(3)4-18-1033 Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja. Määrus edastada P.N-ile , kohtutäitur Tatiana Afanasievale ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK P.N karistati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 02.06.2016 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 244016003222 liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 48 trahviühikut, s.o 192 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus on jõustunud. 26.02.2018 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga. Esitatud taotluste kohaselt ei ole täitemenetluse käigus laekumisi toimunud, tasumata on 192 eurot. Kuna P.N ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Tatiana Afanasieva 02.09.2016 tema suhtes täitemenetlust. Kohtutäitur teatas 24.11.2017 kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 palub Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur otsustada väärteoasjas nr 244016003222 määratud rahatrahvi 48 trahviühikut s.o 192 eurot asendamine arestiga. 14.03.2018 kohtuistungil selgitas P.N, et ta oleks tahtnud politsei otsust vaidlustada, aga kuna ei valda eesti keelt jäi see tegemata. Trahvi maksmiseks tal raha ei ole, kui siis oleks võimeline tasuma ehk kuue kuu jooksul. Kui on võimalik määrata aresti, siis paluks ta selle täitmine üheks kuuks edasi lükata. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse ning kuulanud ära süüdlase selgitused, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et juhul, kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks tervikuna ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus P.N-ile määratud rahatrahvi asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et rahatrahvi tasuda. 2

(3)4-18-1033 Kohus on seisukohal, et P.N-ile Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 02.06.2016 väärteomenetluse otsusega määratud rahatrahv summas 192 eurot ehk 48 trahviühikut tuleb asendada arestiga vastavalt KarS §-le

1. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti (KarS § 72 lg 2, 3). Seega kujuneb aresti pikkuseks 4 päeva. Kuigi P.N avaldas soovi selleks, et karistus asendataks üldkasuliku tööga, ei saa seda teha. Nimelt ei ole nelja päeva pikkuse aresti asendamine üldkasuliku tööga KarS § 69 lg 1 teisest lausest tulenevalt võimalik. Nimetatu kohaselt vastab neljale päevale arestile või vangistusele neli tundi üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Seega olukorras, kus isikul kuulub kandmisele vähem kui 5 päeva aresti, ei saa aresti üldkasuliku tööga üldse asendada. Rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga sellises olukorras rikuks võrdse kohtlemise printsiipi. Seadusest tuleb, et sellise asendamise korral peab arestipäevade ja töötundide suhe olema 1:
2. Kui rahatrahv asendataks arestiga ja see omakordal üldkasuliku tööga, mis ei saa olla seaduse järgi vähem kui 5 tundi üldkasulikku tööd, siis raskendaks see põhjendamatult isikute olukorda, kellel esialgse karistuse juurde tagasi pöördumisel moodustuks suurem karistus, kui algselt mõisteti. P.N palus kohtul lükata aresti täitmine kuu aega edasi perekondlikel põhjustel – tal on invaliidist naine ja kaksikud alaealised lapsed, kellega seonduv tuleb enne korda ajada. Kohus leiab, et see on võimalik.