← Eesti

1-16-4694/13

Obsah (7)§ 238§ 275§ 180§ 15§ 390§ 326§ 2565

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-4694 Ivi Kesküla, Orvi Tali, Urmas Reinola Kohtukoosseis Kri

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 1 alusel loeti 17.02.2014 episoodi eest mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 22. jaanuari 2016 otsusega mõistetud raskema karistusega. Sama otsusega tunnistati S.N 26.05.2016 episoodis süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning mõisteti S.N-ile vähendatud karistuseks 2 kuud 20 päeva vangistust. 1

(2)1

§ 275lg 1 alusel võeti S.N kohtusaalis vahi alla ning karistuse kandmise alguseks märgiti 26.05.2016. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati S.N-i karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg alates 26.05.2016. 2.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 alusel mõisteti S.N-ilt riigituludesse menetluskuludena välja kaitsjatasu summas 120 eurot ja sundraha summas 323 eurot, s.o. menetluskulud kokku 443 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määras kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

  1. 30.06.2016 laekus Harju Maakohtule S.N-i kaebus, milles ta palub jätta kaitsjatasu ja sundraha riigi kanda. Põhjenduseks toob kaebaja selle, et mõni nädal ennem kohtuistungit, kus ta vahistati, leidis ta pikaajalise ametliku töö eramaja renoveerimisel, kuid ta ei jõudnud lepingut veel ametlikult vormistada. Eeltoodule tuginedes ei ole kaebuse esitajal võimalik öelda, millal ta pärast karistuse kandmiselt vabanemist ametliku töö leiab. S.N lisab, et äsja vanglast vabanenud isikuna ei ole sugugi kerge tööd leida. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Kolleegium, peab esmalt vajalikuks selgitada, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada nii apellatsioonis kui ka eraldi määruskaebusena

§ 15

peatüki kohaselt.

§ 390

lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel

  1. või
  2. peatüki sätteid, arvestades
  3. peatükis sätestatud erisusi.

§ 326lg 3 (11.

ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt

§ 390

lg-st 1 kehtib

§ 326

lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel. 5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning S.N-i määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud kaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. Nimelt hüvitab

§ 180

lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Koguulatuses menetluskulude riigi kanda jätmist seadus ette ei näe. Kuivõrd kriminaalasi lahendati kiirmenetluse korras, siis vähendas kohus kooskõlas

§ 2565sundraha suurust poole võrra.

Maakohus arvestas ka määruskaebuses nimetatud asjaoluga, et S.N viibib kohtuotsuse tegemise ajal vangistuses ning pidas sellest tulenevalt võimalikuks tasuda menetluskulud maksimaalse võimaliku tähtaja jooksul – ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Seega ei ole S.N määruskaebuses esitanud ühtegi uut asjaolu, mida maakohus ei oleks juba menetluskulude väljamõistmisel arvestanud. 2

(2)2 6. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada menetlust ja lähtuvalt

§ 326lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud kaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. 3

(2)3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.