KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juulil 2018 J õhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-18-3527 (2440,18,003519) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekr

§ 3lg 1 nõudeid.

NPALS § 151 lg 1 alusel mõista B.A-le karistuseks arest 2 (kaks) päeva. Aresti kandmise algust arvestada alates tema kinnipidamisest 04.07.2018 kell 20.50 Vastavalt VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta alates selle tegemisest ja peale kohtuotsuse kuulutamist pööratakse viivitamatult täitmisele. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta pööratakse täitmisele VTMS § 203 lg 3 ja 205 lg 1, 2, 3, 4 ettenähtud korras. Kohtuotsuse ärakirjad edastada B.A-le ja PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 12.07.2018 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 19.07.2018 KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 04.07.2018 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse B.A selles, et tema olles kinni peetud 04.07.2018 kell 20.50 Ida-Virumaal Kohtla- Järvel xxx juures, tarvitas eelnevalt narkootilist ainet (amfetamiin, kanep), ilma arsti ettekirjutuseta,

§ 3lg 1 nõudeid.

Kohtuväline menetleja kvalifitseeris teo NPALS § 15¹ lg 1 järgi. Kohtuistungil ülekuulatud B.A tunnistas ennast süüdi, kahetses tehtut ja jäi varem antud ütluste juurde, milles samuti tunnistas süüd, et ta tarvitas narkoainet umbes 27.06.2018 olles külas ühes korteris xxx tänaval Kohtla -Järvel. B.A andis ütlusi , et ta on tarvitanud narkootilisi aineid umbes kolm aastat ja tavaliselt tarvitab amfetamiini. B.A tunnistas, et on sellest ainest sõltuvuses ja ravil ei ole käinud. B.A omab töökohta alates 6 juunist, kus käib tööl esmaspäevast reedeni kell a 8.00-16.30. Enne seda ei olnud ta 1,5 aastat töötanud ning enne seda oli ta töötanud 5 aastat ametlikult ning rahatrahvid on tasumata, sest raha ei olnud. Kohus avaldas indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 4), millest nähtub, et 04.07.2018 21.05 oli isik suhtes läbiviidud narkootilise aine test, mis oli positiivne. Isik on andnud allkirja, et ta tegelikult tunnistab tegu. NPALS § 3 lg 1 sätestab: Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15 -1 lg 1 sätestab: Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kanep ja amfetamiin kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Käesolevas väärteoasjas on asjassepuutuv NPALS § -s 15-1 lg 1 sätestatud koosseisupärane tegu narkootilise aine tarvitamine arsti ettekirjutuseta. Tarvitamise all tuleb mõista narkootikumi sellist manustamist, mis narkootilise aine piisava koguse korral tekitab manustajal narkoaine tarvitamisest tulenev seisund. Seega tuleb eristada tarvitamist ja manustaja viibimist tarvitamise tagajärjel tekkinud narkojoobes. Joobeseisund ei ole NPALS § 15¹ koosseisuline element. 2 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-49-09 on rõhutatud, et „kolmeastmeline deliktistruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-192-05 - RT III 2005, 32, 320, p 7). Iga süüteokoosseisu analüüsides tuleb esimese sammuna teha kindlaks tegu, mis on järgneva õigusliku arutluse ese. Käesoleval juhtumil asjassepuutuvaks NPALS § -s 15¹ sätestatud koosseisupärane tegu on narkootilise aine tarvitamine. Tarvitamise all tuleb mõista narkootikumi sellist manustamist. Selles osas ei tekkinud kohtuliku arutamise käigus vaidlust, et isik ise tunnistab, et on ainet tarvitanud. Mis viisil on ainet tarvitatud, ei ole NP ALS § 15- 1 koosseisu täitmise seisukohast tähtis. Kohtul puudub alus kahelda indikaatorahendi kasutamise protokolli (tl 4) ja B.A ütluste usaldusväärsuses. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et isiku suhtes oli 04.07.2018 21.05 oli läbiviidud narkootilise aine test, mis oli positiivne. Antud faktilistasjaolu kinnitab ka B.A ise, tunnistades kohtuistungil oma süüd. Kohus loeb menetlusaluse isiku ütlusi ja indikaatorvahendi kasutamise protokolli usaldusväärseteks ning kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus uuritud tõenditele. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega (milles isik tunnistab tegu), leiab kohus tõendatuks et B.A olles kinni peetud 04.07.2018 kell 20.50 IdaVirumaal Kohtla- Järvel xxx juures, tarvitas eelnevalt narkootilist ainet (amfetamiin, kanep), ilma arsti ettekirjutuseta,

§ 3lg 1 nõudeid.

Isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud NPALS § 15¹ lg 1 järgi. Kohtu hinnangul esineb B.A (süüteokoosseisupärane tegu). teos NPALS § 15¹ objektiivne koosseis Kohus leiab, et isik pane väärteo toime otsuse tahtluse KarS § 16 lg 3 mõttes, sest ta teadis, et tarvitab narkootilist ainet ja tarvitades seda, demonstreeris, et soovib väärteokoosseisule asjaolu saabumist - aine tarvitamist. Menetlusaluse isiku teo õigusvastasust välistavad asjaolud KarS 2.peatüki

1. jao mõttes puuduvad. Kohus on seisukohal, et B.A on süüdi Kar S § 32 lg 1 mõttes narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamises, sest ta on süüdiv ja vähemalt 14-aastane (KarS § 33 ja 34) . Süüd välistavaid asjaolusid KarS
2. peatüki
3. jao mõttes tuvastatud ei ole. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et NPALS § 15¹ sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik B.A. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab 3 vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. NPALS § 15¹ näeb ka ristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohus leiab, et isiku karistamine rahatrahviga ei ole põhjendatud, seda põhjusel, et isik on varasemalt rahatrahvidega korduvalt karistatud ( 14 korda registri alusel), ja ei ole vaidlust, et karistused ei olnud täidetud, kuigi isikul oli vahepeal töökoht ja seega sissetulek. Kohus nõustub, et sellises olukorras ei ole rahatrahvi kohaldamine karistuse eesmärgi poolest põhjendatud, sest seda isegi ei ole võimalik täita. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna seda, et menetlusalune isik on end süüdi tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud ning rikkumistest aru saanud. Karistuse raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et kahetsust on võimalik arvestada karistust kergendava asjaoluna, sest isik ei eita, et ta põeb narkomaaniat, on sõltlane. Kohus märgib, et sõltuvuse korral on tegemist haigusega. Seega isiku poolt narkoaine korduv tarvitamine ei tee kahetsust olematuks. Samas märgib kohus, et kahetsuse puhul ei ole antud juhul tegemist asjaoluga, mis kergendaks karistuse oluliselt. Vähemalt sõnalise kahetsuse juures on olulisem isiku oma probleemi tunnistamine ja sellele vastava hinnangu andmine. Kuna isik sõnaliselt väljendas kahetsust, on kohtu arvates võimalik teha järelduse, et isik mõistab hukka narkoaine tarvitamist, mis on positiivne. Karistuse mõistmine on eeskätt tegupõhine. Sellele on Riigikohus osutanud lahendis 3-1-1-4306: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü. Alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral on rõhuasetus aga teistsugune - karistusõiguse jaoks on sellisel juhul enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus.“ B.A ei ole alaealine, kelle puhul oleks karistuse mõistmisel esikohal tema isik. Karistamise aluseks on KarS § 56 järgi isiku süü. Samuti ei mõista kohus karistusi puhtalt karistuspoliitilistel motiividel, sest isiku süü on alati individuaalne. B.A pani toime NPALS § 15¹ kvalifitseeritava väärteo, millega ei ole tekitatud teisele isikule materiaalset ega füüsilist kahju. See vähendab isiku süüd Isiku väärteo puhul on tegemist ohudeliktiga ehk konkreetseid koosseisulisi tagajärge ei ole, samas on tegemist väärteoga, mis on suunatud rahvatervise vastu. Tarvitades narkoainet ohustab isik ainult oma tervist. Teiste isikute tervis ei ole kuidagi ohustatud. Seegi vähendab isiku süüd. 4 Eelkõige tuleb arvesse võtta isiku süülist käitumist - süüteo iseloomu. Isik tarvitas amfetamiini, mis on võrreldes näiteks raske ainega ( fentanüül), vähem ohtlik ( näiteks üledoosi tõttu surma tõenäosus). See osutab süü suurusele oma mõju. Isikule on süüdistus esitatud