Väärteoasi nr 4-18-3152 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
(2)kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 21.08.2015 määras Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 249015001421 G.L-ile LS § 259 lg 2 p 1 alusel rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 07.09.
- Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus. 12.06.2018 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 14.06.2018 saatis kohtuväline menetleja koht ule avalduse, milles palus juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 otsustada rahatrahvi summas 120 eurot asendamine arestiga. Kohus planeeris kohtuistungi 13.08.2018, kuid kohtukutse kättetoimetamine süüdlasele ei õnnestunud. Järgmise kohtuistungi planeeris kohus 17.09.2018, kohtukutse õnnestus süüdlasele kätte toimetada politsei kaasabil. Kohtuistungil selgitas süüdlane, et tal ei ole olnud võimalik rahatrahvi tasuda. Ta sooviks selle tasuda, kuid ei oma püsivat sissetulekut, teeb juhutöid. Lihtsam oleks kanda asenduskaristust. Ametlikult ei ole ta töötanud ligi kolm aastat. Noorik, kellega koos elab, samuti ei tööta. Juhutöödest saadava sissetuleku suurus sõltub aastaajast, vahepeal on tööd, kuid vahepeal ei ole. Selgus, et tasumata rahalisi kohustusi on teisigi. Rahatrahvi asendamisel on ta nõus üldkasulikku tööd tegema. KOHTU SEISUKOHT KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § 69 sätestatud korras. G.L selgitas kohtuistungil, miks tal ei ole olnud võimalik rahatrahvi enam kui kolme aasta jooksul tasuda. Selgus, et süüdlane ei ole pikemat aega ametlikult töötanud ja pere ainus sissetulek on juhu töödest saadav tasu. Lisaks käesolevale rahatrahvile on G.L tasumata rahalisi nõudeid teisigi. Majandusliku olukorra paranemist lähiajal ette näha ei ole, mistõttu ei ole rahatrahvi tasumine reaalne ka edaspidi. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et G .L-ile määratud rahatrahv tuleb asendada teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. Kuna G.L on avaldanud valmidust üldkasuliku töö tegemiseks, peab kohus võimalikuks tulenevalt KarS § 69 lg 1 arest asendada üldkasuliku tööga. G.L-ile on karistuseks määratud rahatrahv summas 120 eurot, s.o 30 trahviühikut. KarS § 72 lg 2 ja § 69 lg 1 alusel vastab sellele 3 päeva aresti, millele omakorda vastab 5 tundi üldkasulikku tööd, sest üldkasulikku tööd ei määrata vähem kui 5 tundi. Kohus määrab KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 nädalat alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest . Üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna aresti kandma. Üldkasuliku töö tegemine toimub süüdlase elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kaudu ning töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb G.L olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 72, VTMS §
- /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2