) § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime
lg-s 4 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot.
lg 5 p 3 alusel võeti J.U-lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks (tl 14-15; 27-29). Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Karistuse määramisel arvestati menetlusaluse isiku varasema käitumisega puuduvad kehtivad karistused. Samuti arvestati asjaolu, et tegemist on selgelt tahtliku ja teadliku liiklusalase rikkumisega. Menetlusaluse isiku süü on suur, mida iseloomustab ületatud kiiruse suurus ning asjaolu, et autos viibis kaasreisija. Menetlusalusele isikule oli juba enne rikkumise toimepanemist teada, et ta vajab juhtimisõigust nii oma töö, kui ka perekondlike kohustuste täitmise tõttu, kuid see ei mõjutanud teda piirkiirust mitte ületama. Peaaegu 180 km/h os selgelt selline kiirus, mida juht tajub. Lisaks arvestas kohtuväline menetleja karistuse määramisel karistust kergendava asjaoluna J.U puhtsüdamlikku kahetsust. 3. Menetlusalune isiku esitas 01.07.2019. a Tartu Maakohtule kaebuse (tl 1-4) kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb talle määratud lisakaristuse tühistamist. Menetlusaluse isiku hinnangul on talle määratud karistus ebaproportsionaalselt karm. Menetlusalune isik ei vaidlusta kaebuses asjaolu, et ta ületas lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 86 km/h. Samuti ei vaidlusta J.U talle määratud keskmisest kõrgemat rahatrahvi. Menetlusalune isik leiab, et karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada talle
Menetlusalune isik viitab kaebuses Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-77-11 (p 11) ja 3-1-1-52-13 ( p 19). Menetlusalune isik osundab, et
lg 4 puhul ei ole seadusandja näinud ette kohustust isikult juhtimisõigus ära võtta ning käesoleval juhul on kohtuväline menetleja pidanud menetlusaluse isiku suhtes sobivaks kohaldada põhikaristusena rahatrahvi, kuigi viidatud säte võimaldab põhikaristusena ka juhtimisõiguse ära võtta. Menetlusalune isik leiab, et hoolimata tema puhul raskendavate asjaolude puudumisest ja kergendava asjaolu esinemisest on kohtuväline menetleja talle juba määranud keskmisest kõrgema rahatrahvi. Menetlusalusele isikule jääb arusaamatuks, miks kohtuväline menetleja on pidanud vajalikuks lisaks keskmisest rangemale karistusele kohaldada ka lisakaristust. Kaebuses viidatakse Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-6-17 ning leitakse, et juhtimisõiguse äravõtmist tuleb igal juhul eraldi kaaluda lähtuvalt menetlusalusest isikust. 2 Menetlusalune isiku viitab kaebuses lisaks Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13 ning leiab, et käesoleval juhul on põhikaristus eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav. Menetlusalune isik on oma teo keelatusest aru saanud ning tema kahetus ei piirdu pelgalt kerge vabandusega, vaid ta on kohtuvälisele menetlejale koostanud vabanduskirja. Oluline on seegi, et käesolevaks ajaks on menetlusalune isik talle määratud rahatrahvi tasunud. Kohtuväline menetleja ei ole oma otsuses põhjendanud asjaolu, kuidas menetlusalune isik jätkuvalt kujutab ohtu ühiskonnale, kui talle juhtimisõigus alles jääb. Menetlusalune isik on omanud juhtimisõigust 8 aastat ning selle aja jooksul puuduvad tal karistused, mistõttu saab asuda seisukohale, et edasist ohtu ei saa tuletada tema rikkumiste korduvusest. Samuti ei ole edasist ohtu võimalik tuletada menetlusaluse isiku hoolimatust suhtumisest oma teosse. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-122-13 leidnud, et üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas rikkumisi toime panema, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kaebuse kohaselt vähendab menetlusaluse isiku süüd asjaolu, et tema poolt toime pandud rikkumine leidis aset õhtusel ajal, kui liiklus oli hõre. Rikkumine leidis aset Kärevere-Kärkna teel ning seda kohas, kus puudub inimasustus. Kaebusele on lisatud pildid (lisad 3-6) KärevereKärkna teelõigult (3.ndalt kilomeetrilt) suunaga 4nda kilomeetri poole. Piltidelt on näha, et rikkumise toimepanemise vahetus läheduses puudub inimasustus. Lisaks on nimetatud teelõik pikalt sirge ning valdavas ulatuses on nähtavus teega piirneva alaga väga hea. Seega on menetlusalune isik valinud kiiruse ületamiseks sellise teelõigu, kus temast tulenev täiendav oht on pigem väike. Sellisel teelõigul oleks juhil piisavalt aega reageerida ka ootamatult teele ilmunud takistusele. Menetlusalune isik nõustub, et tema vajadus transportida mootorsõidukiga oma perekonda, ei välista lisakaristuse kohaldamist, kuid nimetatud asjaolu tuleks karistuse määramisel siiski arvesse võtta. Menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse äravõtmise puhul muutuks menetlusaluse alaealise lapse jaoks koolis käimine erakordselt raskeks. Lisaks seaks juhtimisõiguse äravõtmine ohtu ka menetlusaluse isiku töö. Kaebuses viidatakse lisaks väärteoasjades nr 4-18-4628, 4-19-1927, 4-18-6419, 4-16-4861, 4-14-6861 ja 4-13-8145 lahenditele. Menetlusalune isik on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.
lg 4 sätestab vastutuse mootorsõidukijuht poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Kohtu hinnangul on väärteoasjas usaldusväärselt tõendatud, et J.U juhtis 14.05.
Seega on eeltoodud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et J.U ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 86 km/h. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis J.U mootorsõidukit Audi Q7, registreerimismärgiga 088TNH, kiirusega 186 km/h (+/- 10 km/h), ületades sellega
lg 1 p-s 1 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel teel, s.o 90 km/h. Kuna J.U on ületanud lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 86 km/h, on ta toime pannud
S § 16 lg 3 mõttes. J.U kahetsuskirja arvesse võttes leiab kohus, et J.U ületas lubatud sõidukiirust teadlikult, st ta oli teadlik, et ületab sõidukiirust ja ta ka tahtis kiirust ületada. Nii on J.U selgitanud, et ületas kiirust eesmärgiga kiiremini koju jõuda. Lisaks kinnitab kohtu arvates J.U tahtlust ka ületatud kiiruse suurus, milleks on 86 km/h. Sellises määras kiiruse ületamine on mootorsõiduki juhile selgelt tajutav ja ilmselgelt on tegemist juhi teadliku valikuga. 13. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati J.U-le karistuseks rahatrahv 200 trahviühikut, s.o 800 eurot.
lg 5 p 3 alusel võeti J.U-lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks.
lg 4 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel on kohtu arvates põhjendatult arvesse võetud ületatud kiiruse suurust (s.o vähemalt 86 km/h). Nimetatud asjaolu iseloomustab teo raskust ja ohtlikkust. Samuti on oluline, et J.U poolt juhitud mootorsõidukis viibis üks kaasreisija. Sellisel kiirusel liikluses osalemine on äärmiselt ohtlik nii inimesele endale, kui ka kõikide teiste kaasliiklejate eludele, tervisele ja varale. Piirkiiruse eesmärgiks on tagada turvaline liiklemine. Karistuse määramisel on arvesse võetud kergendava asjaoluna J.U kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Kohtul ei ole sellele vastuväiteid. 5 Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Ka kohus ei tuvastanud raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Karistuse määramisel tuleb arvestada, et süüteo toimepanemise ajal, s.o 14.05.2019. a puudusid J.U kehtivad karistused (tl 31). Kohtuvälise menetleja otsusega määrati J.U-le karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, mis on kohtu hinnangul proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab J.U süüle ja on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Maksekorraldusest nr 235 (tl 6) nähtuvalt on J.U talle määratud trahvi summas 800 eurot 27.06.2019. a tasunud. 14.
lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja
lg-s 4 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kuigi J.U süü väärteo toimepanemisel oli suur, leiab kohus, et J.U-le määratud lisakaristus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks, tuleb tühistada. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Kohtuväline menetleja on J.U-le kohaldatud lisakaristust põhjendanud asjaoluga, et tegemist on äärmiselt raske süüteoga, mida iseloomustab ületatud kiiruse suurus ning kaasreisija viibimine autos. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega, ehk kehtivad karistused puuduvad, kuid olenemata menetlusalusel isikul varasemate karistuste puudumisest peab kohtuväline menetleja vajalikuks isiku kõrvaldamist liiklusest. Seega on tuvastatud toimepanija keskmisest suurem süü, mis on lisakaristuse kohaldamise üks eeldus, kuid puuduvad eripreventiivsed kaalutlused, millega saaks õigustada juhtimisõiguse äravõtmist J.U-lt . Kohus nõustub menetlusaluse isiku seisukohaga ning leiab, et kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, kuidas kujutab menetlusalune isik ühiskonnas jätkuvat ohtu juhul, kui talle juhtimisõigus alles jääb. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-122-13 (p 11) leidnud, et võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas rikkumisi toime panema, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Karistusregistri andmetel puudusid J.U süüteo toimepanemise aja seisuga, s.o 14.05.2019. a kehtivad karistused. Kohtu märgib, et kuigi J.U ületas suurimat lubatud kiiruset olulises määras, siis muid liiklusseaduse nõuete rikkumisi J.U-le praeguses asjas ette ei heideta. Ka ei nähtu kohtuvälise menetleja otsusest ega ka väärteoasja materjalidest menetlusalust isikut iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad temast tuleneva võimaliku ohu tavapärasest suuremaks või uute rikkumiste toimepanemise tõenäolisemaks. Kohtuvälisele menetlejale esitatud kahetsuskirjast nähtub üheselt, et menetlusalune isik teadvustab endale täielikult oma vastutustundetut käitumist ning mõistab, et seadis oma käitumisega ohtu mitte ainult enda, vaid ka kaasreisija ning teiste võimalike liiklejate elu, mistõttu ei saa kohtu hinnangul käesolevalt teha järeldusi menetlusaluse isiku hoolimatust suhtumisest oma teosse. Esineb ka kahetsust kergendav asjaolu, s.o puhtsüdamlik kahetsus. Kohtu hinnangul näitab menetlusaluse isiku poolt rahatrahvi tasumine tema soovi teha rikkumisest ning talle määratud karistusest järeldused. 6 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas väärteoasjas on küll kindlaks tehtud, et J.U juhitud mootorsõidukis viibis ka üks kaasreisija, millega menetlusalune isik seadis lisaks enda elule ja tervisele ohtu ka kaasliikleja elu ja tervise, kuid tuvastatud ei ole, et menetlusalune isik oleks põhjustanud liiklusohtliku olukorra, häirinud või takistanud liiklust, mistõttu saaks tema süüd pidada
lg-s 4 kirjeldatud koosseisupärasest käitumisest suuremaks (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-18-17). Menetlusalune isik esitas koos kaebusega fotomaterjali Kärevere-Kärkna teelõigust 3.kilomeetril suunaga 4.kilomeetri poole (lisad 3-6). Kohus võtab menetlusaluse isiku poolt esitatud täiendavad tõendid vastu. Kohus märgib, et menetlusalune isik on nõustunud kohtus kirjaliku menetlusega ning ei ole taotlenud fotomaterjali uurimiseks kohtuistungi korraldamist (VTMS § 120 lg 3). Nii nähtub menetlusaluse isiku poolt esitatud tõenditest (fotodelt), et tegemist on sirge teelõiguga, mis on kaetud asfaltkattega. Tee on nõuetekohaselt tähistatud teekattemärgistusega. Kohus nõustub siinkohal menetlusaluse isikuga ja leiab, et valdavas ulatuses on nähtavus teega piirneva alaga hea. Teega piirneval alal ei nähtu maju, bussipeatusi, liiklusmärke, mis viitaks teelõigul võimalike jalakäijate olemasolule. Lisaks on oluline seegi, et rikkumine pandi toime õhtusel ajal kell 21.54 teelõigul, mil liiklus on võrreldes liiklusega põhimaanteedel väiksem. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ka, et rikkumise toimepanemise ajal oleks lisaks J.U juhitud mootorsõidukile kõne alusel teelõigul olnud teisi liiklejaid. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt oli rikkumise toimepanemise ajal hea nähtavus, sademeteta kuiv ilm ning õues oli hämar. Eeltoodule tuginedes saab asuda seisukohale, et käesolevas väärteoasjas ei ole kindlaks tehtud ühtegi asjaolu, mille põhjal saaks pidada piisavalt tõenäoliseks, et J.U asub taas mootorsõiduki juhina suurimat kehtestatud sõidukiiruse piirmäära ületama. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja osundusega kohtupraktikale, mille kohaselt isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Käesoleval juhul aga on kohtu hinnangul põhjendatud võtta arvesse, et menetlusalune isik vajab juhtimisõigust nii töökoha säilimise, kui ka perekondlike kohustuste täitmiseks ning seejuures arvestab kohus rikkumise toimepanemist iseloomustavaid, kui ka menetlusalust isikut iseloomustavaid asjaolusid, samuti tema suhtumist toimepandud teosse. Puutuvalt kohtuvälise menetleja osundusse Riigikohtu lahendile nr 3-1-1122-13, mille kohaselt ei ole iseenesest välistatud ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ning lisakaristus on kohaldatav näiteks olukorras, kus esineb menetlusaluse isiku eriti suur süü rikkumise toimepanemises, siis käesolevas asjas kohus J.U käitumises eriti suurt süüd rikkumise toimepanemises ei tuvastanud. Samas tuleb korrata, et vaatamata süü astmele peab kohaldatav karistus vastama ka muus osas KarS § 56 tingimustele. Kuna karistus peab olema individualiseeritud ja kohaldatakse konkreetsele isikule, omab olulist tähendust võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtule esitatud väärteoasja materjalide hulgas ei leidu viiteid ühelegi sellisele asjaolule, mis annaks alust arvata, et J.U on mõjutatav üksnes lisakaristuse kohaldamise abil. Karistuse kohaldamine ei ole lubatav n.ö. välistamismeetodil (millele viitab põhjendus kohtuvälise menetleja lahendis): et juhtimisõiguse äravõtmine on kohane, kui ei esine juhtimisõiguse äravõtmist välistavaid asjaolusid. Olukorras, kus
lg 4 sätestab toimepandud väärteo eest sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise ka põhikaristusena, kuid isikule on määratud rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses ja puuduvad kaalukad eripreventiivsed argumendid lisakaristuse kohaldamiseks, ületavad J.U-le määratud põhi- ja lisakaristus kogumis tema süü suurust. 7 Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et J.U-le määratud lisakaristus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks, tuleb tühistada. Menetluskulud VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses muu hulgas menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 3 alusel on menetluskulud valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega, ning riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. KrMS § 187 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral menetluskulud riik. Kohtule esitatud kaebuses ei ole esitatud taotlust menetluskulude hüvitamise kohta kaebuse rahuldamise korral. Ka ei ole menetluse käigus kohtule esitatud taotlust hüvitada J.U-le seoses väärteoasja menetlemisega kohtus valitud kaitsjale makstud tasu. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-90-12 (p 10) selgitanud, et VTMS §-s 23 nimetatud kaitsja tasu hüvitamise taotlus tuleb esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa ja et selle nõuetelvastavuse lahendab kohus, kes teeb otsuse. Kohus teavitas 27.08.2019. a kirjaga (tl 40) menetlusosalisi, et lahendab väärteoasja nr 4-19-3645 kirjalikus menetluses ning kohus teeb otsuse 10.septembriks 2019. a. Menetlusaluse isiku lepinguline kaitsja sai nimetatud kirja avaliku e-toimiku kaudu kätte 28.08.2019. a. Kaitsja käesolevas väärteoasjas kohtult enne kohtu nõupidamistuppa siirdumist kaitsjatasu hüvitamist ei ole taotlenud. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku J.U kanda. Ülle Raag Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.