Obsah (6)

§ 121§ 199§ 64§ 68§ 74§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 01. märts 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-11-957 (kohtueelses menetluses

§ 121

; § 199 lg 2 p 4 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja ; omab RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku(KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada R.L süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 kuud ning tunnistada R.L süüdi

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 kuud;

§ 64

alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista R.L-ile liitkaristus vangistusena 8 kuud;

§ 68alusel arvata eelvangistuse aeg 24.-26.11.2010, s.

o 3 päeva karistusaja hulka ja lugeda R.L kandmata karistuseks vangistus 7 kuud 27 päeva;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 7 kuud 27 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata R.L-ile katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 7 kuud 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui R.L ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata R.L-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxx x-x xxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; tühistada R.L-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult RMK tsiviilhagi ning välja mõista R.L-ilt 312 eurot 53 senti RMK kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Andres A.i tsiviilhagi ning välja mõista R.L-ilt 100 eurot Andres A.i kasuks; 2.2 välja mõista R.L-ilt sundraha 417 eurot 03 senti, riigi õigusabi tasu 172 eurot 58 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 592,31 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a aprilli kuust igakuise menetluskulu osa 49 eurot 36 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu 57 eurot 53 senti maksta selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-957“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
3. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on R.L-ile mõistetavaks karistuseks

§ 121

järgi vangistus 8 kuud;

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistus 4 kuud;

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 8 kuud, lugedes kergema karistuse raskema karistusega kaetuks;

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.11-26.11.2010, so 3 päeva ning karistuseks mõista vangistus 7 kuud ja 27 päeva;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel mõista, et mõistetud karistus vangistus 7 kuud ja 27 päeva jääb tingimisi täitmisele pööramata, määrata R.L-ile katseaeg 2 aastat koos allutamisega

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrollile, kohustudes teda täitma kontrollnõudeid.

R.L on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema. olles varem toime pannud varguse, 2010 suvel-sügisel varastas Viljandimaal Kolga-Jaani vallas Leie külas riigimetsast eraldus AT031024015 43 kaske, 6 haaba ja 38 sangleppa, kokku 23,7 m3 puitu. Vargusega põhjustati RMK Viljandimaa metskonnale varalist kahju 4890 krooni (312,53 €). Veel süüdistatakse R.L selles, et tema 26.01.2011 kella 14.30 paiku püüdis varastada Andres A.ile kuuluvas endise Märdi suurfarmi hoonest ja sigalast 15 meetrit malmtorusid ja elektrikaablist vasktraati, mille pani seitsmesse suhkrukotti, põhjustades varguse katsega varalise kahju 200 eurot ja lõhkumisega 100 eurot. Varastatud vanaraua ja vasktraadi 2 paigutas farmi eesruumi äraviimiseks, kuid kuritegu jäi lõpule viimata politseiametniku sekkumise tõttu. R.L tegu on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4 järgi võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud varem varguse toime pannud isiku poolt ning mis ühel juhul jäi katse staadiumi. Veel süüdistatakse R.L selles, et ta 23.11.2010 kella 23.00 paiku läks Viljandis xxxxxxx x-x Jaanika V.u elukohta, kus tungis Jaanika V.ule kallale, lükates kannatanu voodile pikali ja kägistades teda kõrist, seejärel pigistas ja küünistas kannatanut näost ja surus talle padja näole, et takistada hingamist. Kui Jaanika V. teise tuppa põgenes, siis pigistas teda käest ja tiris kättpidi mööda põrandat lohistades teise tuppa tagasi. R.L tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustuse. R.L tegu on talle kvalifitseeritud

§ 121

järgi kehalise väärkohtlemisena, s.o teise inimese tervist kahjustava käitumisega.

1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS ( Võlaõigusseaduse) § 1043 alusel. RMK on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 4890 krooni, s.o 312 eurot 53 senti. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Andres A. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 100 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.
2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. 3 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrustega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 115 eurot 05 senti. R.L kaitsja Raul Tosmann on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 57 eurot 53 senti. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 57 eurot 53 senti tuleb arvestada advokaat Raul Tosmannile. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2 eurot 70 senti. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb R.L-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 eurot, õigusabi tasu 172,58 (115,05 + 57,53) eurot, postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
5. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. R.L on kahtlustatavana kinni peetud 24.-26.11.2010, seega on R.L viibinud eelvangistuses 3 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seoses R.L-ile

§ 74

kohaldamisega, tuleb eelvangistuses oldud aeg 3 päeva arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda R.L kandmata karistuseks vangistus 7 kuud 27 päeva. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Kalev Kuningas Kohtunik 4