lg 1 järgi ning Rivo Fuchs süüdistuses
MS § 313, § 315; kohus otsustas Õigeks mõista G.S
Süüdi tunnistada G.S
lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust 24.09.2010 a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõista G.S-ile liitkaristus kolm
Süüdi tunnistada Rivo Fuchs
lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust 16.07.2009 a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõista üheksa
Käesolevas kriminaalasjas on Rivo Fuchsile esitatud süüdistus selles, et tema koos kinnipeetava G.S-iga 03.05.2010.a V V Ülesõidu, Jõhvi saatsid L P A L nimele kaks kirja, mis sisaldasid roppusi ja tapmisähvardusi. Roppusi ja tapmisähvardusi sisaldavad kaks kirja sai kriminaalbüroo Pärnu kriminaaltalituse kriminaalmenetleja A L kätte 05.05.2010.a Pärnu linnas Pikk L P. Kuna Rivo Fuchs kannab V V 8 aastast karistust muuhulgas mõrva eest
lg 5 järgi, siis oli A L põhjendatud alus võtta temale saadetud kirjades olnud ähvardusi reaalselt. Oma sellise tegevusega, mis seisnes vaimse vägivalla toimepanemises võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani Rivo Fuchs toime
Veel süüdistus esitatud Rivo Fuchs’ile selles, et tema 06.09.2010 kella 19.50 paiku Jõhvis aadressil Ülesõidu asuvas V V E-hoones, E2 osakonnas kambris nr 2172 lõi ühe korra oma kambrikaaslast A L nina piirkonda, millega tekitas temale füüsilist valu. Meditsiiniosakonnas oli kinnipeetav A L tuvastatud välisel vaatlusel nina vaheseinal hüübinud veri. Seega pani Rivo Fuchs toime teise inimese löömise, s.o kvalifitseeritava kuriteo.
järgi Menetluse käik Kohtuistungil jäi ringkonnaprokurör süüdistusaktis esitatud juurde ning palus süüdistatav G.S tunnistada süüdi
lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust 24.09.2010 a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõista G.S-ile liitkaristus kolm
lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust 16.07.2009 a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõista üheksa
Süüdistatav Rivo Fuchs ennast temale etteheidetava süüteo toimepanemises
lg 1 järgi süüdi ei tunnistanud,
G.S kaitsja palus teha kriminaalasjas õigeksmõistev kohtuotsus põhjendades seda asjaoluga, et isiku süü pole leidnud tõendamist, samuti palus Rivo Fuchs kaitsja mõista õigeks tema kaitsealune
lg 1 järgi kuna puudub kuriteo koosseis,
Maakohtu seisukoht Alljärgnevalt analüüsib ja kontrollib kohus G.S-ile ja Rivo Fuchs’ile etteheidetud ja kohtule esitatud tõendite pinnalt, kas on võimalik tõsikindlalt tuvastatuks lugeda süüdistatavate poolt kannatanu A L suhtes
lg 1 tunnustele vastava teo toimepanemist.
