Obsah (19)

§ 215§ 199§ 65§ 266§ 329§ 64§ 328§ 68§ 200§ 74§ 75§ 78§ 83§ 424§ 55§ 50§ 21§ 120§ 56

1-15-9219 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-9219 (14230110424 ja 15230106070) Kohtunik Märt Toming

§ 215

lg 2 p 1 ja 2, § 328 ja § 25 lg 2, § 329 järgi S.B süüdistus

§ 199

lg 2 p 8 ja 9, § 200 lg 2 p 4 ja 8, § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi Lühimenetluses Kriminaalasi Prokurör Algis Sepp Süüdistatav Boriss Zakonov Ik: 38507220247, kodakondsuseta, põhiharidus; töökoht: puudub; elukoht: XXX; asukoht: alates 10.10.2015 Vangla. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 08.09.2014 kuni 09.09.2014. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: Harju Maakohtu 10.09.2014 otsusega

§ 199lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 1; § 329 alusel vangistus 9 kuud. Kr

MS § 238 alusel vangistus 6 kuud.

§ 65lg 2 alusel vangistus 1 aasta, 11 kuud ja 29 päeva algusega 10.09.2014.

Harju Maakohtu 19.02.2015 määrusega nr 1-14-5527 vabastati

§ 266lg 2 p 1 mõistetud karistusest.

Karistusmäära ja liiki ei muudetud. Kaitsja Advokaat Leelo Viil Süüdistatav S.B Ik: XXX, EV kodakondsus, keskharidus; töökoht: puudub; elukoht: XXX; asukoht: Vangla. 1 Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 14.09.2014, 15.09.2014 ja 21.04.

1. Kahtlustatavana kinni peetud 13.09.2014 kuni 14.09.2014 ja 05.11.
2. Vahistatud alates 06.11.
3. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi
4. Kaitsja Advokaat Kristina Suvalova RESOLUTSIOON
5. Boriss Zakonov süüdi tunnistada

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 2. Boriss Zakonov süüdi tunnistada

§ 329

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud. 3.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Boriss Zakonovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 5.

§ 65

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks raskeima üksikkaristusega, so Harju Maakohtu 10.09.2014 otsusega mõistetud karistusega, so vangistusega 1 aasta, 11 kuud ja 29 päeva, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 6. Boriss Zakonov süüdi tunnistada

§ 328ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 7. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Boriss Zakonovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 8.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega

§ 328

ja § 25 lg 2 järgi mõistetud karistust

§ 65

lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 9.

§ 68

lg 1 alusel arvestada vangistuse hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.09.2014 kuni 09.09.2014, s.o 2 päeva ning määrata ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates 10.09.2014. 10. S.B õigeks mõista

§ 200lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

11. S.B süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 8 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 12. S.B süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat. 13. S.B süüdi tunnistada

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud. 14.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat. 15. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada S.B-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. 16.

§ 74

lg 2 alusel määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele osa mõistetud karistusest, so tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud. 17.

§ 68

lg 1 alusel arvestada koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamine 13.09.2014 kuni 14.09.2014, s.o 2 päeva ning määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates S.B viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 05.11.2015. 2 18. S.B suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaja saabumisel. 19.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud osa mõistetud karistusest, so tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 1 (üks) kuu S.B suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et S.B temale määratud 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5, 6 alusel pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all (Rapla esindus, tel: 4890642). 20.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada S.B järgima katseajal kontrollnõudeid: elama alalises elukohas aadressil: XXX; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 21.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada S.B mitte omama või tarvitama arsti ettekirjutuseta narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 22.

§ 75lg 2 p 5 alusel kohustada S.B alluma ettenähtud ravile (jätkama alustatud ravi).

23.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada S.B-le määratud 3 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.02.2016. 24.

§ 75

lg 5 kohaselt peatub

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

1. Boriss Zakonovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 176 lg 1 p 2, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 240 (kakssada nelikümmend) eurot, so kaitsjale makstud tasu 312 (kolmsada kaksteist) eurot; s.o kokku menetluskulu 957 (üheksasada viiskümmend seitse) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos näidatud kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Boriss Zakonov, 1-15-9219, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Boriss Zakonovile kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. S.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 2 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ning § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1075 (tuhat seitsekümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale Mariann Tustile kohtueelses menetluses makstud tasu 192 (sada üheksakümmend kaks) eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 24 (kakskümmend neli) eurot. Määratud kaitsjale Kristina Suvalovale kohtueelses menetluses makstud tasu 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 192 (ükssada 3 üheksakümmend kaks) eurot, kokku kaitsjale makstud tasu 672 (kuussada seitsekümmend kaks) eurot; s.o kokku menetluskulu 1747 (tuhat seitsesada nelikümmend seitse) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos näidatud kohustusliku viitenumbri ja selgitus: „S.B, 1-15-9219, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel S.B kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr XXX tegemisega tekkinud kulu 350 (kolmsada viiskümmend) eurot ja 63 (kuuskümmend kolm) senti ja ekspertiisi nr 611 teostamise kulud summas 382 (kolmsada kaheksakümmend kaks) eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
4. XXXesitatud tsiviilhagi 455 (nelisada viiskümmend viis) euro nõudes rahuldada osaliselt ning VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista S.B-lt ja Boriss Zakonovilt solidaarselt XXX kasuks 353 (kolmsada viiskümmend kolm) eurot, mis tuleb kanda XXX Swedpanga arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „S.B, 1-15-9219, tsiviilhagi" või “ Boriss Zakonov, 1-159219, tsiviilhagi" ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista S.B-lt XXXkasuks 60 (kuuskümmend) eurot, mis tuleb kanda XXX Swedpanga arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „S.B , 1-15-9219, tsiviilhagi". XXXtsiviilhagi varastatud telefoni maksumuse osas, so 45 euro nõudes jätta rahuldamata.
5. Rimi Eesti Food AS esitatud tsiviilhagi 75 (seitsekümmend viis) euro ja 77 (seitsekümmend seitse) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista S.B-lt Rimi Eesti Food AS kasuks 75,77 eurot, mis tuleb kanda Rimi Eesti Food AS Swedpanga arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „S.B , 1-15-9219, tsiviilhagi".
6. OÜ Tüdrukud esitatud tsiviilhagi 60 (kuuskümmend) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista S.B-lt Rimi OÜ Tüdrukud kasuks 60 senti, mis tuleb kanda OÜ Tüdrukud Danske Pank arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „S.B , 1-15-9219, tsiviilhagi".
7. XXXesitatud tsiviilhagi 582 (viissada kaheksakümmend kaks) euro ja 37 (kolmkümmend seitse) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista S.B-lt XXXkasuks 582,37 eurot, mis tuleb kanda XXXAS Swedpanga arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „S.B, 1-15-9219, tsiviilhagi".
8. Moonray OÜ esitatud tsiviilhagi 30 (kolmkümmend) euro nõudes rahuldada osaliselt ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista S.B-lt Moonray OÜ kasuks 15 eurot, mis tuleb kanda Moonray OÜ Swedbank arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „S.B, 1-15-9219, tsiviilhagi".
9. Asitõendid: musta värvi plastikust juhtmete ühenduspesa (kd I tl 18), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite laos Rahumäe tee 6/1, Tallinnas, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.
10. Asitõend: 2 CD-plaati Rimi kauplusest toime pandud varguste videovalvekaamerate salvestisega, mis asub kriminaalasja juures (kd III tl 42), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
11. Asitõend: sõidukist Ford Sierra võetud DNA proov, võrdlusproov, puuteproovid, taskulamp 2 tk, seljakott, kindad (akt 2014-3006, 1-15-9219) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.
12. Asitõend: sõidukist Ford Sierra leitud seljakotis olevad esemed: 2 kasutatud süstalt, 4 punase käepidemega kruvikeeraja, must taskulamp, sini-roheliste käepidemetega (näpits)tangid, musta-kollaste käepidemetega (pleki)käärid, valge plastiku tükk, kõrvaklapid, 2 kaablit, mutrivõti, ehitusnuga (vaibanuga), 2 patareid, metallist esemed 5 tk, punasest ja läbipaistvast plastikust ese (välgumihkli tulekivide karp), mis on antud hoiule Rahumäe 6/1, Tallinnas asitõendite hoidlasse (kd I tl 74-75), hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.
13. Asitõend: punase käepidemega lõiketangid (plekikäärid) (akt 2014-2733, 1-15-9219) konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend ning hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

1. Asitõend: jope, dressipüksid, jalatsid Puma, dressipluus, talvemüts, nokamüts Adidas, päikeseprillid, sall, kilekott, mobiiltelefon Samsung (akt 2016-291, 1-16-798), mis asuvad asitõendite hoidlas Rahumäe 6/1, Tallinnas, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale S.B-le.
2. S.B-le tagastatavad asjad anda üle S.B kinnipidamiskoha administratsioonile, hoiustamaks asju S.B isiklike asjade hulgas.
3. Asitõend: (akt 2015-1919, 1-16-798) 9 DNA proovi, 2 kilekotti hävitada kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel ning trapetstungraud ja torutangid kui tahtliku süüteo toimepanemise vahendid

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

1. Asitõend: püstol koos salvega ja granaadi makett (akt 2016-291, 1-16-798), mis asuvad asitõendite hoidlas Rahumäe 6/1, Tallinnas, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale Moonray OÜ seaduslikule esindajale Illimar Süvari.
2. Asitõend: energiajoogi Dynamiit taara, tabletid Viagra, plastmassist konks, gaasiballoon, puuteproovid (9 pakendit), 2 kivi (akt 2016-291, 1-16-798), mis asuvad asitõendite hoidlas Rahumäe 6/1, Tallinnas, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.
3. Asitõend: 5 CD-plaati turvakaamera salvestustega, mis asuvad kriminaalasja juures (kd II tagakaanel ümbrikus, 1-16-798), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
4. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: Boriss Zakonovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 10.09.2014 otsusega nr 1-14-5527 süüdi mõistetud varguse toimepanemises, ajavahemikul 08.09.2014 kell 20:30 – 08.09.2014 kell 04:44 võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil grupis S.B-ga lõhkusid Tallinnas Sõle 76 juurde pargitud XXXkuuluva mootorsõiduki Ford Sierra reg. nr. XXX juhiukse klaasi, eemaldasid roolisamba katte ning juhtmete ühendamise teel käivitasid sõiduki mootori ja sõitsid mootorsõidukiga kuni 5 Tallinnas XXX asuva majani, kus sõiduk seiskus. Mootori taaskäivitamise ajal saabus kohale politseipatrull, kes pidas sõiduki juhiukse juurest kinni Boriss Zakonovi. Kõrvalistuja pool olnud S.B pages sündmuskohalt. Sõiduki ajutise omavoliliseks kasutamiseks sõidukisse sisenemise ja sõiduki roolisamba katte, ning süüteluku lõhkumisega ja sõidukist jaki ja mobiiltelefoni vargusega põhjustati XXXvaralist kahju 455 eurot. Sellise tegevusega Boriss Zakonov pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 215lg 2 p 1, 2 alusel.

