KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2013, Rakvere kohtumaja Kohtuistungi aeg – 12.11.2013 Kohtuasja number 1-11-1673 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Ain Tali Kaitsja Toomas Liiva Kohtuasi Viru Vangla materjalid F.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F.N , isikukood: XXX, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 08.04.2013 ja lõpp 08.03.2014 RESOLUTSIOON: Jätta F.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista F.N-ilt menetluskuluna riigituludesse 97,80 eurot kaitsetasu adv. Toomas Liiva poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 1 10220034796011 SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049900, selgituseks kriminaalasja number ning märksõna ,,kaitsetasu’’. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valdma & Partnerid kasuks 97,80 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Toomas Liiva poolt süüdimõistetu F.N-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, süüdimõistetule, tema kaitsjale ja prokurörile ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud: Viru Vangla edastas 07.10.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab F .N karistust Viru Maakohtu 07.04.2011 kohtuotsuse nr 111-1673 alusel, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 424, § 329 sätestatud süütegude toimepanemises. Karistuseks mõisteti talle vangistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva, mis jäeti tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 2 aastat. Viru Maakohtu 01.03.2013.a. määrusega pöörati F.N-ile mõistetud karistus täitmisele ja kandmisele kuulus 11 kuud vangistust. Karistusaja alguseks oli 08.04.2013. Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 7-l korral, reaalset karistust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Isikut on seitsmel korral karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Samuti on teda karistatud katseajal väärteokorras joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetaval ei ole distsiplinaarkaristusi. Tal on vabanedes olemas elukoht oma vanemate juures. Kuigi lähedased on lubanud isikut vabaduses ka materiaalselt toetada, pole talle vabaduses garanteeritud töökohta. Samas on isikul tekkinud võlgnevused seoses kuritegeliku käitumisega. Võlgade likvideerimiseks puuduvad rahalised vahendid. Arvestades toime pandud kuritegude iseloomu, elab isik riskivalt ja hoolimatult. Isik on tunnistanud alkoholi kuritarvitamist. Ta tunnistab probleemide olemasolu, kuid ei hinda neid objektiivselt ega võta midagi ette nende lahendamiseks. Isik on varem rikkunud katseajaks kehtestatud nõudeid, mistõttu pöörati mõistetud karistus täitmisele. Vangla toetab kinnipeetava vabastamist ja hindab korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust 42% -le, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust 30%-le. 2 Prokuröri seisukoht: 11.11.2013 Viru Maakohtule saabunud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Tegemist on varem seitsmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. K äesoleval ajal on vangistatu suhtes pooleli kriminaalasi, milles alustati menetlust KarS § 424 ja KarS § 329 tunnustel. Tema poolt toimepandud liiklus- ja karis tuse täitmise vastased kuriteod olid otseselt seotud alkoholi kuritarvitamisega. O n olemas oht, et F. N jätkab vabaduses alkoholi liigtarvitamist. Viru Maakohtu kohtumäärusest, millega pöörati vangistus täitmisele, tuleneb, et süüdimõistetu ei suhtunud üldkasuliku töö tegemisse, kriminaalhooldusesse ja kohustuste täitmisesse tõsiselt, hoidus üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ega täitnud registreerimisnõuet. See teeb kaheldavaks määratava katseaja edukuse. Varasemad karistused ei ole talle eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist ning tal tuleb jätkata karistuse ka ndmist vangistuses. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega osanud hinnata võimalust karistust vabaduses kanda. Ta on olnud allutatud käitumiskontrollile, kuid see pole olnud tulemuslik, ta on jätkanud liiklussüütegude toimepanemist ka katseajal ja eiranud ko ntrollnõudeid ning lisakohustusi. Isiku puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Süüdimõistetu ohustas oma tahtliku tegevusega süstemaatiliselt teisi liiklejaid. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta F. N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu istung: Kohtuistungil märkis süüdimõistetu, et joobes olles mootorsõiduki juhtimiste puhul oli tegemist nooruse eksimustega. Kinnipeetava kaitsja toetas kinnipeetava vabastamist ja märkis, et isik viibib vangistuses esimest korda. Isikul on olnud aega järele mõelda ning šokivangistus on mõju avaldanud. Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja F.N tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kuigi kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht ja toetavad lähedased, on tema vabastamist välistavad asjaolud kaalukamad. Kohus märgib, et isikut on varem seitsmel korral kriminaalkorras karistatud. Kõikidel kordadel on tegemist olnud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega. Sellest asjaolust nähtub , et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud . Isik on riskiva ja 3 hoolimatu eluviisiga. K ohtule edastatud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on probleeme alkoholiga, mille mõjul on ta kuriteod toime pannud. Seega on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et vabanemisel jätkab isik alkoholi kuritarvitamist ja samalaadsete kuritegude toimepanemist. Viru Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on varem rikkunud katseajaks kehtestatud nõudeid ning talle mõistetud karistus on täitmisele pööratud. Seega ei ole isik suutnud vaatamata talle korduvalt antud võimalustele õiguskuulekalt käituda. Sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele , kuivõrd katseaeg on ebaõnnestunud. Maakohus peab isiku lubadusi seaduskuulekalt elada paljasõnaliseks. Kohus märgib, et ka prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida isiku käitumist ja suunata teda õiguskuulekale käitumisele. Vangla hindab isiku poolt korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 42%. Kohus leiab eeltoodust lähtudes, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et F.N-i osas selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu F.N-i vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.