lg 1 objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemist seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohus juhib tähelepanu, et vägivald peab olema seotud võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku ametikohustuste täitmisele, see tähendab, et süüdistatavate poolt toimepandava vägivalla ajendiks peab olema igal juhul konkreetne avaliku korda kaitsev tegu, mistõttu abstraktsest vaenust, vimmast või muust ajendist politseitöötaja vastu suunatud vägivallaga ähvardamisest ei piisa. Kohtuliku uurimise käigus on tõsikindlalt tuvastatud, et kannatanu politseitöötaja A (L) L puudus igasugune kontakt süüdistatavatega nii eelmiste kriminaalasjade eeluurimisel kui ka peale G.S ja Rivo Fuchs süüdimõistmist. A L kinnitas kohtuistungil, et süüdistatavad on temale täielikult võõrad, samuti pole teinud ülalnimetatud isikutega mingeid menetlustoiminguid. Tulenevalt nendest asjaoludest kohus leiab, et G.S-ile ja Rivo Fuchs’ile esitatud süüdistus
lg 1 pole tõendamist leidnud ning süüdistatavad tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. Samas leiab kohus, et vägivallaga on tegemist kui selle käigus pannakse toime 9 peatüki 2 jao 2 jaotises vägivallateod
Kohus asub seiskohale, et G.S-ile ja Rivo Fuchs’ile etteheidetud ja kohtule esitatud tõendite pinnalt on tuvastatud, et A L saadetud kirjad sisaldasid roppusi ja tapmisähvardusi. Kohus leiab, et kirjeldatud käitumine on kvalifitseeritav
järgi järgmistel kaalutlustel:
subjektiivse koosseisu realiseerimiseks peab ähvardamine tervisekahjustusega olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Sellised asjaolud, millel kannatanu kartus põhineb, tuleb koosseisutunnustena eraldi tuvastada, sest nende esinemise eeldus ei tulene seadusest. 4
mõttes tähendab kannatanule ettekujutuse loomist, mis seisneb võimaliku kahju tekitamisest surma, tervisekahjustuse, vara rikkumise või selle hävitamise näol. Kohtuliku uurimise käigus avaldas kohus süüdistatavate kirjad. Rivo Fuchs kirja sisuks oli muu hulgas, et ta lööb kannatanu maha, lõikab noaga kõri läbi, pussitab ta surnuks ning tema surm on väga lähedal, juuresoleval kirjal oli joonistatud inimese kujutis ja nuga, mis lõikab pea maha. G.S kirjast nähtub samuti samasisuline roppus ning lisaks sellele ähvardus, lõigata kannatanul ära kõrvad ja ta ära tappa. Süüdistatav G.S kinnitas kohtuistungil, et saatis kirja politseitöötajale, kuid ei soovinud avaldada põhjusi miks ta pidi tundmatut politseitöötajat ähvardama tappa. Rivo Fuchs ütluste kohaselt tegid kirja saatmisega lihtsalt lolli nalja. Tunnistaja J K muutis oma ütlusi, mida oli andnud eeluurimisel ning kohtuistungil kinnitas, et ei mäleta, et oleks andnud politseiuurija A L aadressi süüdistatavatele. KrMS § 289 sätestatu võimaldab isiku kohtueelses menetluses antud ütlusi avaldada üksnes vastuolude tuvastamiseks tema ristküsitlusel antud ütlustega. Kohus avaldas riikliku süüdistaja taotlusel tunnistaja eeluurimise ajal ütlusi vastuolude tuvastamiseks. Tunnistaja jäi kohtuistungil seisukoha juurde, et ei mäleta kas andis konkreetselt süüdistatavatele politseitöötaja aadressi või mitte. Tulenevalt sellest puudub kohtul võimalus tunnistada usaldusväärseks eeluurimisel antud ütlused ning nimetatud tõend tuleb tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale heita. Kaitsjate väide selle kohta, et süüdistatavatel puudus võimalus ähvardusi täide viia kuna kannavad karistust ning et tegemist oli naljaga kohus taolise käsitlusega ei nõustu..
