lg 1, 2 - 199 lg 2 p 7, 9 järgi, Risto Tõnissoo süüdistuses
lg 2 p 7, 8, 9, § 202 lg 1 järgi, N.D süüdistuses
lg 2 p 7, 9 järgi, Ants Tauki süüdistuses
lg 1, 2 – 199 lg 2 p 7, 9 järgi, Andres Lainemurru süüdistuses
lg 2 p 7, 8, 9 järgi Menetlustoiming süüdimõistetu D.A tähtaja lõppemist otsustamine Süüdimõistetu D.A (isikukood xxx; elukoht vabanemisel puudub; töökoht vabanemisel puudub) Kohtuistungi toimumise aeg 05.02.2016 Meelis tingimisi enne vangistusest vabastamise RESOLUTSIOON Jätta D.A temale Tartu Maakohtu 26.10.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4248 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 26.10.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4248 tunnistati D.A süüdi
lg 1, 2 - 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning temale mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati D.A eelvangistuses 21.-23.10.2014, 07.-08.01.2015, 10.-12.03.2015 viibitud 8 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 6 kuud 22 päeva vangistust, kandmise algusega alates 10.09.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna D.A on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et D.A on varem kriminaalkorras juba korduvalt karistatud, põhiliselt varavastaste kuritegude eest. Ka käesolevat vangistust kannab ta varguse toimepanemise eest. Reaalset vangistust kannab ta kaheksandat korda. Tingimusliku vangistusega koos käitumiskontrollile allutamisega on teda karistatud kahel korral. Mõlemal juhul tuli kohtul arutada tema kohta esitatud erakorralist ettekannet, kuna D.A ei suutnud käitumiskontrolli nõuetest kinni pidada. Mõlemal korral kuulutati ta ka tagaotsitavaks ning karistused pöörati täitmisele. Sellest saab järeldada, et mõistetud karistused ei avaldanud loodetud mõju ega mõjutanud isikut elama õiguskuulekat elu. Praeguseks on D.A enda sõnul oma suhtumisi muutnud ja soovib vabaduses uut elu alustada. Kohut kinnipeetava sõnad ei veena. Tema väärtushinnangud on kujunenud kuritegelikul foonil ning nende muutmine ei toimu kergelt. Ta ei ole püstitanud endale kindlaid eesmärke ega edasist tegevuskava. Samuti ei ole ta enda jaoks selgeks mõelnud, kuidas loobuda kuritegelikust käitumisest. Seetõttu leiab kohus, et D.A puhul on endiselt suur risk, et kinnipeetav jätkab vabaduses õigusrikkumiste toimepanekut. Riski võimendab seegi, et D.A puudub vabaduses toimiv tugivõrgustik, st inimesed, kes saaksid teda toetada ja aidata, mõjutades teda seeläbi uusi õigusrikkumisi mitte toime panema. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on perekond ja suguvõsa loobunud D.A aitamisest, sest kinnipeetav varastas neilt, oli vägivaldne ja tekitas probleeme. D.A on ema, kuid kohtule esitatud materjalidest saab järeldada, et ta ise on raske puudega hooldatav, mistõttu ei saa tema toetusega arvestada. D.A 2 on ka endine abikaasa, kellega aga ei ole ta pikki aastaid suhelnud. Oma nelja lapse käekäigu kohta ei tea ta midagi. D.A puudub vabaduses ka kindel eluase. Enne kinnipidamist elas D.A lühikest aega Tartu linna varjupaigas. Varjupaigas kasutas ta aga seal viibivate isikute suhtes vägivalda ning talle on korduvalt kutsutud politsei. Samas kindla eluaseme puudumine raskendab käitumiskontrolli teostamist, mis kaasneks ennetähtaegse vabastamisega. Samuti suurendab see uute kuritegude toimepanemise riski D.A poolt, kuna ta peaks peatuma oma tuttavate juures, kelle seas on ka kriminaalsete kalduvustega isikuid. Lisaks ei ole kinnipeetaval kokkuleppeid kindla töökoha osas. Arvestades kinnipeetava madalat haridustaset, vähest töötegemise kogemust ja tervislikku seisundit, on tema väljavaade leida endale äraelamist võimaldav töökoht olematu. Puuduvad lähedased inimesed, kes saaks teda materiaalselt toetada. Samas on majanduslik toimetulematus D.A puhul, keda on karistatud peamiselt varavastaste kuritegude eest, üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samuti on oluliseks riskifaktoriks D.A sõltuvus alkoholist, kuna seegi takistab kriminaalhoolduse läbiviimist ning võib soodustada D.A antisotsiaalset käitumist. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et D.A katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isik suudab kinni pidada käitumiskontrolli nõuetest ega jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.