Samuti Boriss Zakonov 10.09.2014 kella 14.50 ajal Tallinnas Liivalaia 24 kohtusaalis nr 303 olles isikuks kelle kohta tehtud kohtuotsuse nr 1-14-5527 kuulutamisel kohaldati tõkendit vahistamine, jooksis vahistamisest teadasaamisel kohtusaali ukse poole tõkendi vahistamine kohaldamise vältimiseks ja kohtusaalist põgenemiseks. Kohtusaali ukse juures olnud arestimajapolitseinik pidas põgeneva Boriss Zakonovi kinni. Sellise tegevusega Boriss Zakonov pani toime põgenemise vahistatuna, kui põgenemine ei ole lõpule viidud tema tahtest olenematutel põhjustel, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 328- § 25 lg 2 alusel.

Samuti tema, olles karistatud 17.06.2009 Harju Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-08-7710

§ 424

, § 329 alusel üldkasuliku tööga 833 tundi tähtajaga 1 aasta, 6 kuud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastat ja 20.03.2009 Harju Maakoht otusesega nr 1-09-355

§ 424ja § 329 alusel vangistusega 3 aastat, 3 kuud ja 29 päeva.

Ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastat. Harju Maakohtu 11.01.2010 määrusega nr 1-09-355 loeti KrMS § 413,

§ 65

lg 1 alusel Harju Maakohtu 17.06 2009 otsusega nr 1-08-7710 mõistetud karistus kaetuks raskema, Harju Maakohtu 20.03.2009 otsusega nr 1-09-335 mõistetud karistusega vangistus 3 aastat, 3 kuud ja 29 päeva vangistust lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmiseks 2 aastat.

§ 55

lg 1 kohaselt lisakaristuse kehtimisaeg laieneb põhikaristuse kogu kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Seega kehtib lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ajavahemikul 20.07.2009 – 25.02.2015. Boriss Zakonov täpselt tuvastatama ajal ajavahemikul 08.09.2014 kell 20.30- 09.09.2014 kell 04:44 juhtis Tallinnas marsruudil Sõle 76 – XXX mootorsõidukit Ford Sierra reg nr XXX. Sellise tegevusega Boriss Zakonovi pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistusest kõrvalehoidumise, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 329alusel.

Alates 01.01.2015 kehtiva

redaktsiooni kohaselt on karistatav kuriteo eest ja täitmisele pööratud

§ 50sätestatud lisakaristuse täitmisest teadlik kõrvalehoidumine.

S.B süüdistatakse selles, et tema 04.03.2014 aasta kella 17.30 ajal Tallinnas Tatari 64 asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluse kaubasaalis olles võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli viskit Grants maksumusega 13.79 eurot ja väljus kaubasaalist kassas kauba eest tasumata. Samuti tema olles samal päeval tööl kaupluses turvatöötajana 04.03.2014 kella 22.22 ajal Tallinnas Tatari 64 asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses väljaspool kaupluse tööaega võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse kassa juurest ühe paki sigarette Kent HD maksumusega 3.30 eurot ja lahkus kauplusest. Samuti tema 06.03.2014 kella 19.03 ajal Tallinnas Tatari 64 asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluse kaubasaalis olles võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli viskit Bartenders Club maksumusega 11,35 eurot ja 2 pudelit konjakit Hennessy VS maksumusega 17,99 pdl, s.o kaupa kogusummas 58,68 eurot ja väljus kaubasaalist kassas kauba eest tasumata. 6 Samuti tema ajavahemikul 08.09.2014 kell 20:30 – 08.09.2014 kell 04:44 võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil ärandasid XXXkuuluva mootorsõiduki Ford Sierra reg. nr. XXX. Sõidukist võttis S.B võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil seal olnud XXXkuuluva jaki koos taskus olnud telefoniga Nokia 110 väärtusega 40 eurot. Samuti tema 13.09.2014 kella 19.56 ajal Tallinnas Asula 4c asuva A Le Coq Arena staadioni juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil asus läbi lõikama kaasas olnud lõikekääridega jalgrattalukku, millega olid trepikäsipuu külge kinnitatud alaealise XXX jalgratas Scott maksumusega 300 eurot, mis oli talle antud kasutamiseks XXXpoolt ja alaealise XXXjalgratas Experia maksumusega 120 eurot, mis oli antud temale kasutamise XXXpoolt. S.B poolt jalgrattaluku läbilõikamine äratas kahtlust sealt mööda läinud XXX, kes pidas S.B kinni ning kutsus kohale politseid. S.B poolt jalgratta vargus jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna ta peeti kinni ja anti üle politseipatrullile. Samuti S.B süüdistatakse selles, et tema kriminaalmenetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 19.10.2015 kell 14.00 võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmisega selle omastamise eesmärgil keeras Tallinnas Ööbiku 2a maja ees seisva BMW 318 alt rattad ära ning peitis need lähedal olnud kaubikusse Citroen Berlingo, et need hiljem ära viia. Vargus jäi S.B poolt lõpule viimata, kuna rataste pakendamisel kilekotti saabusid sinna sõiduki BMW omanikud ning S.B põgenes. Varguse katsega varalist kahju ei tektitatud. Samuti tema võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 03.11.2015 kella 21.00 paiku Tallinnas Viljandi mnt 41a asuva Peetri Pizza eest võttis XXXkuuluva ja XXXkasutuses oleva jalgratta Kross lahkus rattaga. Samuti tema, isikuna kes paneb toime vargusi süstemaatiliselt, taas 04.11.2015 kella 04.19 ajal Tallinnas Veerenni 15 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, lõhkus kividega Moonray OÜ kaupluse RELVAD.EE vitriinakna ja klaasi tekitatud augu kaudu võttis manneekeeni juures olnud airsoft relvad Colt 1911 väärtusega 15 eurot ning plastikust relva Heckler & Coch usp match väärtusega 15 eurot. Vargusega põhjustati Moonray OÜ-le kahju 30 eurot. Vitriinakna remondi hüvitas kindlustus. Enda tegevusega S.B pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja sissetungimisega, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 199lg 2 p 8 ja 9 alusel.

Samuti S.B süüdistatakse selles, et tema varem, s.o 04.03.2014 ja 06.03.2014 varguse toimepannud isikuna taas, ajavahemikul 08.09.2014 kell 20:30 – 08.09.2014 kell 04:44 võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil grupis Boriss Zakonoviga lõhkusid Tallinnas Sõle 76 juurde pargitud XXX kuuluva mootorsõiduki Ford Sierra reg. nr. XXX juhiukse klaasi, eemaldasid roolisamba katte ning juhtmete ühendamise teel käivitasid sõiduki mootori ja sõitsid mootorsõidukiga kuni Tallinnas XXX asuva majani, kus sõiduk seiskus. Mootori taaskäivitamise ajal saabus kohale politseipatrull, kes pidas sõiduki juhiukse juurest kinni Boriss Zakonovi. Kõrvalistuja pool olnud S.B pages sündmuskohalt. Sõiduki ajutise omavoliliseks kasutamiseks sõidukisse sisenemise ja sõiduki roolisamba katte, ning süüteluku lõhkumisega ja sõidukist jaki ja mobiiltelefoni vargusega põhjustati XXX varalist kahju 455 eurot. Sellise tegevusega S.B pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 215lg 2 p 1, 2 alusel.

Samuti süüdistatakse S.B kohtuistungil täiendatud süüdistuse kohaselt selles, et tema 05.11.2015.a. kella 10.11 paiku Tallinnas Endla 53 asuvas kaupluses Grossi Toidukaubad nõudis relvataolise esemega ähvardades ja suunates relvatoru kannatanule, 7 kaupluses töötavalt müüjalt XXXraha üleandmist, käskides panna kogu raha S.B kaasas olnud kilekotti. Kuigi XXXkartis ähvarduse täideviimist ja tundis hirmu elu ja tervise pärast, ta ei andnud raha vaid jooksis abi kutsuma, mistõttu osutus röövimise lõpuleviimine planeeritust keerulisemaks ja S.B oli sunnitud kinnipidamise kartuses koheselt sündmuskohalt lahkuma. Samuti tema 05.11.2015.a. kella 10.30 paiku Tallinnas Väike-Ameerika 11 asuvas OÜ Minu Rocco kuuluvas kaupluses SexShop nõudis relvataolise esemega ähvardades ja suunates relvatoru kannatanule, kaupluses töötavalt müüjalt XXXraha üleandmist ja kassa avamist. XXX, kes tundis relva ähvardusest hirmu oma elule ja tervisele, avas kassa ning S.B nägi, et kassas raha ei ole. Samal ajal vajutas kannatanu kassa all olevale häirenupule. Seejärel võttis S.B leti pealt kaasa potentsi kapslid karbis Exxtreme power caps (karbis 10 kapslit) 25 euro väärtuses ning lahkus poest. Samuti tema 05.11.2015.a. kella 10.38 paiku Tallinnas Videviku 6 asuvas kaupluses OÜ Tüdrukud nõudis relvataolise esemega ähvardades ja suunates relvatoru kannatanule, kaupluses kassas tööl olevalt müüjalt XXXkassas oleva raha äraandmist. Kuigi XXXtundis hirmu oma elu ja tervise pärast, keeldus ta raha andma. Seepeale pani S.B relvataolise eseme toru XXXvastu kaela jätkates raha nõudmist vajutas päästikule, kuid lasku ei tulnud. Seejärel haaras S.B leti pealt energiajoogi Dynamit, väärtusega 60 senti, mille S.B oli varasemalt müügisaalist võtnud ja letile pannud ja lahkus kauplusest. Enda tegevusega S.B pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 200lg 2 p 4 ja 8 alusel.

Kohtuistungil seletas süüdistatav Boriss Zakonov, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus lühimenetlusega enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud, kaitsjal ei ole vastuväiteid kvalifikatsiooni ega tõendite osas. Kohtuistungil seletas süüdistatav S.B , et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi. lühimenetlusega ega taotlenud enda ülekuulamist. Nõustus Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud, tõendid on asjakohased ja asjas kogutud tõenditega on süütegude toimepanemine tõendatud. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub järgnevale seisukohale. Episood

