lg 1, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi vangistusega 6 kuud,
lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 6 kuud,
lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 5 kuud 26 päeva,
alusel asendati üldkasuliku tööga 1082 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg 1 aasta 6 kuud. Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Kriminaalhooldusalune Kohtuistungi toimumise aeg 17.04.2013.a. Jelena D žalalova O.R RESOLUTSIOON
lg 6 alusel pöörata O .R-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.09.2011.a kohtuotsuse nr 1-11-6517 järgi mõistetud karistus, 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust (1082 tundi ÜKT -d), täitmisele. Lugeda antud karistusest kantuks süüdimõistetu O .R poolt tehtud üldkasulik töö 173 tunni ulatuses, s.o 87 päeva ehk 2 kuud 27 päeva vangistust ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 23.04.2013.a. Valida O.R -ile tõkend it vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis . Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust tulenevalt KrMS § 385 punktist 26. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.09.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-6517 tunnistati O.R süüdi
l g 1, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.12.2010.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (1 aasta vangistust) ning mõist eti O.R-ile liitkaristuseks, 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Arvati
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 16.12.2010.a kuni 17.12.2010.a, 18.03.2010.a kuni 19.03.2011.a, s.o 4 (neli) päeva karistusaja hulka ja mõist eti lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.
lg 1 alusel asenda ti O.R-ile mõistetud karistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva, 1082 (ühe tuhande kaheksakümne kahe) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustati O.R üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku § -s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks. O .R-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühista ti kohtuotsuse jõustumisel. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.09.2011.a kohtuotsus jõustus 07.10.2011.a. 09.04.2013.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne nr 52917 O.R suhtes ettepanekuga pöörata temale mõistetud karistus täitmisele. Juhul, kui O.R ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, kriminaalhooldusametnik tegi vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg1 ettepaneku, võtta O. R vahi alla. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune O .R ei täitnud temale kohtu poolt määratud 1082 tundi ÜKT -d tähtajaks. O. R täitis 173 tundi ÜKT-d. On jäänud täitmata 909 tundi ÜKT-d. 18.07.2012.a koostatud rikkumise fikseerimise aktis hooldusalune kirjutab, et ei täitnud üldkasuliku tööd, sest vi ibis vahi all, aga peale seda oli tööga hõivatud, oli komandeeringus. Mõjutavat põhjust tõendavat dokumenti ei esitanud. 28.08.2012.a koostatud rikkumise fikseerimise aktis hooldusalune seletab, et ei täitnud ül dkasuliku tööd seoses tööhõivatusega ja pereprobleemidega. 02.04.2013.a koostatud rikkumise fikseerimise aktis hooldusalune kirjutab, et ei teinud üldkasuliku tööd, kuna tööandja ei lubanud talle töötada. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 2 Kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata O.R-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.09.2011.a kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusalune O.R ei ole nõus sellega, et karistus pööratakse täitmisele. Palub võimaldada kõikide ÜKT tundide tegemist. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud üle menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek O.R suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 6 alusel kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõud eid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune O.R ei täitnud temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde täies ulatuses 18 kuu jooksul. Ta on 1082 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud 173 tundi. Sooritamata on 909 tundi üldkasulikku tööd. O .R poolt välja toodud ÜKT tundide mittetäitmise põhjuseid ei pea kohus mõjuvateks . O .R ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud temal üldkasulikku tööd teha. Seega on olemas alused vangis tuse täitmisele pööramiseks. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, O.R seletusi, on kohus veendunud, et O.R hoidus tahtlikult üldkasuliku töö täitmisest kõrvale ning mõjuvad põhjused selleks puuduvad. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse edasine teostamine O .R suhtes ei ole otstarbekas. Seega
lg 6 alusel tuleb pöörata O .R-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.09.2011.a kohtuotsusega nr 1-11-6517 mõistetud karistus, 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 26 päeva vangistust (1082 tundi ÜKT -d), täit misele. Kuna O.R on jäänud täitmata 909 ÜKT tundi ning kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 454 päeva ehk 1 (üks) aasta 2 (kaks ) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa ) päeva vangistust. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.