lg 1,
VS § 56 lg 1 järgi KarS § 63 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses summas 300 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi võrdsetes osades 6 kuu jooksul s.o 50 eurot igakuiselt, alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Vaidlustatud otsuse sisu Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx A H 2 05.09.2018 otsusega väärteoasjas nr 2302,18,008051 karistati L.D
lg 2 1,
VS § 56 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, selles, et L.D juhtis mootorsõidukit ja teostas veose vedu, omamata
Mootorsõiduki tegelik mass oli 23855 kg. Lubatud suurim registrimass 26 000 kg. II-telje tegelik teljekoormus oli 11 927 kg. Lubatud suurim registriteljekoormus 11 500 kg. Teostas tasulist veosevedu tegevusloa ärakirjata. Puudus tegevusloa ärakiri. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 2 1,
VS § 5 lg 1 märgitutud kohustusi ja pani toime
lg 1,
VS § 56 ettenähtud väärteod. Kaebuse sisu Otsusele esitas menetlusaluse isik kaebuse maakohtule 09.09.2018.a, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist või alternatiivselt rahatrahvi vähendamist 50 -100 euroni. Kaebuse esitaja selgitas, et ta ei tunnista oma süüd . Politsei kaalud näitasid, et tal kasti sees oli umbes 12-13 tonni ja tehnilises passis on lubatud 15 tonni. Trahvi aga sai selle eest, et ühel sillal oli ülekoormus 427 kg. Leiab, et see ei olnud võimalik. Teine rikkumine oli see, et ei olnud veose veo litsentsi. Tööl vastati kaebajale, et nad töötavad klientidega rendilepinguga (masina rent koos operaatoritega) ja litsentsi pole vaja. Kaebaja märkis lisaks, et tema palk kuus on umbes 500-600 eurot ning ta ei ole võimeline temale määratud rahatrahvi tasuma. Menetlus kohtus 24.09.2018 määras kohus L.D esitatud kaebuse PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 05.09.2018 otsusele väärteoasjas nr 2302,18,008051 kohtuistungil arutamisele. Kohtuistung oli määratud 11.10.2018.a. L.D teatas kohtule 25.09.2018, et tal ei ole võimalik istungile tulla, kaebuses on kõik kirjas, mis ta soovis öelda ning ei soovi istungil osaleda. Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja xxxx T R avaldas kirjalikus seisukohas, et L.D on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 1,
VS § 56 järgi. Alused kohtuvälise menetleja otsuse tühist amiseks ning menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel puuduvad. Väärteo menetlemisel ei ole menetlusnorme rikutud. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui kaebuse esitajale määratud karistust vähendatakse 100 euro võrra s.o 75 trahviühikuni ning määratakse selle tasumine ositi. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendama kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse motiivid: Kohus, läbi vaadanud L. D esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna nimetatud soovi on avaldanud nii kohtuväline menetleja kui ka kaebus esitaja. Kohus selgitab, et VTMS § 123 lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja täies ulatuses arutamise nõue tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS § -s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva 3 kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadus tiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Menetlusalusele isikule heidetakse ette väärteoprotokolli kohaselt
lg-s 1,
VS § 56 ettenähtud süütegude toimepanemist.
lg 1 sätestab vastutuse sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust.
lg 1 kohaselt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. Käesolevas menetluses ei ole vaidlust selles, et 16.08.2018 Paldiski mnt ja Järvekalda tee ristmikul juhtis L.D mootorsõidukit xxxx registreerimis märgiga xxxx ning teostas veose vedu (tl 1). PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse xxxx A W 16.08.2018 koostatud massimõõtmise protokollist nähtub, et 16.08.2018 kell 9.25-9.29 teostati L.D poolt juhitud veokile massimõõtmise kontroll, kasutades selleks 6 kaalu: EVOCAR-2000, 201890, 3771, EVOCAR-2000, 201891, 3771, EVOCAR-2000, 201892, 3771, EVOCAR-2000, 201893, 3771, EVOCAR-2000, 201894, 3771, EVOCAR-2000, 201895, 3771. Mõõtmistulemuste kohaselt tuvastati, et sõiduki kogumassi lõplik mõõtetulemus oli 23 855 kg (lubatud 26 000 kg). Seega sõiduki kogumass vastas lubatule . Samuti kõigi kolme vasaku ratta teljekoormus ning esimese ja kolmanda telje parema ratta teljekoormus vastas lubatud määrale. Parema ratta teise teljel saadi lõplik mõõtetulemus 11927 kg, lubatud oli 11 500 kg, seega esines sõiduki xxxx parema ratta teise teljel ülekoormus 427 kg (tl 4). Siinjuures juhib kohus kaebaja tähelepanu asjaolule, et mõõtmisprotokollist nähtuvalt on mõõtetulemusest juba maha arvatud laiendmääramatus ehk kaalu eksimisvõimalus. Kohtul puudub alus kahelda selles, et mõõtmine oleks läbi viidud ebakorrektselt või mõõtmist oleks teostanud selleks mittepädev politseiametnik. S õiduki koormuse mõõtmise metoodika on kehtestatud PPA peadirektori käskkirjaga. Käeoleval juhul kasutati metoodika p 11 sätestatud kaalumise viisi. Nimelt menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukil oli 3 telge ja koormuste tuvastamiseks kasutati üheaegselt kuute kaalu. Samuti näeb EVOCAR 2000 kasutusjuhendi p1.2 ette kolme teljelise veoki kaalumise võimaluse 6 kaaluga. K ohtuväline menetleja on kinnitanud, et teljekoormuste mõõtmised on teostatud pädeva mõõtja poolt. Menetlusalune isik on 16.08.2018 ülekuulamisel ka ise tunnistanud, et tema veoki koorem oli ebaühtlane (tl 3). Xxxx OÜ esindaja M F saadetud kirjast nähtub, et nende hinnangul võis tekkida telje ülekoormus seoses sellega, et tegemist oli ehitusprahiga, mis sisaldas savi, mis oli pehme ja võis nihkuda või voolata sõiduki ühe telje poolele (tl 7-8). Eeltoodud tõenditega peab kohus tõendatuks, et 16.08.2018 Paldiski mnt ja Järvekalda tee ristmikul L. D juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimis märgiga xxxx, mille parema ratta poolne teine telg oli ülekoormatud (427 kg). Lisaks peab kohus hindama menetlusaluse isiku tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kohus juhib siinkohal tähelepanu KarS § 15 lg -le 3, mille kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega ei oma tähtsust, kas väärtegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, vaid piisab juba hooletusest. Käesoleval juhul leiab kohus, et menetlusalune isik on
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepannud hooletusest, kuivõrd ta teadis, et koorem tema sõidukil oli ebaühtlane ning tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud ette nägema, et selliselt võib tema sõiduki telje koormus ületada registriteljekoormust. 4 Seega e eltoodud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et käesole va väärteomenetluse raames on tuvastatud, et menetlusalune isik eiras
lg 1 nõuet ning tema käitumises sisaldub
lg 1 järgi kvalifitseeritav väärteo koosseis.
sätestab vastutuse mootorsõiduki - või trammijuhi poolt sõitjate - või veoseveo nõuete rikkumise eest.
lõige 2 ütleb, et kui mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud määra võib sõidukit liikluses kasutada
§-s 341 kehtestatud korras.
lg 1 ja 2 sätestab, et erivedu on raske- või suurveose liiklemine teel ning avalikult kasutataval teel on erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata sellest, millises riigis on sõiduk registreeritud. Sama paragrahvi teised lõiked sisutavad samuti eriloa tingimusi, eriloa saamise korda ja selle tasu. Kuivõrd eelnevalt analüüsitud tõenditega on tuvastatud L.D juhitud sõiduki parema II telje koormus ületas registriteljekoormust 427 kg.
Kogutud tõendite kohaselt sellist eriluba menetlusalusele isikule väljastatud ei olnud. Seega on kohtu hinnangul tuvastamist leidnud, et L.D juhtis sõidukit ilma eriloata, kuigi see ole antud olukorra s ette nähtud, mistõttu eiras
lg 2 nõuet ning tema käitumises sisaldub
lg 1 järgi kvalifitseeritav väärteo koosseis ning tegu on toime pandud hooletusest, kuivõrd kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral oleks ta pidanud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ette nägema. AutoVS § 56 sätestab vastutuse autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamise eest tegevusloa ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga. AutoVS § 5 lõige 1 kohaselt on tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. L.D juhtis 16.08.2018 Paldiski mnt ja Järvekalda tee ristmikul mootorsõidukit xxxx registreerimis märgiga xxxx Xxxx OÜ töötajana ning teostas ehitusprahi vedu Harkusse (tl 1, 2,5 ). Xxxx OÜ on kliendile Xxxx AS esitanud sh. kalluri xxxx xxxx(47tundi) rendiarve ajavahemiku 01.-16.08.2018 kohta (tl 22). Masina rendilepingust koos juhiga nähtub, et 16.08 kell 07:30 kallur Volvo koos juhiga renditi Xxxx AS-ile Xxxx OÜ poolt Järve- Harku marsruudil veo teostamiseks (tl 11). Lisaks kinnitavad menetlusaluse isiku enda ütlused ja tema tööandja kiri koos lisadega, et 16.08.2018 Xxxx OÜ-l vastav tegevusluba puudus . Tööandja põhjenduste kohaselt ei antud neile tegevusluba, kuivõrd selleks tuli koolitus läbida ja nende äriühingu käive oli liiga väike (tl 3, 7 -9, 13-14, 16-17). ERAA poolt on Xxxx OÜ -le 17.08.2018 väljastatud tegevusluba tasuliseks rahvusvaheliseks veoseveoks kehtivusega 17.08.2018-16.08.2028 (tl 18). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et teenust osutas L.D ettevõtte Xxxx veod nimel Xxxx AS-ile ning selline kauba vedu kujutab endast äritegevust . Menetlusaluse isiku käitumine ei mahu EÜ määruse nr 1072/2009 artikkel 1 lõikes 5 punktis d toodud erandite alla. Seega L.D eiras AutoVS § 5 lg 1 nõuet ning tema käitumises sisaldub AutoVS § 56 järgi kvalifitseeritav väärteo koosseis. Kohtu hinnangul on L.D käitumises tuvastatud subjektiivse koosseisuna kergemeelsus , sest sõiduki juhtimisele asudes ta teadis, et ettevõttel puudub vastav tegevusluba, kuid lootis, et tema tööandja ja teise ettevõtte vahel sõlmitud rendilepingust tulenevalt puudub kohustus seda omada. Kohtu hinnangul saab väärteoasjas kogutud ja kohtulikul menetlusel kontrollitud tõenditest jõuda järeldusele, et L.D käitumises on tuvastatud temale etteheidetud väärtegude tunnused ning väärteod on õigesti kvalifitseeritud
612 lg 1,
VS § 56 lg 1 järgi . Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud 5 VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need teod on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärtegude koosseisutunnused, on need väärteod õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx A H, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 31 mõttes pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Kohus ei pea menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel põhjendatuks . Arvestades seda, et menetlusalusele isikule heitetakse ette ühte tegu, mis vastab kolmele väärteo kvalifikatsioonile, siis on oluline rõhutada vajadust kehtestatud normidest kinni pidada. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus:
lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva.