koosseisu ei realiseeri tõepoolest mitte igasugune ütlus või tegu, mis on tõlgendatav ähvardusena, vaid ainult selline, mille sisust või olemusest on võimalik kas otseselt või ka kaudselt mõista, et ähvardatakse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtlik ähvardamine eeldab, et süüdlane teaks kindlasti või peaks võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Kohus leiab, et pole oluline, kas ähvardajad saavad ja tahavad ähvardust realiseerida või mitte, oluline on, et kannatanul peab tekkima arusaam, et ähvardust tuleb võtta tõsiselt Kannatanu A L kinnitas kohtuistungil, et tal oli reaalselt hirm ähvarduste ees. Kuna tal oli tööalaselt õigus kasutada erinevaid politseiandmebaase tegi kindlaks, et antud süüdistatavate näol on ei ole tegemist isikutega, kes oleksid läbinud Pärnu kriminaaltalituse menetluses olnud kriminaalasju. Samas sai aga teada, et G.S on korduvalt karistatud kriminaalkorras ja sealhulgas karistatud
lg 2 p 7 röövimise eest ning kannab käesoleval ajal reaalset vangistust, Rivo Fuchs’i on aga karistatud
Kohtuistungil kinnitas kannatanu, et oli täielikult šokis kirjade avamisel ilmsiks tulnud sisust ning ta kartis tõsiselt oma elu ja pere pärast. Peale selle üleelamist tekkisid peavalud, mida tuli pikema aja vältel ravida, ka kohtuistungil kinnitas, et on seni ajani hirm kuna pole kunagi kokku puutunud taoliste ähvardustega. Kohtu hinnangul on tegu lõpule viidud alates kannatanule tapmise ähvardamise teatavaks saamise hetkest. Kohtu hinnangul kattuvad süüdistatavate ja kannatanu 5
Nimetatud karistusõigusnorm kaitseb õigushüvena inimese kehalist ja vaimset tervist. Kannatanu A L andis ütlusi selle kohta, et kuna oli solvanud verbaalselt süüdistatavat Rivo Fuchsi lõi viimane teda käega vastu nina, löögist hakkas veri jooksma. Tunnistaja O S andis ütlusi selle kohta, et oli 06.09.2010 a tööl V V neljandas üksuses. Kella 19.50 paiku helistas valvuriruumi kinnipeetav A L ja kinnitas, et tal jookseb ninast verd. Kohapeal selgus, et kambris paiknesid kinnipeetavad A L ja Rivo Fuchs. Küsimusele mis juhtus kinnitas kannatanu, et Rivo Fuchs oli teda löönud. Seejärel helistas O S vanemvalvurile O R, kes tuli kohale ning sisenes kambrisse ja esitas sama küsimuse, kes lõi A L. Rivo Fuchs vastas, et tema lõi. Tunnistaja O R andis ütlusi selle kohta, et olles tööülesannete täitmisele 06.09.2010 a helistas valvur O S ja kinnitas, et A L on nina verine. Kambrisse minnes küsis Rivo Fuchs’ilt kes lõi A L. Rivo Fuchs kinnitas te tema lõi kuna kannatanu oli teda solvanud. Süüdistatav kohtuistungil kinnitas, et tema lõi ühel korral rusikaga kannatanut soovides lüüa vastu silma, kuid tabas nina.. V V tõendist nähtub, et 06.09.2010 a kella 20.00 ajal toodi meditsiiniosakonda kinnipeetav A L vigastuste fikseerimiseks. Välisel vaatlusel ninavaheseinal tuvastati hüübinud veri, nähtavaid kehavigastusi ei tuvastatud ( tl 5) KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning hinnata neid kogumis ( RK lahend 3-1-1-94-04). Tõendite hindamisel nende kogumis tähendab muuhulgas seda erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.
sätestatud delikt on oma iseloomult alternatiivaktiline, ning selle koosseisu täidab teise inimese tervise kahjustamine ka siis, kui sellega ei ole tuvastatud kannatanule füüsilise valu tekitamine. Füüsiline valutunne on
objektiivse koosseisu realiseerumise suhtes immanentne ainult kergema iseloomuliste kehaliste väärkohtlemiste puhul. Kohtuistungil kannatanu kinnitas, et löögist vastu nina ta valu ei tundud.