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 järgi (Boriss Zakonov ja S.B) Kohus leiab, et ajavahemikul 07.09.2014 kell 20:30 – 08.09.2014 kell 04:44 Tallinnas Sõle 76 juurde pargitud XXX kuuluva mootorsõiduki Ford Sierra reg. nr XXX omavoliline ajutine kasutamine S.B ja Boriss Zakonovi poolt on tõendatud nii S.B kui Boriss Zakonovi süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXX 08.09.2014 antud ütluste (kd I tl 1-4, 1-15-9219) kohaselt parkis ta oma mootorsõiduki Ford Sierra reg. nr XXX Sõle 76 elumaja taha 07.09.2014 kella 20.30 paiku. Kell 5 hommikul helistas politsei ja küsis, kas ta auto on alles. Autot maja taga enam ei olnud, järelikult oli see ära varastatud. Auto väärtus on kuskil 600 eurot, autosalongis olnud esemete (püksid, jope, ämber, korv, padi, autoapteek) väärtus oli kokku umbes 56 eurot. 12.09.2014 8 antud ütluste (kd I tl 76-80; 99-107, 1-15-9219) kohaselt sai ta auto kätte, kuid autost on kadunud mantel ja mantli taskus olnud Nokia 1100 telefon. Tunnistaja XXXütluste (kd I tl 14-17, 1-15-9219) kohaselt olles autopatrullis 08.09.2014 sai väljakutse XXX, kus kaks isikut üritasid käivitada Ford Sierrat. Kohale jõudes nägi, et parempoolsel istmel istub noormees ja sõiduki juhiukse juures on veel üks noormees, kes mõlemad üritasid autot käivitada, kuna signalisatsioon hakkas mitu korda tööle. Politseid nähes, põgenes autos istunud noormees minema, kuid teine noormees saadi kätte. Isikusamasuse protokolli kohaselt osutus kinnipeetud noormeheks Boriss Zakonov (kd I tl 2930), kes väitis, et auto kuulub tema tuttavale. Boriss Zakonov ütles ka, et ära jooksnud noormehe nimi on S.B , kes oli ka auto roolis olnud. Nad tulid Mustamäele narkootikumide järele. Sõidukil oli lõhutud süütelukk ja juhtmed rippusid ning sõiduki omanikule helistamisel selgus, et sõiduk on varastatud. Boriss Zakonovi kahtlustatavana antud ütluste (kd I tl 45-49, 1-15-9219) kohaselt oli ta koos S.B-ga Sõle tänaval, kui tegi ettepaneku ärandada punane Ford Sierra, et sõita Mustamäele narkootikumide järele. Autot neil rohkem vaja ei olnud. Auto klaas oli veidi paokil ja S.B lõhkus autoklaasi ära, siis avas ukse seestpoolt ja istus juhiistmele. Tema istus paremale esiistmele, rebis kätega rooli alt süütejuhtmed välja ja hakkas juhtmeid ühendama, kuni auto käivitus. Sõitsid Mustamäele, kui Tammsaare tänaval suri auto välja, siis püüdsid uuesti autot käivitada. Roman näitas valgust ja tema kontrollis, mis juhe on lahti läinud. Siis võttis politsei ta kinni, tema seisis juhiukse juures ja eest ära ei jooksnud, sest plätud olid jalas. S.B põgenes minema. Boriss Zakonov muutis 25.09.2014 kahtlustatavana antud ütlustega (kd I tl 120-124, 1-15-9219) oma varasemaid ütlusi ning väitis, et varastasid auto hoopis edasimüümise eesmärgil. Kahtlustatava S.B ütluste (kd I tl 88-91, 1-15-9219) kohaselt oli ta koos Boriss Zakonoviga, kui Boriss Zakonov tegi ettepaneku sõita Mustamäele narkootikumide järele ja selleks võtta punane Ford. Auto akna klaas oli praokil, Boriss Zakonov tiris seda ja lõhkus akna ära. Hiljem istus Boriss Zakonov juhiistmele ja hakkas juhtmeid ühendama, kuni auto käivituski ning sõitsid Mustamäele. Tema istus kõrvalistmel. Taga pingil õunte peal oli hall jope, mille ta isiklikult üle vaatas. Jope taskus mobiiltelefoni ei olnud. Jope viskasid minema Mustamäel, seal kus auto seisis. Autot oli vaja lihtsalt Mustamäele sõitmiseks, aga pärast auto enam ei käivitunud. Minema visatud jope taskus oli 50 valgevene rubla. 08.10.2014 antud ütluste (kd I tl 125-129, 1-15-9219) kohaselt väitis S.B , et sellist plaani, et auto varastada edasimüümise eesmärgil neil küll ei olnud. Sellise vana auto puhul oleks see absurdne. Ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt (kd I tl 130-136, 1-15-9219) osutas S.B kohale, kustkohast sõiduki võeti, s.o Sõle tn 76 majatagune ning kohale, kuhu sõiduk jäeti, s.o XXX. See ühtib ka sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritud sündmuskohaga, s.o Sõle tn 76 (kd I tl 18-22, 1-15-9219). Samuti on sündmuskoha vaatlusprotokollis (kd I tl 6-11, 1-15-9219) fikseeritud sõiduauto Ford Sierra reg. nr XXX asukoht sõiduki leidmisel politsei poolt, s.o XXX. Samuti nähtub asitõendi vaatlusprotokollist koos fotodega (tl 54-73, 1-159219) sõiduki Ford Sierra reg. nr XXX seisukord, s.o purunenud klaas, lõhutud süütelukk, juhtmed ripuvad, samuti leitud esemete kirjeldus ning sõidukist leitud seljakoti ja selles olnud esemete kirjeldus (kd I tl 74-75, 1-15-9219). Osutatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et S.B ja Boriss Zakonovi poolt sõiduki omavoliline kasutamine on tõendamist leidnud. Nagu kannatanu XXXütlustest ja sõiduki registreerimistunnistusest (kd I tl 4, 1-15-9219) nähtub, kuulub mootorsõiduk Ford Sierra reg. nr XXX XXX. Seega oli tegemist S.B ja Boriss Zakonovi jaoks võõra vallasasjaga ning neil puudus õigus sõiduki kasutamiseks. Tõendikogum kinnitab ka seda, et S.B ja Boriss Zakonovi asusid kõnealust sõidukit kasutama ajavahemikul 07.09.2014 kell 20:30 – 08.09.2014 kell 04:44, so kuni B. Zakonovi kinnipidamiseni. Autoga sõideti Mustamäele, kus enam auto ei käivitunud. 9 Seejuures pole vaidlusi ega kogutud tõendeid selle kohta, et S.B ja Boriss Zakonovil oleks olnud eelnev luba või hilisem nõusolek mootorsõiduki kasutamiseks. Kriminaaltoimikus kogutud tõenditest ei nähtu, et XXXoleks süüdistatavatele andnud luba sõiduki kasutamiseks või muul viisil volitanud seda tegema kolmandaid isikuid. XXXütlustest nähtuvalt sai ta temale kuulunud sõiduki omavolilisest kasutussevõtust teada alles politseist. Seega ei ole kogutud tõendeid, et süüdistatavad oleksid XXXkuulunud sõidukit kasutanud mõne lubatavusklausli alusel. Kuna süüdistatavad ka ise tunnistasid, et nad võtsid auto vaid selleks, et Mustamäele sõita, s.t vaid ajutiseks kasutamiseks, siis tuleneb eeltoodud tõendikogumist, et süüdistatavad kasutasid mootorsõidukit omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil. Kohtueelses menetluses on süüdistatavate tegu kvalifitseeritud

§ 215

lg 2 p 1 järgi, s.o teo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab

§ 215lg 2 p 1 tunnustele.

Harju Maakohtu 10.09.2014 otsusega nr 1-14-5527 (kd I tl 43-47, 1-15-9219) on Boriss Zakonov süüdi mõistetud

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja 9, § 266 lg 2 p 1 ja § 329 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises, ning eelmärgitud kvalifikatsiooniga kuriteod olid toime pandud enne temale käesolevas kriminaalmenetluses

§ 215järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemist.

Seetõttu on süüdistusaktis B. Zakonovi tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 215

lg 2 p 1 järgi, s.o teo toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. S.B süüdistatakse käesolevas kriminaalasjas

§ 199

lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises (episoodid 04.03.2014 ja 06.03.2014), mistõttu on süüdistusaktis S.B tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 215

lg 2 p 1 järgi, s.o teo toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kohtueelses menetluses on süüdistatavate tegu kvalifitseeritud ka

§ 215

lg 2 p 2 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab

§ 215

lg 2 p 2 tunnustele.

§ 215

lg 2 p 2 sätestatud süüteokoosseis, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist.

§ 21

lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, saab järeldada, et süütegu pandi toime ühiselt. Boriss Zakonov tegi ettepaneku võtta punane Ford ja sõita Mustamäele narkootikumide järele ning S.B oli nõus. Edasiste asjaolude suhtes lähevad süüdistatavate ütlused lahku. S.B ütluste kohaselt lõhkus auto aknaklaasi, ühendas juhtmed ja sõitis autoga Boriss Zakonov. Boriss Zakonovi ütluste kohaselt lõhkus auto aknaklaasi, ühendas juhtmed ja sõitis autoga S.B . Kohus hinnates süüdistatavate vastuolulisi ütlusi, leiab, et Boriss Zakonovi ütlused ei ole usaldusväärsed ega kooskõlas kõigi teiste kogutud tõenditega. Kõigepealt juhib kohus tähelepanu sellele, et Boriss Zakonovi enda ütlustes on vasturääkivusi, nimelt istudes auto kõrvalistmel ei saaks ta samal ajal rooli alt juhtmeid ühendada, sest selleks peaks ta istuma juhipoolsel istmel. Seega tunnistab Boriss Zakonov, et just tema ühendas juhtmed, kuid juhikohal ei istunud. Samas mõlema süüdistatava ütlused riimuvad selles osas, et juhtmed ühendas Boriss Zakonov. Ka hiljem Mustamäel olles, kui auto ei käivitunud, siis Boriss Zakonov ütles, et just tema kontrollis juhtmeid ja S.B näitas valgust taskulambiga. Seda kinnitavad ka tunnistaja ütlused, 10 mille kohaselt tegutses auto juhipoolses osas just Boriss Zakonov ja kõrvalistmelt põgenes S.B. Samuti ütles S.B, et tema tegeles sõidu ajal tagapingil olnud jopega ja vaatas seda üle. Ta ei oleks seda teha saanud samal ajal mootorsõidukit juhtides. Samuti on mõlemad süüdistatavad väitnud, et auto võtmise inistiaatoriks oli just Boriss Zakonov. Kuna auto käivitamiseks pidi Boriss Zakonov olema juhiistmel ning ei ole eluliselt usutav, et kui auto juba käivitus ei asunud ta ise autot juhtima, vaid läks autost välja ja istus kõrval istmele, siis leiab kohus eeltoodule tuginedes, et just Boriss Zakonov juhtis autot Sõle tänav 76 kuni Mustamäeni. Samuti olid mõlemad süüdistatavad teadlikud sellest, et tegemist on täiesti võõra autoga, mille kasutamiseks neil omaniku luba puudus. Seda näitab ka juba autosse sisenemise viis lõhutud aknaklaasi näol, samuti sõiduki käivitamine juhtmete ühendamise teel. Koos autoga sõitma minnes kasutasid mõlemad süüdistatavad sõiduki omadusi sihtotstarbeliselt, s.t võimalust autos olles liikuda selle auto mootori jõudu kasutades. Seega, tehes omavoliliselt kasutusse võetud sõidukiga sõitu, kasutasid mõlemad sõidukis viibijad võõra vallasasja kasulikke omadusi ühiselt, liikudes sõidukiga ühest punktist teise. Seega ei oma antud juhul tähtsust asjaolu, kes oli sõiduki roolis ja kes istus kõrvalistmel, sest autot kasutasid mõlemad süüdistatavad. Kohus leiab, et taoline ühine käitumine vastab kaastäideviimise tunnustele, seega võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine toimus grupis

§ 215lg 2 p 2 mõttes.

Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatavate ütlustest lähtuvalt veendunud, et teo panid süüdistatavad toime kavatsetult, kuivõrd tegutsesid süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Boriss Zakonov toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o

§ 215lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti pani S.B toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 328

- § 25 lg 2 järgi (Boriss Zakonov) Kohus leiab, et 10.09.2014 kella 14.50 ajal Tallinnas Liivalaia 24 kohtusaalis nr 303 peale kohtuotsuses nr 1-14-5527 kohaldatud tõkendi vahistamine teatavakstegemist ja selle vältimiseks kohtusaalist põgenemise katse toime panemine Boriss Zakonovi poolt on tõendatud nii Boriss Zakonovi süü tunnistamisega, tunnistaja ja kannatanu ütlustega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXXütluste (kd I tl 156-158, 1-15-9219) kohaselt töötab ta Põhja prefektuuris arestimaja vanempolitseinikuna. 10.09.2014 algas tööpäev kell 08.00. Põhilisteks tööülesanneteks on kinnipeetavate konvoeerimine ja kohtuistungitel nende valvamine. Kella 14.30 paiku istusid koos kolleegi XXX kohtumaja korrapidamise ruumis kui sinna helistati. XXX võttis telefoni vastu. Helistas kohtunik Anne Rebase sekretär ja ütles, et saalis 303 toimub vahistamine. See tähendas seda, et isik tuli ise kohtukutse peale vabadusest kohtusse kohale. Läksid XXXga erinevate ruumide kaudu kohtusaali. Läks kohtusaali selle välisukse kaudu ja XXX läks konvoi koridori kaudu. Kui tema kohtusaali jõudis, istusid kohtusaalis sekretär, tõlk, advokaat ja kaks isikut. Üks isikutest istus esimeses reas ja teine tagumises reas. Isiklikult ta neid isikuid ei tundnud, kuid kuna üks neist istus esimeses pingis siis oli arusaadav, et arutama hakatakse tema vahistamist. Sama isik küsis ka nende käest, et kas ta võetakse vahi alla. Vastas, et tema seda ei tea. Umbes 3-4 minuti pärast tuli saali kohtunik Anne Rebane. A. Rebane kuulutas kohtuotsuse välja ja selle järgi sai ta vabaduskaotusliku karistuse üle aasta, täpset karistuse aega ei mäleta. Kohtualune küsis, et kas ta ise ei või vanglasse kohale minna, mille peale kohtunik teatas, et kuna ta on tõkendit korduvalt 11 rikkunud, siis vahistatakse ta kohtusaalis. Kohtuistung oli sellega lõppenud. Kõik kohalviibijad olid veel saalis kui XXX võttis kohtualusel käest kinni ja tahtis hakata käeraudu peale panema. Tema ise seisis kohtusaali välisukse ees ja oli kohtualusest umbes meetri kaugusel. Enne kui XXX jõudis talle käerauad peale panna tõmbas ta ennast XXX käe haardest lahti ja liikus kiirelt tema poole. Sai kohe aru, et ta tahab kohtusaalist põgeneda. Haaras temast kinni. Ta hakkas rabelema. Kuna ta hakkas vastu, siis võttis tal ümber kaela kinni ning tema pea jäi haardesse. Seejärel kutsus kohtualune enda sõpra appi kes samuti oli veel kohtusaalis. Tema sõber ütles vene keeles, et ei soovi vangi minna ja seetõttu ei tule talle appi. Proovis kohtualuse selili tõmmata, kuid kuna sein oli ees siis see ei õnnestunud. Seejärel proovis ta enda ette maha viia. Kui oli juba ta põrandale pikali saanud siis nägi, et veri on põrandal ja alles siis sai aru et peast verd jookseb. Vaatamata sellele oli võimeline teda enda haardes hoidma ja XXX sai tal käed selja taha raudu panna. Rüseluse käigus hüüdsid XXXga, et keegi vajutaks häirenuppu, kuid selle aja peale kui abi tuli, olid kohtualusel juba käed raudus. Juhtunut nägid pealt kõik kohtusaalis viibijad. Seda ei mäleta kuidas peahaava sai kuna kõik juhtus väga kiiresti. Kohtualune küll rabeles kõvasti, kuid otseselt ei löönud. Arvab, et võis pea lüüa vastu pinki. Hiljem selgus, et on parema kulmu juures haav, mida tuli õmmelda. Samuti on kulm turses ja valutab. Verine oli ka politsei T-särk. Kohtualust kes neid ründas ta ei tundnud ja momendil ei mäleta ka tema nime. Tunneks ta kindlasti näo järgi ära. Ka isiku läbivaatuse protokollist koos fotodega (kd I tl 159-160, 1-15-9219) nähtub, et XXXon kulm katki ja verejäljed riietel. Tunnistaja XXX XXXütluste (kd I tl 171-173, 1-15-9219) kohaselt olles 10.09.2014 koos XXXtööl konvoiteenistuses Tallinnas Liivalaia 24 Harju Maakohtus, kell 14.07 said ülesandeks minna kohtusaali 303, kus kohtunik plaanib isiku vahi alla võtta. Kella 14.15 paiku viibisid kohtusaalis 303, kus kohtunik Anne Rebane kuulutas kohtuotsuse nr 1-14-5527, millega tunnistas süüdi saalis viibinud Boriss Zakonovi ning võttis sama otsusega kohtusaalis vahi alla. Seisis Boriss Zakonovi kõrval, teisel pool barjääri ning XXXseisis kohtusaalis ukse kõrval. Peale kohtuotsuse kuulutamist lähenes Boriss Zakonovile kohtusaali poolt ja XXX kohtusaalis ukse poolt. Ootamatult Boriss Zakonov sööstis kohtusaalis ukse poole ilmse eesmärgiga vahi alt põgeneda. XXX haaras Boriss Zakonovilt ümbert kinni takistades tal saalist väljuda. Läks kohe appi, kuid Boriss Zakonov osutas neile füüsilist vastupanu. Järgnes rüselus, mis hinnanguliselt kestis 1-2 minutit. Boriss Zakonovi vastupanu tõttu lõi oma pea vastu kohtusaalis seina. Lõpuks kukkusid seina ja barjääri vahele tema, Boriss Zakonov all ja XXX ja tema peal. Siis said Boriss Zakonovi kontrolli alla ja pani tema käed seljale raudu. Rüseluse ajal lõi XXX pea millegi vastu ning tema kulmust tuli suur hulk verd ning kulm läks paiste. Vahejuhtumi ajal viibisid kohtusaalis nr 303 kohtunik Anne Rebane, kohtuistungi sekretär Merike Kunnus, kaitsja Leelo Viil ja tõlk Maksim Tšurkin. Vahejuhtumi ajal palus tõlgil ja sekretäril vajutada häire nuppu, mida ka tehti, kuid häire ei aktiveerunud. Sekretär jooksis konvoiruumidesse ja kutsus abi. Saabunud abi toimetas kinnipeetu konvoiruumi. Selgus et Boriss Zakonov sai ka ise rüseluses viga – haav nina all. XXXja Boriss Zakonovile kutsuti kiirabi ning mõlemad suunati haiglasse, kus haavad õmmeldi kokku. Rüseluse ajal Boriss Zakonov kutsus appi saalis viibinud endale tuttavat meest, kes vastas, et ei taha omale probleeme juurde tekitada ja lahkus saalist. Käesoleval juhul tuleneb kriminaaltoimiku materjalidest, et 10.09.2014 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas kohtuotsuse nr 1-14-5527 kuulutamisel kohaldati tõkendit vahistamine (kd I tl 43-44, 1-15-9219). Seega tuleneb üheselt nii kohtuotsusest aga ka tunnistaja XXX XXXja kannatanu XXXü tlustest, et Boriss Zakonov viibis süüdistuses märgitud ajal ja kohas Harju Maakohtus. Seejuures on nii kannatanu kui tunnistaja andnud üksikasjalikke ütlusi süüdistatava tegevuse kohta kohtusaalis peale kohtuniku poolt süüdistatavale kohtuotsuse ettelugemist ja tõkendi kohaldamise kohta otsustuse kuulutamist. Seejuures nähtub XXXütlustest sedagi, et pärast otsuse kuulutamist küsis süüdistatav kas ta siiski ise ei võiks vanglasse minna ja kohtunik selgitas kohtuotsuse sisu, so põhjendusi miks süüdistatav siiski kohtusaalis vahi alla võetakse. Seega toimus süüdistuses märgitud süüdistatava käitumine pärast otsuse kuulutamist. 12 Edasiselt tuleneb tunnistaja XXX XXXja kannatanu XXX riimuvatest ütlustest, et pärast vahistamisotsusest teada saamist ja enne käeraudade peale panemist otsustas kinnipeetav kohtusaalist põgeneda, joostes ukse poole ja proovides ukse ees seisvast politseiametnikust XXXmööda pääseda. Edasi toimus rüselus, mille käigus süüdistatav proovis end XXX haardest vabastada ja hüüdis appi ka kohtusaalis olevat sõpra, kes appi aga ei tulnud. Koheselt tuli juurde ka teine politseiametnik XXX Toming ning süüdistatav suruti kõhuli põrandale ning talle pandi käerauad peale. Rüseluse käigus lõi oma pea millegi vastu veriseks kannatanu XXX. Ka sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega (kd I tl 143-154) nähtub kohtusaali nr 303 rüseluse jäljed, s.o vereloik maas, pikali löödud tool ning epikriis (kd I tl 161, 1-159219) tõendab XXXtekkinud tervisekahjustusi, s.o lahtine peahaav. Ka süüdistatav on kohtueelsel menetlusel antud ütlustega (kd I tl 166-170, 1-15-9219) talle inkrimineeritava süüteo toimepanemist tunnistanud. Süüdistatav selgitas, et kui ta aru sai, et ta vahistatakse otse kohtusaalist, siis läks tal silme eest mustaks ja tekkis soov kohtusaalist põgeneda. Jooksis kiiresti ukse poole ja proovis ukse ees seisvast politseinikust mööda rabeleda, aga see ei õnnestunud. Hüüdis kohtusaalis olevat sõpra appi, aga sõber appi ei tulnud. Seljatagant tuli veel teine politseinik appi tema kinni võtmiseks. Politseinikku tema ei löönud kordagi, kuid üks politseinik lõi end ise vastu seina ära. Toimus kähmlus, kõik kukkusid pikali, ta suruti näoli põrandale ja pandi käed raudu. Üks politseinik kukkus vastu seina ja tal hakkas peast verd jooksma. Siis toimetati ta käed raudus kohtusaalist minema. Hinnates eeltoodud tõendeid, leiab kohus, et tõendamist on leidnud Boriss Zakonovi poolt 10.09.2014 kohtusaalist nr 303 põgenemise katse ja seda peale tema kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist ja selles otsuses märgitud vahistamisotsuse teatavaks tegemist ja vahistamisotsuse kohta kohtuniku poolt selgituse andmist. Seega oli vahistamisotsustus süüdistatavale teatavaks tehtud ning süüdistatavat tuli sellest hetkest lugeda vahistatuks. Kuna Boriss Zakonov peeti politseiametnike poolt kohtusaalis siiski kinni, siis jäi tema tegevus lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel põhjustel ning see asjaolu annab aluse kvalifitseerida süüdistatav Boriss Zakonovi toime pandud tegu

§ 328lg 1 – 25 lg 2 järgi.

Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et tegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Boriss Zakonov pani toime vahistatuna põgenemise katse, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 328- § 25 lg 2 alusel.

Episood

§ 329

järgi (Boriss Zakonov) Kohus leiab, et täpselt tuvastatama ajal ajavahemikul 07.09.2014 kell 20.30 kuni 08.09.2014 kell 04:44 juhtis Tallinnas marsruudil Sõle 76 – XXX mootorsõidukit Ford Sierra reg. nr XXX Boriss Zakonov, kelle suhtes kehtis samal ajal lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol ajavahemikul 20.07.2009 kuni 25.02.2015.

