4-18-3116/17

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2018, Võru Väärteoasi R.F-i süüdistus liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi Väärteoasja number 4-18-3116 Menetlusalune isik R.F . Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; töökoht puudub ametlik Kohtukoosseis Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja vanemväärteomenetleja Tarmo Tammesoo Kohtuistungi kuupäev
2. juuli 2018, Võru RESOLUTSIOON
3. R.F liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest isikuna, kellelt on ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus, ja liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades süüdi mõista ning karistada teda karistusseadustiku § 63 lg 1 alusel liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi 15 (viieteistkümne) päevase arestiga.
4. Kohustada R.F -i ilmuma aresti kandma talle kohtu poolt teatavaks tehtaval ajal teatavaks tehtavasse kohta.
5. Aresti kandmise aja algust arvata alates R.F-i arestimajja saabumisest.
6. Kui R.F ei ilmu talle teatatud ajaks aresti kandmisele, teeb kohus arestimaja teate alusel määruse R.F-i sun dtoomise kohta arestimajja.
7. Määruse koopia anda R.F-ile ning Politsei- ja Piirivalveametile. Edasikaebe kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (s.o alates
8. juulist 2018). Apellatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis
9. juulist 2018 alates kella 14.00-st. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates viimati nimetatud kuupäevast. PÕHIOSA Menetluse käik
10. Politsei- ja Piriivalveameti (PPA; kohtuväline menetleja) Lõuna prefektuur koostas
11. mail 2018 R.F-i suhtes väärteoprotokolli. Selle protokolli kohaselt juhtis menetlusalune isik
12. mail 2018 kell 11.46 Võrus Paju tänaval mootorsõidukit, mil tema välja hingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0, 35 mg/l kohta. Lisaks ei olnud R.F mootorsõiduki juhtimise õigust: see õigus oli temalt ära võetud. Seeläbi rikkus R. F liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 ja § 90 lg 1 p 1 ja 3 ning pani toime LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 pärased väärteod.
13. PPA saatis väärteotoimiku maakohtule, et viimane otsustaks R.F-ile aresti mõistmise.
14. Kohtuistungil palus PPA esindaja karistada R.F-i 20 päevase arestiga. Kohtuvälise men etleja ametniku sõnul on R.F-i varem kaks korda karistatud: esimene karistus oli rahatrahv, mis on senini tasumata, ja teisel korral võetu R.F-ilt ära juhtimisõigus.
15. R.F ütles, et ta ei teadnud, et tal juhtimisõigust ei olnud ja ei olnud ta ka teadlik sellest, et ta oli joobes. Ta soovis ise, et talle määrataks üldkasulik töö, mille ta saaks kiiresti ära teha, et minna Rootsi tööle, mille ta just oli saanud. Kohtu seisukoht
16. Kohtu hinnangul on väärteoprotokollis kirjeldatud tegu tõendatud: seda kinnitavad R.F-i ütlused, alkomeetri kasutamise protokoll ja Tartu Maakohtu otsus R.F -ilt juhtimisõiguse äravõtmise kohta.
17. Tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi. Menetlusalune isik pani nii juhtimisõiguseta kui ka joobes juhtimise toime ettevaatamatusest. Ta ei teadnud, et tema juhtimisõiguse äravõtmise otsus ol i jõustunud, aga oleks pidanud välja uurima, mis tema kaebusest politsei väärteootsuse peale saanud on – liiatigi pidades silmas seda, et nii politsei otsusest kui ka maakohtu otsusest oli
18. maiks 2018 möödunud (küllaltki) pikk aeg. Seega oli ta selle asjaolu suhtes hooletu karistusseadustiku (KarS) § 18 lg 3 mõttes. Samamoodi suhtus R.F hooletult oma joobesse. Kohtu hinnangul ei saa nimelt selleski osas tahtlust jaatada. Esiteks on oluline see, et R. F-i joove oli väike. Teiseks on tähtis see, et ta läks sõitma autoga, milles olid tema naine ja laps. Seetõttu on põhjust eeld ada, et R.F tõepoolest ei tundnud ennast joobes olevat, sest vastasel juhul ei oleks ta ilmselt naist ja last purjuspäi sõitma minnes ohtu asetanud. Samuti peab arvesse võtma seda, et sõitmine leidis aset mitte varahommikul, vaid ennelõunal ja seegi muudab R.F -i väited joobe mitteteadmise kohta usutavamaks. Seega tuleb väärteomenetluse seadustiku §-s 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg -s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõttest lähtuvalt R.F-i tahtlust oma purjus oleku suhtes eitada. Ta oli selles osas hooletu: ta oleks pidanud nt alkomeetrit kasutades kontrollima, kas tema n- ö hea tunne teda ei peta. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 2