1-13-6651/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-6651 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kriminaalasi S.P süüdistuses KarS § 274 lg 1, § 275, § 424 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. septembri 2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav S.P, apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava S.P Maakohtu
3. septembri 2013 otsuse peale läbi vaatamata. apellatsioon Viru Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu 30.09.2013 otsusega tunnistati S.P süüdi Karistusseadustiku § 275 järgi, mõistes karistuseks 2 kuud vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 274 lg 1 järgi, mõistes karistuseks 3 kuud vangistust. Lisaks tunnistati S.P süüdi KarS § 424 järgi, mõistes karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused raskeimaga kaetuks ja S.P liitkaristuseks jäi 9 kuud vangistust, mida vähendati lühimenetluse sätete alusel 1/3 võrra. S.P karistuseks jäi 6 kuud vangistust, mille hulka arvestati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 16.09.2012 - 18.09.2012, s.o 3 päeva ja 25.02.2013- 26.02.2013, s.o 2 päeva, kokku 5 päeva. Lõplikult kuulub S.P kandmisele 5 kuud 25 päeva vangistust, mis kuulub kandmisele alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest. MAAKOHTU OTSUSE APELLERITAVA OSA SISU
5. Maakohus põhistas arvestades KarS § 56 lg-s 1 ja Riigikohtu praktikat S.P-le mõistetud karistust järgmiselt. S.P on varem kriminaalkorras karistatud neli korda, sealhulgas ka KarS § 424 järgi. Seega on tegemist samaliigiliste kuritegude jätkuva toimepanemisega. S.P teos puuduvad raskendavad asjaolud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. 2.1 Kohus märkis, et S.P pani lühikese aja vältel (16.09.2012 – 25.02.2013) toime 4 kuritegu, millest 2 olid kuriteod KarS § 424 järgi. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on üks raskematest liiklusalastest kuritegudest. Igal aastal hukkub Eestis joobes juhtide tõttu sadu inimesi. Istudes alkoholijoobes sõidukirooli, paneb juht lisaks endale ohtu ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Isikut, keda on varasemalt juba karistatud KarS § 424 järgi ja kes on jätkanud sama liiki kuritegude toimepanemist korrapäraselt, tuleb karistada rangemalt. 2.2 Lisaks eeltoodule arvestas maakohus karistuse liigi ja määra mõistmisel ka seda, et 2 kuritegu on toime pandud oma ametiülesandeid täitvate võimuesindajate – politseiametnike – suhtes. 2.3 Maakohus leidis, et S.P tuleb tema poolt toimepandud kuritegude eest karistada reaalse vangistusega. Viimasel korral kandis S.P reaalset vangistust 1 aasta 21 päeva. Maakohus leidis, et iga järgmine karistus peab olema eelmisest karmim, kuni isik saab oma tegudest ja nende tagajärgedest aru. Varasemalt on S.P KarS § 424 järgi karistatud vangistusega tingimisi katseajaga 3 aastat. Süüdistatav sellest karistusest järeldusi ei teinud ja tingimisi karistusest õppust ei võtnud. 2.4 Rahalise karistuse mõistmine ei ole millegagi põhjendatud ja selline karistuse liik ei vastaks karistamise eesmärkidele. Vabaduses puudus S.P ametlik töökoht ning legaalne regulaarne sissetulek. Asjaolu, et ta nüüd kavatseb asuda tööle, ei anna alust teda taas vabastada vangistuse kandmisest tingimisi või mõista karistuseks rahaline karistus. Mõistes käesoleval ajal S.P-le karistuseks rahalise karistuse, jääb see suure tõenäosusega tasumata ja täitmata rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu ning karistuse eesmärgid jäävad saavutamata. 2.5 Maakohus ei pidanud võimalikuks S.P ka vabastada karistuse kandmisest tingimisi. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja seetõttu on vangistuse jätkuv kandmine ebaotstarbekas. Karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik. Lähtudes S.P poolt toimepandud kuritegude asjaoludest, raskusest, arvust, ajalisest perioodist ja ka S.P isikust, leidis maakohus, et alused talle vangistuse mõistmiseks tingimisi puuduvad. 2.6 Arvestades seda, et S.P on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kandnud karistusena nii tingimisi kui ka reaalset vangistust, on kuritegelik elustiil tal ilmselgelt välja kujunenud. Vangistuse mõistmine tingimisi koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ei ole enam piisav meede uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Maakohus leidis, et S.P suhtes ei ole enam võimalik prognoosida, et vabaduses viibides ei jätka ta kuritegude toimepanemist. Seega tuleb talle mõistetud vangistus S.P ära kanda reaalselt. 2.7 Maakohus pidas võimalikuks mõista S.P karistused määrades, mis jäävad alla sanktsioonide keskmist määra, s.o KarS § 275 järgi 2 kuud vangistust, KarS § 274 lg 1 järgi 3 kuud vangistust ja kahe episoodi eest KarS § 424 järgi 9 kuud vangistust. Liitkaristuseks pidas maakohus põhjendatuks mõista S.P-le kergemate karistuste raskeima karistusega kaetuks lugemise teel 9 kuud vangistust, mida lühimenetluse sätteid arvestades tuleb lühendada 1/3 võrra. Lisaks arvestas kohus, et S.P oli kahtlustatavana kinni 2 peetud 16.09.2012 – 18.09.2012 ja 25.02.2013 – 26.02.2013, seega kokku 5 päeva. Seega kuulub S.P lõplikult kandmisele 5 kuud 25 päeva vangistust. APELLATSIOON