VS § 56 näeb põhika ristusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1,
VS § 56 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Seega on ettenähtud väärtegude toimepanemise eest menetlusalust isikut karistat ud kohtuvälise menetleja poolt ühe teo eest, mis vastas kolmele väärteokoosseisule ning seda sanktsiooni keskmises määras. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Siinkohal juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri - ja üldpreventiivseid eesmärke. 2 Hinnates L.D süü suurust talle
lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, arvestab kohus kõigepealt süüteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt nähtub, et süü seisneb hooletuses, et ta küll teadis, et koorem oli ebaühtlane aga ei arvanud, et sellepärast tema ju hitud sõiduki üks teljekoormus võiks olla ülekoormatud, kuigi hoolsama suhtumise korral oleks pidanud seda arvestama. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et
Samuti
järgi inkrimineeritud väärteos peab kohus arvestades toimepanemise asjaolusid isiku süüd väikseks. Nimelt nähtub mõõtmistulemustest, et sõiduki kogumassi lõplik mõõtetulemus oli 23 855 kg (lubatud 26 000 kg), mistõttu sõiduki kogumass vastas lubatule. Ülekoormus tuvasta ti üksnes parempoolse II teljel, ülejäänud viie ratta juures saadud tulemused vastasid lubatule. Nimetatud andmetest võib järeldada, et menetlusaluse isiku juhitud sõidukile ei 6 oleks olnud vaja väljastada eriluba, kui koorem oleks olnud ühtlasemalt paigutatud. Hooletu suhtumise tõttu tekkis aga ülekoormus ning sellisel juhul oli nõutav eriluba, mida L.D juhitud sõidukile väljastatud ei olnud. Seega on ka
VS § 56 järgi inkrimineeritud väärteos peab kohus arvestades toimepanemise asjaolusid isiku süüd väikseks. Lisaks on positiivne, et Xxxx OÜ -le on päev pärast väärteo toimepanemist ERAA poolt väljastatud puudunud tegevusluba. Kuivõrd menetlusalune isik on pannud toime ühe teo, mis vastab kolmele väärteokoosseisule, tuleb määrata KarS § 63 lg 1 alusel üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega on menetleja rajanud karistuse õigeid sätteid kohaldades. Kohtuväline menetleja on otsuses põhjendatult märkinud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut varem karistatud. Seega arvestades menetlusaluse isiku väikest süüd, kehtiva karistuse puudumist, asub kohus seisukohale, et on olemas kõik eeldused karistuse määramiseks oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas märgib kohus, et kuivõrd menetlusaluseisiku käitumises on tuvastatud kolmele väärteokosseisule vastavad tunnused, siis kohus ei pea põhjendatuks määrata karistust sanktsiooni alammääras. Kohus asub seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele. Samas eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks vähendada kaebajale mõistetud karistust ning selles osas tuleb kaebus rahuldada. Kokkuvõtvalt kohus rahuldab menetlusaluse isiku taotluse karistuse kergendamiseks, teeb uue 2 otsuse ning karistab L. D
lg 1,
VS § 56 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades , rahatrahviga 75 (seitmekümne viie) trahviühiku ulatuses. KarS § 66 lg 1 järgi määrab kohus, et isikule määratud ra hatrahv tasutakse ositi. KarS § 66 lg 3 järgi ei või ositi tasutava karistuse tähtaeg ületada ühte aastat. L.D on avaldanud, et rahatrahvi tasumine käib talle üle jõu, mistõttu peab kohus põhjendatuks määrata selle tasumise 6 kuu le. Kohtunik Julia Vernikova (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.