§ 329

järgi toime pandud süütegu Boriss Zakonovi poolt on tõendatud tunnistaja ja S.B ütlustega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Nagu kohus juba eespool episoodis

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 järgi (Boriss Zakonov ja S.B ) , mis toimus 07.09.2014 kell 20.30 kuni 08.09.2014 kell 04:44, leidis, siis juhtis mootorsõidukit Ford Sierra reg. nr XXX Boriss Zakonov ning kohus ei hakka seda siinkohal üle kordama. Ka kohtuistungil selgitas süüdistatav Boriss Zakonov, et süüdistusaktis märgitud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end süüdi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Boriss Zakonovit karistatud 17.06.2009 Harju Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-08-7710

§ 424

, § 329 alusel üldkasuliku tööga 833 tundi tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastat, samuti on teda karistatud Harju Maakohtu 20.03.2009 otsusega nr 1-09-355

§ 424

ja § 329 alusel vangistusega 3 aastat, 3 kuud ja 29 päeva ning lisakaristusena on määratud 13 mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks. Harju Maakohtu 11.01.2010 määrusega nr 1-09-355 loeti KrMS § 431,

§ 65

lg 1 alusel Harju Maakohtu 17.06 2009 otsusega nr 1-08-7710 mõistetud karistus kaetuks raskema, Harju Maakohtu 20.03.2009 otsusega nr 1-09335 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 3 aastat, 3 kuud ja 29 päeva ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks.

§ 55

lg 1 kohaselt lisakaristuse kohaldamisel koos vangistusega laieneb lisakaristuse kehtivusaeg põhikaristuse kogu kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Seega kehtib lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ajavahemikul 20.07.2009 kuni 25.02.2015. Nagu juba eelpool tuvastamist on leidnud, siis Boriss Zakonov täpselt tuvastatama ajal ajavahemikul 07.09.2014 kell 20.30 kuni 08.09.2014 kell 04:44 juhtis Tallinnas marsruudil Sõle 76 – XXX mootorsõidukit Ford Sierra reg. nr XXX. Taolistest asjaoludest nähtuvalt hoidis Boriss Zakonov teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest ning sellega pani toime

§ 329ettenähtud kuriteo.

Alates 01.01.2015 kehtiva

§ 329

redaktsiooni kohaselt on karistatav täitmisele pööratud

§ 50sätestatud lisakaristuse täitmisest teadlik kõrvalehoidumine.

Kohtu hinnangul oli Boriss Zakonov teadlik kõigist tema suhtes tehtud ja jõustunud süüdimõistvatest kohtuotsustest ja sellest tulenevalt oli ta teadlik ka kohtuotsusega kohaldatud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisest 2-ks aastaks. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt, leiab kohus, et tegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Boriss Zakonov pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistusest kõrvalehoidumise, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 329alusel.

Episoodid

§ 199

lg 2 p 8 ja 9 järgi (S.B) Episoodid 04.03.2014 ja 06.03.2014 (Rimi Eesti Food AS kauplus) Kohus leiab, et Tallinnas, Tatari 64 asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses 04.03.2014 kella 17.30 ajal kauba maksumusega 13,79 euro ja kella 22.22. ajal kauba maksumusega 3,20 euro varguse toimepanemine, samuti 06.03.2014 kella 19.03 ajal kauba kogumaksumusega 58,68 euro varguse toimepanemine S.B poolt on tõendatud nii S.B süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana antud ütluste (kd III tl 15-18, 1-15-9219) kohaselt tunnistab S.B end kõigis varguse episoodides süüdi ja kahetseb tehtut. Lisab, et on ravil psühhiaatria haiglas seoses psühhoosiga. Hüvitas kahju, s.t tekitatud kahju võeti ta palgast maha. S.B-le inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü tunnistamisele ka tunnistaja XXXütlused (kd III tl 4-6, 1-15-9219), mille kohaselt vaatas ta läbi videosalvestusi ja kontrollis kauba vastavust lao saldole. Ta tuvastas, et 04.03.2014 oli S.B turvatöötajana kaupluses tööl, kuid samas kell 17.30 sisenes S.B erariietes kauplusesse, võttis pudeli alkoholi, pani põue ja möödus kassadest kauba eest maksmata. Mõne aja pärast ilmus tööriietes kauplusesse tagasi ja jätkas tööd. Kell 22.22, kui kauplus oli juba suletud, võttis paki sigarette ja pani taskusse ning lahkus kaupluse tagaruumi kaudu kauba eest maksmata. Samuti 06.03.2014 kella 19.03 ajal võttis alkoholiriiulist 2 pudelit ja pani seljakotti, kella 19.06 ajal võttis veel 2 pudelit ja pani seljakotti. Siis lahkus kauplusest kauba eest maksmata. Ka asitõendi vaatlusprotokollid koos fotodega tõendavad S.B poolt varguse toimepanemist. Asitõendi vaatlusprotokollist (kd III tl 43-48, 1-15-9219), kus on kirjeldatud turvakaamera salvestusi 04.03.2014 kell 17:30-17:34, nähtub, et tumeda jope ja hallide dressipükstega noormees võtab riiulilt alkoholipudeli ja läheb sellega teise riiuli juurde. Käeliigutusest on näha, et ta peidab pudeli jope alla ning siis väljub müügisaalist. Asitõendi vaatlusprotokollist (kd III tl 49-51, 1-15-9219), kus on kirjeldatud turvakaamera salvestusi 14 04.03.2014 kell 22:21-22:22, nähtub, et tumeda jope ja hallide dressipükstega noormees võtab kassade vahel asuvast riiulist sigaretid ja lahkub. Asitõendi vaatlusprotokollist (kd III tl 52-57, 1-15-9219), kus on kirjeldatud turvakaamera salvestusi 06.03.2014 kell 19:02-19:08, nähtub, et rohelise jope ja roheliste dressipükstega noormees võtab riiulist kaks pudelit ja paneb need seljakotti või jope alla ja möödub suletud kassa kaudu kauplusest. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on S.B poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud.

Nagu Rimi Eesti Food AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (kd III tl 2, 1-15-9219) taotletakse vastutusele võtta isik, kes 04.03.2014 kella 17.30 ja 22.22 ajal Tallinnas, Tatari 64 asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses tekitas varalist kahju summas 13,79 eurot ja 3,20 eurot ning 06.03.2014 kella 19.03 ajal tekitas Rimi Eesti Food AS-le varalist kahju summas 58,68 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav on kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt varguse toime pannud eesmärgiga osa varastatud esemetest ära tarbida ja osa maha müüa. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et varguse pani süüdistatav toime kavatsetult, kuivõrd tegutses süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt. Episood 08.09.2014 (XXXkuuluv jakk, mobiiltelefon) Kohus leiab, et ajavahemikul 07.09.2014 kell 20:30 – 08.09.2014 kell 04:44 mootorsõidukis Ford Sierra reg. nr XXX olnud XXX kuuluva jaki koos selle taskus olnud esemete varguse toimepanemine S.B poolt on tõendatud kannatanu ütluste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXX 08.09.2014 antud ütluste (kd I tl 1-4, 1-15-9219) kohaselt parkis ta oma mootorsõiduki Ford Sierra reg. nr XXX Sõle 76 elamaja taha 07.09.2014 kella 20.30 paiku. Kell 5 hommikul helistas politsei ja küsis, kas ta auto on alles. Autot maja taga enam ei olnud, järelikult oli see ära varastatud. Autos olnud esemete kohta on kannatanu kinnitanud, et autosse õunte peale jäi tema hall jakk, mille taskud olid tühjad. Telefoni ta autosse jäänud esemete hulgas ei nimeta. 12.09.2014 antud ütluste (kd I tl 76-80; 99-107, 1-15-9219) kohaselt sai ta auto küll kätte, kuid autost oli kadunud hall jakk ja jaki taskus olnud telefon. Kaduma läinud telefoni osas on kannatanu selgitanud, et tal telefoni kohta ostudokumente säilinud ei ole, kuid hiljem on avaldanud, et leidis suvilast ostu-müügi lepingu üles ja esitas selle kohtueelsele menetlejale. Seega on kannatanu täiesti kindel selles, et autost läks kaduma ka jaki taskus olnud mobiiltelefon. Kahtlustatava S.B ütluste (kd I tl 88-91, 1-15-9219) kohaselt oli ta koos Boriss Zakonoviga, kui Boriss Zakonov tegi ettepaneku sõita Mustamäele narkootikumide järele ja selleks võtta punane Ford. Nägi auto tagumisel pingil halli jakki, mille ta isiklikult läbi vaatas. Jaki taskus mingit mobiiltelefoni ei olnud, oli 50 valgevene rubla. Mustamäel olles viskas selle jaki kuhugi põõsasse. Samas kohtuistungil selgitas süüdistatav S.B, et ta tunnistab ennast süüdistusaktis temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Seega tunnistas ta ennast süüdi ka vaidlusaluse mobiiltelefoni varguses. Ka kaitsja ei vaidlustanud mobiiltelefoni vargust, vaid leidis, et süüdistatavalt ei saa kannatanu kasuks välja mõista üheaegselt nii varastatud telefoni maksumust kui ka uue soetatud telefoni maksumust, vaid ainult ühte nendest ja seejuures uue telefoni maksumus, mis on väiksem. 15 Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on S.B

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud täies ulatuses.

Nagu kannatanu ütlustest tuleneb, kuulus jakk talle ning S.B ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus ning kannatanute ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus jaki äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatava ütluste kohaselt viskas ta jaki minema, näidates seda, et ta käitub asja valdajana ja otsustab ise asja saatuse üle. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 13.09.2014 (XXXja XXXjalgrattad) Kohus leiab, et 13.09.2014 kella 19.56 ajal jalgrattalukku lõhkumise teel Tallinnas Asula 4c asuva A Le Coq Arena staadioni juures oleva XXX kasutuses olnud jalgratta Scott maksumusega 300 eurot ja XXXkasutuses olnud jalgratta Experia maksumusega 120 euro varguse katse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud nii S.B süü tunnistamisega, kui tunnistaja ütluste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (kd II tl 31-32, 1-15-9219) tunnistab S.B ennast süüdi ja kahetseb tehtut. Jalutas 13.09.2014 A Le Coq Arena staadionilt mööda, kui nägi kahte jalgratast. Seljakotis olid kaasas metallkäärid ja üritas ühte ratast trossilukust lahti saada, et see ära varastada. Ratta varguse eesmärgiks oli see maha müüa ja raha saada. Mööda jalutav noormees tabas ta teolt, pidas kinni ja kutsus politsei. S.B-le inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü tunnistamisele ka tunnistaja XXXütlused (kd II tl 6, 1-15-9219), mille kohaselt, tulles Lilleküla staadionist mööda, nägi ta, kuidas isik tegutses tangidega jalgratta kallal. Küsis isiku käest, millega ta siin tegeleb, mille peale vastas isik, et kaotas oma rattaluku võtme ära. Kuna selline tegevus tundus talle kahtlane, siis haaras ta isikul seljakoti rihmast kinni ja kutsus politsei. Vastupanu isik ei osutanud. Kannatanu XXXütluste (kd II tl 7, 1-15-9219) kohaselt kuulus jalgratas Experia maksumusega 120 eurot talle. Oli ratta andnud kasutada Mattias Muukile, kes 13.09.2014 kinnitas ratta trossilukuga A Le Coq Arena staadioni juurde. Kuna ratast varastada püüdnud mees peeti kinni ja ratas tagastati, siis hagi esitada ei soovi. Kannatanu XXXütluste (kd II tl 9, 1-15-9219) kohaselt läks ta poeg Richard Triibmann sõbraga A Le Coq Arena staadionile ning kinnitas jalgratta Scott maksumusega 300 eurot staadioni värava käsipuu külge. Keegi oli üritanud ratast ära varastada, trossilukul olid kääri täkked. Üks möödakäija sai varga kätte ja ratas tagastati. Hagi esitada ei soovi. Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt osutus rattaid varastada üritanud isikuks S.B (kd II tl 19, 1-15-9219) ning plekikääre, millega süüdistatav rattalukku lõigata tahtis, on vaadeldud ka asitõendi vaatlusprotokollis (kd II tl 34-35, 1-15-9219). Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on S.B poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud.