objektiivse koosseisu realiseerumise suhtes pole oluline, kas kannatanu tunneb tema kehalise väärkohtlemise korral füüsilist valu kohe tema kehalise puutumatuse riive ajal või pärast ründe lõppemist, sest rünnatav inimene võib keskenduda ründe tõrjumisele ning sellises keskendatuse seisundis mitte tunda ründega tekitatud valu, samuti võib füüsilise valu tunnet vältida šokk, hirm vms ründesituatsiooniga kaasnev psüühiline seisund. Koosseisuliseks tunnuseks on löömise fakti tuvastamine, mis kohtuliku uurimise käigus on igati tõendatud kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate samasisuliste ütlustega
Seega on olemas põhjuslik seos süüdistatava teo ( kannatanu löömine ühekordselt käega vastu nina) ja kannatanu tervise kahjustamisega ninavaheseinal hüübinud vere näol. Nimetatud tagajärg tuleb objektiivselt omistada süüdistatava poolt toimepanduks. Kohtu hinnangul kattuvad süüdistatava kannatanu ja tunnistajate ütlused sündmusega seonduvas olulises teabes piisavalt ja on faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust nende ütluste tõepärasuses. Süü
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e süüksarvamist tegijale. Kehtiva seadusandluse normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e isiku käitumuslik otsustus õigusvastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et süüdistatavad G.S Ja Rivo Fuchs saatsid L P kriminaalmenetleja A (L) L kaks kirja , mis sisaldasid roppusi ja tapmisähvardusi ning lisaks Rivo Fuchs V V kambris lõi ühel korral kambrikaaslast A L nina piirkonda. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalustele isikutele normatiivse süü
ja Rivo Fuchs’ile lisaks
Kohtule esitatud dokumentide kohaselt menetlusaluste isikute teos süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjas kaalub kohus nii süüdistatavate huve kui ka õiguskorra kaitsmise huve. G.S ja Rivo Fuchs’i huvide kaalumisel tuleb hinnata kas nende süü neile etteheidetud koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtluseta. Nimetatud asjaolu tuvastamisel tuleb kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse poolt etteantud karistusraamidest 7
, § 274 lg 1, ja § 275 järgi ning on mõistetud
G.S kannab käesoleval ajal karistust Viru Vanglas. Väärteo korras on isikut varem karistatud 22 korral. Rivo Fuchs’i on varem karistatud 2 korral, viimati karistati 16.07.2009 a Tartu Maakohtu poolt
Isik kannab käesoleval ajal karistust Viru Vanglas. Väärteo korras karistatud varem 4 korral.
koosseisule vastava süüteo ja lisaks Rivo Fuchs pani toime veel vägivalla kasutamisega seonduva süüteo
järgi, millest järeldub, et süüdistatavad kujutavad endast endiselt ühiskonnale ja õiguskorrale ohtu, mida tuleb
lg.1 kohaselt karistuse mõistmisel arvestada.
kohaselt kergendavaid ega
järgi raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdistatavaid tuleb nimetatud süüteo toimepanemise eest karistada
sanktsiooni ülemmäära lähedastes piirides ja Rivo Fuchs’i
Kohus põhjendab karistuse mõistmist sanktsiooni ülemmäära lähedastes piirides sellega, et süüdistatavad on varem korduvalt pannud toime tervisevastaseid süütegusid, kohtuistungil küll vabandasid kannatanu ees, kuid arvestades asjaoluga, et isikud panid samas toime uued süüteod ajal kui kandsid karistust on kohus seisukohal, et antud asjaoludel tuleb süüdistatavate suhtes toime pandud kuriteo eest eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks kohaldada vangistust ülalnimetatud karistuse liigi ja määras. Kohtu hinnangul vastab selline karistus G.S ja Rivo Fuchs’i süüle neile etteheidetud süütegude toimepanemises. Samuti kriminaalhooldusametnik Ando Paju kohtueelse ettekande koostamisel on leidnud, et mõlema süüdistatava suhtes tuleb kohaldada vangistust. Kohus leiab, et selline karistus kui õiguslik etteheide on ilmselt piisav motiveerimaks süüdistatavaid G.S ja Rivo Fuchs’i ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikuvahelise suhtlemise reeglistiku järgimisele edaspidi ning kaitseb ka õiguskorda läbi piisava üldpreventiivse toime omamise. Viimane on oluline seetõttu, et tahtlikult toime pandud süüteo eest süüdistatavate süüle vastava õiglase karistuse mõistmise läbi taastab ja kinnitab kohus ka teiste inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra, kui ühiskondliku kooseksisteerimise turvalisust tagava väärtusmastaabi suhtes. Süüteoga tekitatud kahju hüvitamine Süüteoga varalise kahju tekitamist ei tuvastatud. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine Välja mõista G.S-ilt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigituludesse menetluskulud: kaitsjale Avo Pärmann’ile makstud tasu 569,44 € ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.