lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi H.F elukoht XXX(XXX), ik XXX, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, ei tööta, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati: 1) 15.06.2011. Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi; 2) 20.01.2012 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 7, 9, § 199 lg 2 p 5, 7, 9-§ 25 lg 2 järgi; 3) 28.02.2014 Harju Maakohtu poolt
Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9 ja
lg 2 p 9 -25 lg 2 järgi liitkaristusega 7 kuud ja 19 päeva vangistust, vabanes 21.11.2014.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata, Kaitsja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi H.F
MS § 238 lg. 2 kohaselt H.F-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. Kohaldada H.F suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 21.11.2015. a. Välja mõista H.F-ilt riigituludesse sundraha 292,50 eurot ja menetluskulud 144 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Osamaksete suurus, tasumisegraafik ja makserekvisiidid on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel isiku poolt avaldatud postivõi e-postiaadressile. Menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Menetluskulude tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT H.F on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema olles isikuks, kes on varasemalt toimepannud vargusi, uuesti s.o süstemaatiliselt, võttis 21.11.2015.a kella 13.50 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil H&M OÜ-le kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn, Narva mnt 1 järgmised kaubad: kaelakett maksumusega 7,99 eurot; käevõru maksumusega 4,99 eurot; käevõru maksumusega 6,99 eurot; kõrvarõngad maksumusega 6,99 eurot; kõrvarõngad maksumusega 6,99 eurot; kaelakett maksumusega 12,99 eurot. Kõik kokku maksumusega 46.94 eurot. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata seoses H.F kinnipidamisega turvatöötaja poolt. Oma sellise tegevusega H.F isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, so pani toime süstemaatilise varguse katse, mis on kvalifitseeritav
Süüdistatav H.F tunnistas ennast inkrimineeritavas kuriteos täielikult süüdi ning selgitas, et püüdis 21.11.2015.a kella 13.50 paiku varastada enda jaoks Tallinnas, Narva mnt 1 asuvast H&M OÜ kauplusest erinevaid ehteid (kaelaketid, käevõrud, kõrvarõngad), pannes need kotti ja lahkudes kauplusest kauba eest maksmata. Pärast kauplusest väljumist pidas turvatöötaja ta kinni ning kogu varastatud kaup leiti süüdistatava juurest (tl 14). 3 Kohus, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et H.F süü varguse toimepanemises 21.11.2015.a on täielikult tõendatud. Peale süü omaksvõtu tõendavad H.F süüd tunnistaja ütlused ja kirjalikud tõendid. Kirjalikud tõendid - H&M OÜ avaldus ja turvafirma TopSec õigusvastase teo toimepanemise akt kinnitavad, et 21.11.2015.a kell 13.50 võttis naisterahvas Tallinnas, Narva mnt 1 H&M kauplusest kaupa koguväärtusega 46,94 eurot ning väljus selle eest tasumata. Kaup on kauplusele tagastatud (tl 3). Turvatöötajast tunnistaja XXXütlused kinnitavad, et teatati 21.11.2015.a kell 13.47 ajal talle varguse kahtlusega naisterahvast H&M kauplusest. Kui naisterahvas kauplusest midagi ostmata kell 13.48 väljus, peeti ta turvakontrolli eesmärgil kinni ning turvakontrolli käigus avastati isiku kilekotist H&M-ile kuuluvad kaubad koguväärtuses 46,94 eurot, mille kohta ostutšekk puudus. Kinnipeetud isikuks osutus H.F. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele (tl 4). Karistusregistri õiend (tl 15-34), kiirmenetluse otsus 08.04.2015.a (tl 35) ja Harju Maakohtu 03.04.2014.a otsus (tl 37-41) tõendavad, et H.F paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Karistusregistri õiendi kohaselt on H.F 4 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest ja 138 kehtivat väärteokaristust, valdavalt varavastaste väärtegude eest. H.F ütlused riimuvad kriminaalasjas kogutud tõenditega. Seega on leidnud tõendamist, et H.F isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud süütegusid võõra vara vastu, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud H.F elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et
lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-66-13). Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (
) kui ka väärteona (
). Väheväärtuslike asjade süstemaatilise varguse korral ei ole erinevate süütegudega varastatu väärtusel iseseisvat tähendust. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Harju Maakohus karistas H.F 03.04.2014.a
MS § 238 lg 2,
lg 1, 2 ja
Peale karistuse kandmiselt vabanemist on H.F korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid (11.02.2015, 18.03.2015, 08.04.2015). Seega pani H.F toime võõra vallasasja varguse katse võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks H.F poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. H.F on 4 kehtivat kriminaalkaristust, tal on ka 138 kehtivat väärteokaristust. Väärtegude eest on H.F karistatud valdavalt rahatrahvidega, mis on tasumata. Seega ei oleks rahaline karistus piisavaks vahendiks H.F mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. Harju Maakohus karistas H.F 20.02.2014
lg 2 p 4 9 järgi vangistusega 3 kuud ja 20 päeva, H.F vabastati mõistetud vangistusest tingimisi
alusel katseajaga 2 aastat, kuid juba 03.04.2014.a karistas Harju Maakohus teda
MS § 238 lg 2,
lg 1, 2 ja
Ka peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist on H.F korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid. On ilmne, et H.F ei ole enda jaoks karistustest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). H.F poolt toimepandud kuritegu jäi katsestaadiumisse. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatavat võib karistada vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Süüdistatav ja kaitsja taotlesid vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamist ei ole võimalik tagada mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas ei ole tuvastatud selliseid erandlikke asjaolusid, milliste puhul saaks väita, et mõistetud vangistuse reaalne ärakandmine ei ole otstarbekas. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu.
kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9906). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel
Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. H.F on süstemaatiliselt karistatud kriminaalkorras, tal on ka arvukalt kehtivaid väärteokaristusi, tema suhtes on kohtud varasemalt kohaldanud üldkasulikku tööd, samuti karistuse kandmisest tingimisi vabastamist katseajaga, kuid karistused ei ole saavutanud oma eesmärki ning H.F jätkas süütegude toimepanemist. Arvestades H.F isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Juhindudes KrMS § 130 lg 4¹ kohaldab kohus H.F suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. H.F ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et tema varaline seisund tervikuna ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Samal ajal ei ole kohtu hinnangul H.F vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, seega 5 peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude tasumise osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata sundraha hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.