Nagu kannatanute XXXja 16 XXXütlustest tuleneb, kuulusid süüdistuses nimetatud rattad neile ning S.B ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud rattad oli süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete seniste valdajate valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus ning kannatanute ütluste kohaselt puudus selleks nende nõusolek. Süütegu jäi lõpuni viimata süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna süüdistatava tegevus tundus kahtlane möödujale Mällon Lobjakasele ning ta kutsus kohale politsei. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatava ütluste kohaselt soovis ta jalgrattad varastada edasimüümise eesmärgil, et saadud raha kasutada isiklikuks otstarbeks. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et varguse pani süüdistatav toime kavatsetult, kuivõrd tegutses süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt. Episood 19.10.2015 (XXXBMW rattad) Kohus leiab, et täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 19.10.2015 kella 14.00 Tallinnas Ööbiku 2a maja ees seisva BMW 318 rataste varguse katse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud nii S.B süü tunnistamisega, kui kannatanu ja tunnistaja ütluste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. S.B kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 158-159; II kd tl 16-18; 22-23, 1-16-798) kohaselt tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Nägi Ööbiku tänaval halli BMW 318 ja tekkis mõte veljed koos rehvidega ära varastada ja maha müüa. Kui oli veljed alt ära võtnud, siis pani tellised asemele ja veljed pani BMW kõrval parkivasse kaubikusse Citroen hoiule. Järgmine päev tuli tagasi ja hakkas velgi musta kilekotti pakkima, kui äkki tuli taksoga kohale üks meesterahvas ja tahtis talle kallale tulla. Ta põgenes minema ja jättis veljed maha. S.B-le inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü tunnistamisele ka kannatanu ja tunnistaja ütlused. Kannatanu XXX ütluste (I kd tl 96-98, 116-798) kohaselt helistas tema mehele XXX05.10.2015 kella 12 paiku naaber XXX, kes ütles, et nende auto BMW on telliste peal. Kui nad mehega kohale jõudsid, siis nägid sinist värvi Citroeni ja aia vahel askeldavat meest. Kui tema mees autost väljus ja sellele mehele lähenes, jooksis mees minema. Citroeni kõrval olid kahed nende BMW veljed tumedates kilekottides ja Citroenis sees veel kahed nende auto veljed. Ka sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 101-118, 1-16-798) nähtub sõiduauto BMW ja Citroeni ning lähiümbruse kirjeldus, samuti puuteproovide võtmine. Tunnistaja XXXütluste (I kd tl 99-100, 1-16-798) kohaselt nägi ta 05.10.2015 kella 14 paiku Ööbiku tänaval, kuidas Citroeni Jumpy reg nr XXX kõrval askeldab üks mees. Kui ta lähemale läks, hakkas see mees eest ära jooksma ja põgenes. Mees oli pikemat kasvu, siili soenguga ja tumedas jopes. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt (I kd tl 119-120, 116-798) tundis XXXära sõiduki BMW rataste varguses kahtlustatava isikuna S.B. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on S.B poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise katse tõendamist leidnud.

Nagu kannatanu XXXütlustest tuleneb, kuulusid süüdistuses nimetatud rattad talle ning S.B ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud rattad oli süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus ning kannatanu ütluste 17 kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Süütegu jäi lõpuni viimata süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna rataste pakendamisel kilekotti saabusid sinna sõiduki BMW omanikud ning S.B põgenes. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatava ütluste kohaselt soovis ta rattad varastada edasimüümise eesmärgil, et saadud raha kasutada isiklikuks otstarbeks. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et varguse pani süüdistatav toime kavatsetult, kuivõrd tegutses süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt. Episood 03.11.2015 (XXXjalgratas) Kohus leiab, et 03.11.2015 kella 21.00 paiku Tallinnas Viljandi mnt 41a asuva Peetri Pizza eest XXX kuuluva ja XXX kasutuses oleva jalgratta Kross varguse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud nii S.B süü tunnistamisega, kui kannatanu ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. S.B kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 158-159; II kd tl 16-18; 22-23, 1-16-798) kohaselt tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Nägi Konsumi juurde pargitud lukustamata jalgratast ja sõitis sellega lihtsalt minema. Ratta müüs järgmine päev maha Balti jaama turul 120 euro eest. S.B-le inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü tunnistamisele ka kannatanu ütlused ja videosalvestus. Kannatanu XXXütluste (I kd tl 122124, 1-16-798) kohaselt varastati tema pojalt XXXjalgratas Kross Tallinnas Viljandi mnt 41a asuva Peetri Pizza eest. Kannatanu XXXütluste (I kd tl 128-129, 1-16-798) kohaselt läks ta Tallinnas Viljandi mnt 41a asuva Peetri Pizzaze ja jättis lukustamata ratta ukse juurde. Kui ta kuskil 1 tunni pärast välja tuli, siis jalgratast Kross enam ei olnud. Ka sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 130-133, 1-16-798) nähtub sündmuskoha, s.o Tallinnas Viljandi mnt 41 a asuva Peetri Pizza välisukse esise kirjeldus. Lisaks eeltoodule viitab kohus ka asitõendi videovalve salvestise vaatlusprotokollile (I kd tl 140-145, 1-16-798), millest nähtub kuidas 03.11.2015 kell 20.41 tuleb musta värvi nokamütsiga ja mustas nahkjopes meesterahvas, võtab Kross jalgratta ja sõidab sellega minema. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on S.B poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud.

Nagu kannatanu XXXütlustest tuleneb, kuulus süüdistuses nimetatud jalgratas talle ning S.B ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud jalgratas oli süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud eseme äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise 18 eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud eset kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatava ütluste kohaselt müüs ta jalgratta järgmine päev Balti jaama turul maha. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et varguse pani süüdistatav toime kavatsetult, kuivõrd tegutses süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt. Episood 04.11.2015 (RELVAD.EE kauplus) Kohus leiab, et 04.11.2015 kella 04.19 ajal Tallinnas Veerenni 15 Moonray OÜ kauplusse RELVAD.EE sissetungimine ja airsoft relva Colt 1911 koopia väärtusega 15 eurot ning plastikust relva Heckler & Koch usp match väärtusega 15 eurot varguse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud nii S.B süü tunnistamisega, kui kannatanu ütluste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. S.B kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 158-159; II kd tl 16-18; 22-23, 1-16-798) kohaselt tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Lõhkus kividega Moonray OÜ kaupluse RELVAD.EE vitriinakna ja klaasi tekitatud augu kaudu võttis mannekeeni juures olnud mängurelvad. Ühe relva müüs Baltijaama turul 20 euro eest maha ja kuna teist keegi osta ei tahtnud, siis jättis selle endale ning kasutas hiljem erinevate poodide röövimiseks. S.B-le inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü tunnistamisele ka kannatanu ütlused. Kannatanu Illimar Süvari ütluste (I kd tl 162-164, 1-16798) kohaselt helistas talle 04.11.2015 öösel politsei ja ütles, et kaupluse RELVAD.EE vitriinaken on purustatud. Avastas, et varastatud on mannekeeni küljest kaks relva. Üks on Colt 1911, mida kasutatakse gaasiga ja kuhu käivad 6mm suurused plastkuulid. Teine on Heckler ja Koch usp match, mis on mängupüstol. Tunnistajana antud ütluste kohaselt täpsustab Illimar Süvari (I kd tl 148-150, II kd tl 48-52, 1-16-798), et Airsoft püstol on Colt 1911 koopia (mängupüstoli ja õhkrelva vaheline püstol). Samuti on mannekeeni küljest proovitud ära võtta granaadimaketti, kuna see on kukkunud mannekeeni juurde maha. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt (II kd tl 53-56, 1-16-798) tunneb I. Süvari ära teiste relvamakettide hulgas kaupluse vitriinist varastatud relva Airsoft (tulirelva Colt 1911 koopia). Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on S.B poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud.

Nagu kannatanu Illimar Süvari ütlustest tuleneb, kuulusid süüdistuses nimetatud mängurelvad Moonray OÜ-le ning S.B ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud relvad olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatava ütluste kohaselt müüs ta ühe varastatud relvadest Baltijaama turul maha ja teist hakkas ise kasutama. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et varguse pani süüdistatav toime kavatsetult, kuivõrd tegutses süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt. 19 Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemise sissetungimisega.

Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab

§ 199lg 2 p 8 toodud kvalifikatsioonile.

Kohus selgitab, et

§ 199

lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt

§-ga 266.

§ 266

lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest.

§ 266

puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine Moonray OÜ kauplusesse RELVAD.EE oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine poodi vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse hoonesse. Vaidlusalusesse poodi siseneti öisel ajal, s.o ajal, mil ruumis ruumi valdajat ei viibinud ning kauplus oli suletud. Samuti nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 166-173, 1-16798), et lõhutud on Moonray OÜ kaupluse vitriinaken ja akna all on kivid, mida on vaadeldud ka asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 174-175, 1-16-798). Seetõttu viitavad ka sisenemise aeg ja viis üheselt poe omaniku tahte vastasusele. Seega oli tungimine poodi

§ 266

tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu

§ 199lg 2 p 8 järgi.

Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka

§ 199lg 2 p 9 järgi, s.o isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi.

Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab

§ 199lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et S.B pani toime 6 vargust ja 2 varguse katset ning seda ajavahemikul 04.03.

1. kuni 04.11.
2. Seega on süstemaatilisuse kriteerium täidetud ning kuriteokoosseisu täitmise osas ei ole süüdistatava varasemal karistatusel samalaadse süüteo toimepanemise eest enam tähtsust, kuivõrd süüdistusaktis inkrimineeritud süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu. Süüdistatava ütluste kohaselt põeb ta psühhoosi ja ta peab iga päev võtma tablette Rispolept 3mg. Kui tablettide võtmisel jääb paaripäevane auk, siis kuuleb peas hääli ja näeb nägemusi. Hetkel ravimeid ei ole paar päeva võtnud. Samas on süüdistatava suhtes läbi viidud mitmeid kohtupsühhiaatria ekspertiise (III kd tl 35-38, 1-15-9219; II kd tl 110, 1-16-798), mille kohaselt on süüdistatava puhul tegemist süüvõimelise isikuga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega S.B pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja sissetungimisega, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 199lg 2 p 8 ja 9 alusel.

