) § 118 lg 2 p 1, kohus määras Jätta S.M-i kaebus väärteoasjas nr 2670,18,000210 läbi vaatamata ja tagastada kaebus selle esitajale. Määrus saata kaebuse esitajale ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile. Edasikaebamise kord
lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 04.03.2018.a saabus Pärnu Maakohtule S.M-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lää ne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kase 14.02.2018.a otsusega väärteoasjas nr 2670,18,000210 kohaldatud lisakaristuse tühistamiseks. 07.03.2018.a saabus id kohtule Politsei- ja Piirivalveametilt väärteoasja materjalid ning seisukoht kaebusele. 13.03.2018.a saabus kohtule kaebuse esitaja puuduste kõrvaldamine, mh selgitused kaebetähtaja ületamise kohta. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks.
lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.
lg 1 sätestab, et väärteoprotokolli koopia antakse menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Väärteoprotokollist nr AB1384307 nähtub, et kaebuse esitaja on kinnitanud protokolli ärakirja kättesaamist oma allkirjaga 19.01.2018.a. Seega nimetatud kuupäevast oli kaebuse esitaja teadlik, et väärteootsus on politseist kättesaadav alates 15.02.2018.a. Samuti alates 19.01.2018.a oli kaebuse esitajal võimalik ka vajadusel täiendavalt väärteoprotokolliga tutvuda, sh otsuse kättesaadavuse kuupäeva ning pöördel oleva kaebetähtaja infoga. Väärteoprotokolli pöördel on selgelt kirjas, et otsus jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Seega kaebuse esitajale on selgitatud, mis aja jooksul on tal õigus kaebus esitada. Eelnevast tuleneb, et kaebuse esitaja pidi olema kaebetähtajast teadlik. Juhul, kui kaebuse esitaja väärteoprotokollis oleva infoga, sh otsuse kättesaadavus ja kaebetähtaega puudutav, ei tutvunud, siis on see kaebuse esitaja enda hooletus ega ole aluseks kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitaja selgitas 13.03.2018.a, et on kaebuse esitanud hilinemisega, kuna ta ei oska ise vajalikke dokumente koostada ning palus sõbral end aidata, mistõttu jäi ta selles asjas sõbrale lootma . Kohtule esitatud karistusregistri väljavõttest nähtub, et kaebuse esitajal on kuus kehtivat väärteokaristust, sh 14.02.2018.a otsus. Viie asja puhul on tegemist liiklusalaste rikkumistega. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja peab ilmselgelt olema teadlik otsuse vaidlustamise tähtajast ja korrast. Juhul, kui kaebajal endal tõesti puudusid vajalikud teadmised ja oskused, oli tal õigus pöörduda kvalifitseeritud abi saamiseks näiteks advokaadi poole. Teadmiste ja oskuste puudumine ning seejuures sõbrale lootma jäämine ei kujuta endas t kindlasti KrMS § 172 mõttes mõjuvat põhjust. Sellisteks olukordadeks ongi olemas õigusteenuste pakkujad, nt advokaadid, kes osutavad vajalikke teenuseid. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt märgitu ei kujuta endast KrMS § 172 mõttes mõjuvat põhjust, mis annaks aluse kaebetähtaja ennistamiseks . Seetõttu tuleb kaebetähtaeg jätta ennistamata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.