6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav. Apellant taotleb, et kohus vaataks uuesti üle tema karistuse ning asendaks selle tingimisi karistusega või üldkasuliku tööga. Ta tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Apellant kirjutab, et tema ema põeb suhkruhaigust, samuti on tal probleemid südamega. Apellant elab emaga ja märgib, et kui viimasega peaks midagi juhtuma, ei ole kedagi, kes isegi kiirabi kutsuks. Samuti hoolitseb ta enda vanema sugulase eest, kellel on raskusi liikumisega ja kes viibib vaid oma korteris. S.P on ametlik töökoht, mille kohta esitas ta kohtule garantiikirja. Lisaks on tal elukaaslane, kellel varsti sünnib laps, mistõttu vajab ta abi. Lapsepõlves oli S.P kaksteistsõrmiksoole haavand, mis annab ka praegu tunda. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
7. Ringkonnakohus, hinnates S.P apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. 4.1 Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 4.2 Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
8. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja maakohtu seisukohtadega, nõustub maakohtu otsuses tehtud järeldustega S.P-le määratud karistuse osas ja leiab, et see on õiglane ning kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadega. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 5.1 Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Lisaks arvestatakse karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-11, p 8.1). Süü suurust võivad iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal. Lisaks kuriteokoosseisuga hõlmatud asjaoludele peab kohus süü suuruse hindamisel arvestama isiku käitumisega vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist (RKK nr 3-1-1-77-11, p 11), kuna ka see näitab süüdistatava suhtumist kaitstavasse õigushüvesse. 5.2 Käesoleval juhul on maakohus andnud põhjaliku hinnangu kõigile KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise eesmärkidele kogumis ja arvestanud ka kohtupraktikaga karistuse mõistmisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja vastab apellatsioonis esitatud väidetele järgmist. 3 Puutuvalt S.P väidetesse süü tunnistamisesse ja kahetsusse, on maakohus neid asjaolusid juba karistust kergendavatena arvestanud, mistõttu puudub apellatsioonikohtul võimalus samal põhjusel karistust kergendada. Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud S.P käitumist ja talle varasemalt määratud karistustega seatud paranduslike eesmärkide luhtumist, m.h on maakohus analüüsinud S.P kohtuistungil esitatud taotlust asendada reaalne vangistus tingimisi karistusega või ühiskondliku tööga (tlk 127 pöördel). Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et taotletu ei vasta S.P süü suurusele ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Maakohus on õigesti leidnud, et karistusest tingimisi vabastamine eeldab positiivset prognoosi, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid, mistõttu muutuks vangistuse kandmine ebaotstarbekaks. S.P osas sellist prognoosi teha ei saa – talle on antud võimalusi kanda vabadusekaotuslikku karistust tingimisi (m.h Viru Maakohtu 11.11.2008 otsusega KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seoses tema karistamisega Viru Maakohtu otsusega 02.06.2011 pöörati täitmisele), samuti on teda karistatud ka reaalse vangistusega. Kohtukolleegium märgib, et S.P-le on korduvalt antud võimalus asuda seaduskuulekale teele ning teha karistustest omapoolsed järeldused, m.h tegeleda oma sõltuvusprobleemile lahenduse otsimisega. Sellele vaatamata on ta õigusvastasust tegevust jätkanud ja lühikese aja jooksul peale eelmise karistuse kandmiselt vabastamist pannud toime 4 uut kuritegu. 5.3 Kokkuvõtvalt nõustub kohtukolleegium maakohtuga selles, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule kergemate karistuste (tingimisi vangistust või karistuse üldkasuliku tööga asendamine) mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Arvestades S.P negatiivset suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu, tervise ning vara säästmisse, on talle vangistuse mõistmine maakohtu poolt mõistetud määras põhjendatud. Perekondlikud kohustused olid S.P ka varem, ent see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panemast, mistõttu puudub ka käesoleval ajal veendumus, et see asjaolu hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise süüdistatava poolt.
9. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et S.P apellatsiooni kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust arvestades on see ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 Aarne Sarjas