Episoodid

§ 200

lg 2 p 4, 8 järgi (S.B) Episood 05.11.2015 kell 10.11 (Grossi Toidukaubad) Kohus leiab, et S.B poolt 05.11.2015.a. kella 10.11 paiku Tallinnas Endla 53 asuvas kaupluses Grossi Toidukaubad kassa röövimise katse toimepanemine on tõendatud 20 süüdistatava süü tunnistamise, kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste ja muude kirjalike tõenditega. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Kahtlustatav S.B ütluste (II kd tl 7-11, 1-16-798) kohaselt tunnistab ta end röövimise katses süüdi ja kahetseb tehtut. Läks Grossi Toidukaubad kauplusesse eesmärgiga kassas olev raha ära varastada ja selleks oli tal kaasas ka mängupüstol. Kaupluses andis ta müüjale kilekoti ja käskis relva tema poole suunates kogu kassas olev raha kotti panna. Müüja aga jooksis minema ja kuigi kassa oli avatud, ta raha sealt ei võtnud, vaid lahkus poest. Kannatanu XXXütluste (I kd tl 76-79, 1-16-798) kohaselt oli ta 05.11.2015 Grossi Toidukaubad kaupluses tööl. Kella 10 paiku sisenes pikemat kasvu mees, hall müts peas ja päikeseprillid ees poodi ning nõudis relvataolise esemega ähvardades ja relvatoru tema poole suunates, et ta kogu kassas oleva raha kilekotti paneks. Ta ehmus väga ja jooksis müügisaali abi kutsuma, kuigi kartis ähvarduse täideviimist ja tundis hirmu elu ja tervise pärast. Meesterahvas lahkus poest midagi võtmata. Häirekeskussesse tehtud kõne vaatlusprotokollist (I kd tl 82-88, 1-16-798) nähtub, et kell 12.59 on XXXhelistanud häirekeskusesse ning andnud teada, et Grossi Toidukaubad kaupluses on toime pandud relvaga ähvardamine ja kassast raha nõudmine, aga õnneks müüja raha ei andnud ja jooksis abi kutsuma. Meesterahvas lahkus kauplusest. Eeltoodud tõenditega on tuvastamist leidnud, et süüdistatav läks Grossi Toidukaubad kauplusesse eesmärgiga saada kassas olev raha endale ning selleks võttis kaasa mängupüstoli, et müüjat hirmutada. Röövimine jäi aga lõpule viimata, kuna müüja kassas olevat raha süüdistatavale ei andnud, vaid läks müügisaali abi kutsuma. Süüdistatav ei tahtnud toime panna lihtsalt võõra vallasasja äravõtmist, vaid see toimus vägivalda kasutades. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et vägivallaga on tegemist siis, kui selle käigus pannakse toime mõni

§ 120

-121 vastav süütegu.

§ 120

kohaselt loetakse ähvardamiseks tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamist, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Võttes arvesse, et

§-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu või tervist ohustatuks (Riigikohtu otsus 3-1-1-7-07, p 13). Asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimatimärgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et süüdlane täidab

§ 120

objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale (Riigikohtu lahend 3-1-1-59-11). Alus selliseks järelduseks tuleneb kõigepealt kannatanu kohtueelsel uurimisel antud ütlustest, millest nähtub, et süüdistatav ähvardas teda relvaga, et ta kõik kassas oleva raha kilekotti paneks. Et kannatanu kartis, et süüdistatav võib talle ka reaalselt viga teha, näitab ka asjaolu, et ta jooksis kohe müügisaali abi kutsuma. Ka kohtu hinnangul kujutab isik, kes relva inimese suunas sihib ja samal ajal raha nõuab, reaalset ohtu. Seega oli kannatanu hirm ja arvamus, et oht on reaalne, täiesti arusaadav ka kõrvalseisjale. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud nii see, et kannatanu kartis oma elu ja tervise pärast, kui ka see, et tal oli ka reaalne alus karta, et süüdistatav võib ta elule ja tervisele ohtlik olla. Seetõttu asub kohus seisukohale, et

§ 120

objektiivsed asjaolud on tõendamist leidnud, s.t et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 120

ettenähtud süüteo koosseis 21 kannatanu XXXsuhtes, s.o tapmise või tervisekahjustamise tekitamisega ähvardamine, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Kuigi antud juhul oli tegemist mängupüstoliga, s.t airoft relva Colt 1911 täpse koopiaga, siis eeldas süüdistatav, et kannatanu peab seda tõeliseks relvaks ja tunneb selle ees ka hirmu. Ja kuna ähvardamise ainukeseks eesmärgiks oli suruda maha kannatanu vastupanu, et ta annaks kassas oleva raha süüdistatavale, siis on tuvastamist leidnud, et süüdistatava kasutatav vägivald ähvardamise näol oli asja äravõtmise vahend. Seega süüdistatav alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteo lõpule viimata oma tahtest sõltumata ning pani sellega toime röövimise katse, s.o

§ 200lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Episood 05.11.2015 kell 10.30 (OÜ Minu Rocco) Kohus leiab, et S.B poolt 05.11.2015.a. kella 10.30 paiku Tallinnas VäikeAmeerika 11 asuvas OÜ Minu Rocco kuuluvas kaupluses SexShop toimepandud OÜ Minu Rocco vara röövimine on tõendatud lisaks süüdistatava süü tunnistamisele ka kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste, videosalvestuse ja muude kirjalike tõenditega. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Kannatanu XXXi ütluste (I kd tl 3-6; 7-9, 1-16-798) kohaselt oli ta 05.11.2015 OÜ Minu Rocco kuuluvas kaupluses tööl müüjana. Kella 10.30 paiku sisenes pikemat kasvu halli mütsiga mees poodi ja küsis potentsi kapsleid. Ta pani kapslid leti peale, kui mees võttis välja relvataolise eseme ja suunas selle tema poole nõudes samal ajal kassa avamist. Ta ütles, et kassa on tühi, kuid kuna tundis relvaga ähvardamisest hirmu ja ohtu oma elule ja tervisele, siis avas kassa. Kui mees nägi, et kassas raha ei ole, lahkus ta poest ja võttis kaasa ka letil olnud potentsikapslid. Samal ajal vajutas ta ka kassa all olevale häirenupule ja helistas häirekeskusesse. Häirekeskussesse tehtud kõne vaatlusprotokollist (I kd tl 16-18, 1-16-798) nähtub, et kell 10.37 on XXX helistanud häirekeskusesse ning andnud teada, et SexShop kauplusest on toime pandud relvaga ähvardades röövimine. Mees oli pikemat kasvu, kõhna ja kandis halli mütsi. Sündmuskohta SexShop kauplust on vaadeldud ka vaatlusprotokollis (I kd tl 19-29, 1-16-798) ning sealt on võetud ka puuteproovid. Kahtlustatava S.B ütluste (II kd tl 7-11, 1-16-798) kohaselt tunnistab ta end röövimises süüdi ja kahetseb tehtut. Läks SexShop kauplusesse eesmärgiga kassas olev raha ära varastada. Poes küsis Viagrat ja müüja panigi 2 karpi leti peale. Seejärel võttis kaasas olnud mängupüstoli välja, suunas selle toru müüja poole ja käskis kassa lahti teha ja raha temale anda. Kuna kassa oli tühi, siis võttis letilt Viagra tabletid ja läks minema. Lisaks eeltoodule tõendab röövimise toimepanemist ka OÜ Minu Rocco kaupluse videovalvesalvestise vaatlusprotokoll (I kd tl 31-36, 1-16-798), millest nähtub, et 05.11.2015.a. kella 10.28 paiku siseneb SexShop kauplusesse halli mütsiga pikemat kasvu noormees, kellel on päikeseprillid ees. Edasi nähtub, kuidas müüja võtab Viagra tabletid ja asetab need letile. Noormees võtab letilt Viagra tabletid ja siis kotist relvataolise eseme ja suunab selle müüja suunas ning hüüab vene keeles „Raha tahan! Kõik raha siia!“, mille peale müüja avab kassa. Kui noormees näeb, et kassa on tühi, siis ta lahkub kauplusest. Süüdistatava tegevus on kvalifitseeritud

§ 200

alusel röövimisena, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Kõigepealt analüüsib kohus, kas süüdistatava poolt toimus võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu ütluste kohaselt kuulusid potentsi kapslid OÜ-le Minu Rocco ja süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Seega süüdistatava poolt OÜ Minu Rocco süüdistusaktis nimetatud esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse ning kehtestas uue valduse, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Kogutud tõendid ei viita ega anna alust seisukohaks, et süüdistatav oleks 22 soovinud kannatanule temalt äravõetud esemed tagastada. Vastupidi, S.B kahtlustatavana kinnipidamisel leiti tema juurest Viagra tabletid, mis olid juba karbist välja võetud (II kd tl 36-47, 1-16-798). Siit järeldub, et süüdistatava eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta, s.t õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav ei pannud toime lihtsalt võõra vallasasja äravõtmist, vaid äravõtmine toimus vägivalda kasutades. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et vägivallaga on tegemist siis, kui selle käigus pannakse toime mõni

§ 120

-121 vastav süütegu.

§ 120

kohaselt loetakse ähvardamiseks tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamist, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Võttes arvesse, et

§-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu või tervist ohustatuks (Riigikohtu otsus 3-1-1-7-07, p 13). Asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimatimärgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et süüdlane täidab

§ 120

objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale (Riigikohtu lahend 3-1-1-59-11). Alus selliseks järelduseks tuleneb kõigepealt kannatanu kohtueelsel uurimisel antud ütlustest, millest nähtub, et süüdistatav ähvardas teda relvaga, et ta kassa avaks ja raha annaks ning ta kartis väga, et süüdistatav võib talle ka reaalselt viga teha. Et kannatanu tundis tõelist hirmu, on kuulda ka helisalvestuselt hädaabi numbrile, kus on kuulda, et kannatanu nutab ja on šokeeritud. Ka kohtu hinnangul kujutab isik, kes relva inimese suunas sihib ja samal ajal raha nõuab, reaalset ohtu. Seega oli kannatanu hirm ja arvamus, et oht on reaalne, täiesti arusaadav ka kõrvalseisjale. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud nii see, et kannatanu kartis oma elu ja tervise pärast, kui ka see, et tal oli ka reaalne alus karta, et süüdistatav võib ta elule ja tervisele ohtlik olla. Seetõttu asub kohus seisukohale, et

