. Rahatrahv karistusliigina omab mõju Z.K õiguskuulekusele, mistõttu tema suhtes isiku põhiõigusi intensiivsemalt riivava karistusliiki ehk juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine ei ole käesoleval juhul piisavalt põhjendatud. Karistusregistrist nähtub, et mõistetud rahatrahv oli tasu mata, kuid Pärnu Maakohtu otsus nr 4-17-2762 jõustus alles 26.03.2018.a. ning kohtuistungil tõendas Z.K, et rahatrahv on 05.06.2018.a. tasutud. Hilisem rahatrahvi tasumine tulenes sellest, et 03.05.2017 kohtuvälise menetleja otsuse peale oli Z.K kaebuse esitanud, 12.12.2017 kohtuotsusega (mis jõustus 26.03.2018) jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Tegemist on kustumata karistusega, kuigi rikkumine oli toimepandud 26.03.2017.a, st aasta tagasi. K aebuse esitaja on kaebusele lisanud tõendi töökohast, mis annab kohtule aluse kaaluda, et isikule on eluliselt vajalik juhtimisõiguse olemasolu igapäevase sissetuleku tagamiseks. Juhtimisõigusest ilma jäämine võib seada ohtu tema edasise töötamise. Kohus veendus vahetult istungil, et kohtulik arutamine on Z.K käitumist ja mõtteviisi mõjutanud. Teda mõjutas karistusena juhtimisõiguse äravõtmine, mille kohtuväline menetleja oma otsuses määras, see oli tõsine hoiatus. Kohus leiab, et noore inimese käitumist saab mõjutada rahatrahvi määramisega, sest olles saanud tõsise hoiatusena karistusena juhtimisõiguse äravõtmise, pani see asjaolu noormeest tõsiselt mõtlema, mida kohus tajus vahetult kohtuistungil. Pärast kohtulikku arutamist on kaebuse esitaja väga hästi teadlik, et oht juhtimisõigust taas kaotada on reaalne, kohtu arvates mõjutab nimetatud asjaolu käituma edaspidi seaduskuulekalt. Kohus leiab, et olukorras, kus menetlusalusel isikul puuduvad täitmata nõuded tasumata rahatrahvide näol, temal on olemas kindel sissetulek ja töökoht ning varasem – üle aasta tagasi määratud rahatrahv on sundinud teda hoiduma veelgi raskemate (nt joobeseisundis juhtimine) süütegude toimepanemisest, saab nendest asjaoludest järeldada, et menetlusalusel isikul on olemas piisavad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks ja rahatrahvide tasumise soov ning varasem rahatrahv ei viita üheselt sellele, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ja rahatrahv karistusliigina ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Põhjendatud ei ole kohtuvälise menetleja seisukoht, et Z.K mõjutamiseks edasistest süütegudest hoiduma, on vaja teda kindlasti karistada juhtimisõiguse äravõtmisega. Käesoleval juhul karistuse eripreventiivseid eesmärke on võimalik jätkuvalt saavutada menetlusaluse isiku puhul ka rahatrahviga sanktsiooni keskmäära ulatuses. Z.K näol pole tegemist süstemaatilise liiklussüütegude toimepanijaga, kelle puhul rahatrahvi kohaldamine tulemust ei anna. Tegemist on isikuga, keda on varem küll samaliigilise õigusrikkumise eest karistatud, kuid seda vaid ü hel korral ja üle aasta tagasi. Seega ei ole alust käsitada Z.K isikuna, kes sageli rikuks erinevaid liiklusnõudeid. 4 Kõike eelnevat arvesse võttes ei ole põhjendatud loobumine kergema karistusliigi kohaldamisest. Rahatrahv karistusliigina ei ole menetlusaluse isiku suhtes end ammendanud. Arvestades rikkumise suurust ja menetlusaluse isiku isikuandmeid, leiab kohus, et ko htuvälise menetleja poolt kohaldatud 3-kuuline mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna ja tuleb näidata, millistele asjaoludele tuginevalt on selline oht tuvastatud. Z.K osaleb jätkuvalt aktiivselt mootorsõiduki juhina liikluses ning puuduvad andmed, et ta oleks pannud toime uusi süütegusid. Puudub alus järeldada, et tegemist oli harjumussüüteoga. Üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks piisab mõistetud põhikaristusest. Autoga liikumine on seotud tööga, mis on Z.K sissetuleku allikas. Noorel inimesel on töökoht väga tähtis. Riigikohtu otsuse nr 3-1-126-10 kohaselt kohaldamise puhul töökoha kaotus ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks . Samas Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-122-13 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist tuleb alati eraldi kaaluda ja põhistada (otsuse p 10-11). Antud juhul ei ole tegemist joobeseisundis sõiduki juhtimisega, ei ole tegemist süstemaatilise rikkujaga ja väljakujunenud käitumisega ning kohus arvestab karistuse mõistmisel kaebuse esitaja isikut ja karistuse määramise tagajärgi. Kohus leiab, et Z.K kaebus tuleb rahuldada, kaevatav otsus tühistada karistuse osas, teha uus otsus ja karistada menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 järgi ( ) rahatrahviga sanktsiooni keskmise määra ulatuses, arvestades ühelt poolt kergendavat asjaolu (kahetsust) ning teiselt poolt asjaolu, et aasta varem karistati Z.K juba korra kiiruse ületamise eest ja käesolevale rikkumisele lisandub täiendav rikkumine – algaja juhi tunnusmärkide puudumine. kohtunik / / 5