üheepisoodilises ühe narkoaine tarvitamises. Tegemist ei ole mitme narkoaine tarvitamise episoodidega. See vähendab isiku süüd. Ei ole andmeid, et isik oleks tarvitanud ainet näiteks alaealise juuresolekul, või avalikus kohas, häirides sellega teisi inimesi, mis suurendaks isiku süüd. Samuti ei ole väärteoasja materjalidest tuvastatav, et isik oleks ainest mõjutatuna toime pannud muid väärtegusid või kuritegusid või oleks käitunud seadusevastaselt, ohustades teisi isikuid ja/või nende omandit. Kohus ei ole tuvastanud tegu puudutavaid asjaolusid, mis oleksid isiku süüd suurendanud. Kohus leiab, et toimepandud tegu ei ole niivõrd tõsine, isiku süü on väike ja B.A on võimalik k aristada sanktsiooni alammäärale läheduses määras. Kohus leiab, et kuigi isik süü on väike, ei ole võimalik väärteomenetlust lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Lõpetamine oleks põhjendatud näiteks esimese rikkumise puhul. Kuna isik on aga korduvalt väärteokorras karistatud, muuhulgas samalaadse teo eest, ei pea kohus põhjendatuks menetluse lõpetamist. Karistuse aresti keskmine sanktsioon on 15 päeva. Kohus on tuvastanud asjaolusid, mis osutava isiku vähesele süüle. Seega karistuse määr peab jääma keskmisest alla poole. B.A isikut iseloomustavad järgmised andmed. Karistusregistri väljavõttest ( tl 10 -11) nähtub, et B.A on üks kehtiv kriminaalkaristus 02.12.2015 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ning 14 väärteokaristust. B.A on varasemalt karistatud samalaadsete rikkumiste eest, viimati 02.03.2017 rahatrahviga 600 eurot, s.o 150 trahviühikut. See iseloomustab isiku negatiivselt kui süstemaatilist rikkujat. Samas v iimane väärtegu NPALS § 15¹ lg 1 järgi oli isiku poolt toime pandud 02.03.2017, s.o on rohkem kui aasta tagasi. Pärast seda ei ole rohkem kui aasta jooksul isik uusi kuriteo- või väärtegusid toime pannud. See iseloomustab isikut positiivses mõttes, et ta teeb pingutusi ja soovib vähendada oma sõltuvust narkoainest. Viimane muu väärtegu on isik toime pannud oktoobris 2016 ehk poolteist aastat tagasi. See näitab, et isik võib soovi korral hoiduda süstemaatiliste väärtegude toimepanemisest. Lisaks arvestab kohus, et isik omab töökohta, mis on isiku sotsialiseerumise poolest positiivne ja oluline asjaolu. B.A avaldas kohtuistungil, et ta töötab ametlikult alates 06.06.2018 xxx`s esmapäevast reedeni 8.00- 16.30 ning enne seda oli ta 1,5 aastat töötu. Seega omab isik ametliku töökohta alles lühiajaliselt. Töökoha kaotus võib suurendada süütegude toime panemist. Arvestades isiku vähest süüd ja tema isikust iseloomustavaid negatiivseid ja positiivseid aspekte, leiab kohus, et isikut tuleb karistada arestiga 2 päeva. Kohus leiab, et ka KarS § 56 sättes näidatud karistamise eesmärki, et isik hoiduks süütegude toimepanemisest ja õiguskord oleks kaitstud, on võimalik saavutada ka lühiajalise aresti kohaldamisega. Sellist kohtu järeldust kinnitab asjaolu, et isik on süütegude toimepanemisest hoidunud alates märtsist 2017 ja seda ilma sellega, et tema suhtes oleks üldse arest kohaldatud. Lühiajalise aresti kohaldamine vähese süüga väärtegudes on põhjendatud ja proportsionaalne karistusmeede varem karistatud isikute suhtes, sest see annab neile tõhusat signaali, ei seadusevastast käitumist tuleb hoida kontrolli all ja vältida süütegude toimepanemist. KOHTU MEETMED 5 Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja taotlus aresti määramiseks tuleb rahuldada ning B.A tuleb süüdi tunnistada NPALS § 15¹ lg 1 järgi ja mõista karistusena arest 2 päeva. Aresti kandmise algust arvestada alates tema kinnipidamisest 04.07.2018 kell 20.50 Inna Kirsipuu Kohtunik Osalis elt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu otsusega. 6