1-11-414/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.veebruar 2011.a Paide Kriminaalasja number 1-11-414 Kohtunik Sirje Lahesoo Kohtuistungi sekretär Riina Kiuru Kriminaalasi B.P süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi Menetlus Kokkuleppemenetluses Prokurör Merike Lugna Süüdistatav B.P, isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxx, ei tööta, karistused kustunud, tõkend elukohast lahkumise keeld alates 10.

1. 2010.a. Kaitsja Anu Rannaveski, vandeadvokaadi abi RESOLUTSIOON
2. Süüdi tunnistada B.P KarS § 201 lg 1 järgi ning mõista talle rahaline karistus 70 miinimumpäevamäära, so 224 (kakssada kakskümmend neli) eurot.
3. KarS § 66 alusel mõista karistuse tasumine ositi. B.P peab ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuma iga kuu riigituludesse vähemalt 19 (üheksateist) eurot kuni rahalise karistuse (224 eurot) täieliku tasumiseni. Rahaline karistus tuleb maksta Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 4100064858, selgitusse märkida „B.P, krim.asi nr 1-11-414, rahaline karistus“.
4. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
5. B.P mõista B.P-lt riigituludesse menetluskulud: 99.70 eurot kaitsjatasu koos käibemaksuga, 417.03 eurot sundraha ja 2.61 eurot postikulu. 4.
6. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumber 2800049696 ning selgitusse märkida „B.P, krim.asi nr 1-11-414, menetluskulud“. 4.
7. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4.
8. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud (kaitsja sõidukulud) riigi kanda.
9. Tsiviilhagi rahuldada. B.P mõista B.P-lt 140.35 eurot (2196.00 krooni) Tarmo Erm’i (konto nr 221020037845 AS Swedbank) kasuks. Edasikaebamise kord Otsusele võib kohtumenetluse pool esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning apellatsioon tuleb esitada kirjalikult 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Süüdistus B.P süüdistatakse selles et tema 26.05.2010.a õhtusel ajal viibides Järva maakonnas Paide linnas xxxxxxxxxxx xx maja hoovis leidis T. E. kuuluva mobiiltelefoni LG KP-500 väärtusega 2196 ja omastas selle. Valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramisega pani B.P toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasi nr 1-11-414 Menetlus kohtus
10. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on süüdistuses märgitud teo toime pannud, et on süüdistusest ja kokkuleppe sisust aru saanud, et on kokkuleppes väljendanud oma tõelist tahet ning et ta nõustub kokkuleppega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et süüdistatava kokkulepe karistuse osas on olnud tema tõelise tahte avaldus ning et kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Eeltoodut arvestades tuleb B.P süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör B.P süüdi tunnistamist KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 70 miinimumpäevamäära ulatuses, so 224 eurot. KarS § 66 alusel määrata karistuse tasumine ositi selliselt, et B.P peab ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuma iga kuu riigituludesse vähemalt 19 eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.
11. Asitõendeid ei ole.
12. Tsiviilhagi on esitanud T. E. summas 2196 krooni, so 140.35 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada.
13. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p-dele 4, 9 ja 10 kohaselt on kriminaalmenetluse kuluks määratud kaitsjale makstud tasu, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja muud kulud (postikulu). 4.
14. B.P määratud kaitsjana osales kriminaalmenetluses vandeadvokaadi abi Anu Rannaveski. Kohtueelses menetluses on prokurör arvestanud kaitsjale tasu ja kulu hüvitist koos käibemaksuga 73.25 eurot. Kohtumenetluses on kaitsjal õigus saada tasu koos käibemaksuga 73.25 eurot. Kokku kaitsja tasu kriminaalmenetluses 146.50 eurot, sh käibemaks 24.42 eurot. Kaitsja taotles süüdistatavale õigusabi osutamisega kaasnenud sõidukulude jätmist riigi kanda põhjendusel, et süüdistatav ise ei saanud endale kaitsjat valida. Prokurör toetas taotlust. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Samas annab KrMS § 180 lg 3 kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. See tähendab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Muid aluseid, kui KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud, seadus ette ei näe. Seega puudub õiguslik alus kaitsja sõidukulude jätmiseks riigi kanda põhjusel, et süüdistatav ise ei saanud kaitsjat valida. Kohtuistungil selgus, et süüdistatav on alates 31.01.2011.a ilma tööta. Samas peab süüdistatav iga kuu maksma rahalise karistuse täitmiseks kokkulepitud rahasumma, lisaks hüvitama kannatanule ka kuriteoga tekitatud kahju. Sellises olukorras võib menetluskulude hüvitamine täies mahus osutuda süüdimõistetule ilmselt üle jõu käivaks. Eeltoodut arvestades peab kohus mõistlikuks jätta osa menetluskuludest, st kaitsja sõidukulud, riigi kanda. 4.
15. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, st 417.03 eurot. 4.
16. Postikulu (kohtukutse, kohtu alla andmise määruse saatmine süüdistatavale) käesolevas kriminaalasjas on riigi vahendite arvel kantud 2.61 eurot. Seoses süüdimõistmisega kohustab kohus süüdimõistetut hüvitama menetluskulud osaliselt, st (kaitsjatasu, sundraha ja postikulu). Kaitsja sõidukulud jätab kohus riigi kanda. Sirje Lahesoo Kohtunik 2