§ 120

objektiivsed asjaolud on tõendamist leidnud, s.t et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 120

ettenähtud süüteo koosseis kannatanu XXXi suhtes, s.o tapmise või tervisekahjustamise tekitamisega ähvardamine, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Kuigi antud juhul oli tegemist mängupüstoliga, s.t airoft relva Colt 1911 täpse koopiaga, siis eeldas süüdistatav, et kannatanu peab seda tõeliseks relvaks ja tunneb selle ees ka hirmu. Ja kuna ähvardamise ainukeseks eesmärgiks oli suruda maha kannatanu vastupanu, et ta annaks kassas oleva raha süüdistatavale, siis on tuvastamist leidnud, et süüdistatava kasutatav vägivald ähvardamise näol oli asja äravõtmise vahend. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et röövimise pani süüdistatav toime kavatsetult, mida näitab ka kaasavõetud mängurelv ja kuivõrd ta tegutses süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et antud episoodis pani S.B toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud vägivallaga. Episood 05.11.2015 kell 10.38 (OÜ Tüdrukud) Kohus leiab, et S.B poolt 05.11.2015.a. kella 10.38 paiku Videviku 6 asuvas kaupluses OÜ Tüdrukud toimepandud röövimine on tõendatud lisaks süüdistatava süü 23 tunnistamisele ka kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste, videosalvestuse ja muude kirjalike tõenditega. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Kannatanu XXXütluste (I kd tl 37-40, 1-16-798) kohaselt oli ta 05.11.2015 OÜ Tüdrukud kaupluses tööl müüjana. Kella 10.38 paiku sisenes pikemat kasvu, päikeseprillide ja tumedas jopes mees poodi ja pani energiajoogi letile. Siis suunas relvataolise eseme tema suunas ja palus kõik kassas oleva raha talle anda. Keeldumise peale surus mees püstolitoru talle kaela vastu ja küsis raha edasi. Mees vajutas päästikule, aga lasku ei toimunud ja sellepeale lükkas mehe käe endast eemale. Mees võttis letilt energiajoogi ja lahkus selle eest maksmata. Rünnaku ajal tundis suurt hirmu ning arvas, et teda võidakse tulistada, samuti tundis ohtu oma elule ja tervisele. Häirekeskussesse tehtud kõne vaatlusprotokollist (I kd tl 49-50, 1-16-798) nähtub, et kell 10.45 helistas XXXja teatas, et kauplusest OÜ Tüdrukud on toime pandud röövimine. Müüjat ähvardati relvaga kassas olev raha ära anda. Müüja on ise nii šokis, et rääkida ei suuda. Röövel sai saagiks vaid energiajoogi. Olemas on ka turvasalvestused ja sellelt on näha, et noormehel on ees päikeseprillid, must jope, hall müts. Sündmuskohta on vaadeldud ka vaatlusprotokollis (I kd tl 51-61, 1-16-798) ning sealt on võetud ka puuteproovid. Kahtlustatava S.B ütluste (II kd tl 7-11, 1-16-798) kohaselt tunnistab ta end röövimises süüdi ja kahetseb tehtut. Läks OÜ Tüdrukud kauplusesse eesmärgiga kassas olev raha relva ähvardusel ära varastada. Poes võttis ühe energiajoogi ja läks kassasse. Seejärel võttis kaasas olnud mängupüstoli välja, suunas selle toru müüja poole ja käskis kassas olev raha talle anda. Kuna müüja keeldus, siis surus püstolitoru müüjale vastu kaela, mille peale müüja karjatas. Päästikule ei vajutanud kordagi. Müüja lükkas ta käe eemale, siis võttis lindilt energiajoogi ja läks Planeedi tänavale, kus asus sõbra auto Mitsubishi Eclipse. Auto uks on tema jaoks alati avatud ja ta võis seal ööbida, kui koju minna ei saanud. Autos vahetas halli mütsi musta mütsi vastu ja läks Vineeri bussipeatusesse, kus politsei ta kinni pidas. Autosse jäi veel poolik energiajook. Jope taskus oli püstol ja viagra tabletid ilma karbita. Lisaks eeltoodule tõendab röövimise toimepanemist ka OÜ Tüdrukud kaupluse videovalvesalvestise vaatlusprotokoll (I kd tl 63-75, 1-16-798), millest nähtub, et 05.11.2015.a. kella 10.38 paiku siseneb OÜ Tüdrukud kauplusesse halli mütsi ja musta jopega pikemat kasvu noormees, kellel on päikeseprillid ees. Edasi nähtub, kuidas noormees paneb energiajoogi lindile, võtab taskust relva taolise eseme ja sihib sellega müüjat. Siis võtab energiajoogi kätte, surub relva müüja kaela vastu ja müüja keha tõmbab tahapoole. Edasi lükkab müüja noormehe käe relvaga endast eemale, noormees paneb relva taskusse ja lahkub energiajook käes kauplusest. Müüja paneb käed näo ette ja tardub hetkeks. Süüdistatava tegevus on kvalifitseeritud

§ 200

alusel röövimisena, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Kõigepealt analüüsib kohus, kas süüdistatava poolt toimus võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu ütluste kohaselt kuulus energiajook OÜ-le Tüdrukud ja süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Seega süüdistatava poolt energiajoogi äravõtmisega lõpetas süüdistatav eseme senise valdaja valduse ning kehtestas sellele uue valduse, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Kogutud tõendid ei viita ega anna alust seisukohaks, et süüdistatav oleks soovinud kannatanule temalt äravõetud eseme tagastada. Vastupidi, asitõendi vaatlusprotokolli (II kd tl 81-84, 1-16-798) kohaselt on vaadeldud energiajoogi purki, mis oli tühi. Siit järeldub, et süüdistatava eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemest kestvalt ilma jätta, s.t õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav ei pannud toime lihtsalt võõra vallasasja äravõtmist, vaid äravõtmine toimus vägivalda kasutades. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et vägivallaga on tegemist siis, kui selle käigus pannakse toime mõni

§ 120

-121 vastav süütegu.

§ 120

kohaselt loetakse ähvardamiseks tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamist, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. 24 Võttes arvesse, et

§-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu või tervist ohustatuks (Riigikohtu otsus 3-1-1-7-07, p 13). Asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimatimärgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et süüdlane täidab

§ 120

objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale (Riigikohtu lahend 3-1-1-59-11). Alus selliseks järelduseks tuleneb kõigepealt kannatanu kohtueelsel uurimisel antud ütlustest, millest nähtub, et süüdistatav ähvardas teda relvaga, et ta kassa avaks ja raha annaks ning ta kartis väga, et süüdistatav võib talle ka reaalselt viga teha. Et kannatanu tundis tõelist hirmu, tuleneb ka sellest, et peale röövimist oli ta niivõrd šokeeritud, et ei suutnud ise häirekeskusesse helistada ja rääkida. Selline kannatanu seisund on sedastatav ka turvakaamera videosalvestuselt. Ka kohtu hinnangul kujutab isik, kes relva inimese suunas sihib ja samal ajal raha nõuab, reaalset ohtu. Seega oli kannatanu hirm ja arvamus, et oht on reaalne, täiesti arusaadav ka kõrvalseisjale. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud nii see, et kannatanu kartis oma elu ja tervise pärast, kui ka see, et tal oli ka reaalne alus karta, et süüdistatav võib ta elule ja tervisele ohtlik olla. Seetõttu asub kohus seisukohale, et

§ 120

objektiivsed asjaolud on tõendamist leidnud, s.t et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 120

ettenähtud süüteo koosseis kannatanu XXXsuhtes, s.o tapmise või tervisekahjustamise tekitamisega ähvardamine, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Kuigi antud juhul oli tegemist mängupüstoliga, s.t airsoft relva Colt 1911 täpse koopiaga, siis eeldas süüdistatav, et kannatanu peab seda tõeliseks relvaks ja tunneb selle ees ka hirmu. Ja kuna ähvardamise ainukeseks eesmärgiks oli suruda maha kannatanu vastupanu, et ta annaks kassas oleva raha süüdistatavale, siis on tuvastamist leidnud, et süüdistatava kasutatav vägivald ähvardamise näol oli asja äravõtmise vahend. Kuigi süüdistatav raha ei saanud, kasutas ta ära ähvardamisega tekitatud hirmuseisundit ning hõivas kauplusest võetud kauba, mistõttu pani ta toime nii vara nõudmise kui ka võõra vallasasja äravõtmise, mis sai võimalikuks vaid kannatanu ähvardamisega. Kuna kõik kolm röövimise episoodi pandi toime järjest ühe tunni jooksul, siis lisaks kõigile eeltoodud tõenditele viitab kohus siinkohal ka piirkonna vaatlusprotokollile (kd II tl 57-61, 116-798), milles on märgitud S.B liikumisteekond röövimiste toimepanemise vahel ning sõidukisse Mitsubishi Eclipse jäetud röövimistel kaasasolnud ja saadud esemed. Sõiduki Mitsubishi Eclipse läbiotsimise protokolli (II kd tl 67-80, 1-16-798) kohaselt leiti sõiduki läbiotsimisel süüdistataval röövimise ajal peas olnud hall müts ja tühi energiajoogi purk, mida on vaadeldud ka asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 81-84, 1-16-798). S.B kahtlustatavana kinnipidamisel leiti tema juurest nii airsoft relv kui röövitud Viagra tabletid, mida on vaadeldud ka asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 36-47, 1-16-798). Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et röövimised pani süüdistatav toime kavatsetult, mida näitab ka kaasavõetud mängurelv ja kuivõrd ta tegutses süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et S.B pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud vägivallaga. 25 Riiklik süüdistaja on S.B käitumise kvalifitseerinud

§ 200

lg 2 p 8 järgi ja süüdistusakti kohaselt oli röövimine toime pandud relvana kasutatava muu esemega. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt loetakse relvana kasutatavaks muuks esemeks mistahes eset, millega on võimalik kahjustada elavat või muud objekti (kööginuga, saag, kruvikeeraja, pesapallikurikas, aialatt jne). Seega on vigastuse tekitamiseks valmistatud või kohandatud ese või muu ese, millega on võimalik kannatanu elu, tervist või kehalist puutumatust reaalselt kahjustada. Antud juhul kasutas süüdistatav kannatanu ähvardamiseks airsoft püstolit, millel ei ole relva omadusi. Samuti ei olnud seda püstolit kohandatud inimesele vigastuste tekitamiseks ka mingil muul moel, seega ei saa sellega ka kedagi kahjustada ja sellest tulenevalt ähvardati kannatanut kõlbmatu vahendiga. Airsoft püstoli puhul on tegemist airsoft spordiala harrastavate isikute spordivahendiga, millise laskemoonaks on 6 mm plastikkuulid ja millega pihta saamine ei tekita tervisekahjustusi ning tavalised riided pakuvad selle lasu eest kaitset. Tegemist ei ole ka relvaga, millele kohalduks Relvaseaduse sätted. Lisaks sellele on kriminaalasja materjalidest võimalik teha järeldusi, et vaidlusalune airsoft relv ei olnud töökorras või vähemalt kasutatud kujul lasu sooritamiseks tehniliselt korras. Seega, kui kannatanu tunneb küll reaalset hirmu taolise ehtsale relvale väliselt sarnase airsoft püstoli ees ja peab ohtu oma elule või tervisele reaalseks, siis on tegemist küll röövimise kvalifikatsiooniga, s.o

§ 200

lg 1, kuid tegemist ei ole

§ 200

lg 2 p 8, s.o relvana kasutatava muu esemega (RKKK 3-1-3-9-98; 3-1-1-10-98; 3-1-1-17-98). Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava S.B käitumises puudub

§ 200

lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo koosseis ja ta tuleb

§ 200

lg 2 p-s 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Riiklik süüdistaja on S.B käitumise kvalifitseerinud ka

§ 200

lg 2 p 4 järgi ja süüdistusakti kohaselt oli tegu toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et ei oma tähtsust see, kas isik on varem süüdimõistetud röövimise eest või tuvastatakse mitu röövimise episoodi alles sama kriminaalmenetluse raames. Seega, kuna antud kriminaalmenetluse raames on tuvastamist leidnud, et süüdistatav on toime pannud 1 röövimise katse ja 2 röövimist, siis on kuritegu õigesti kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 4 alusel, s.o röövimine, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Süüdistatava ütluste kohaselt põeb ta psühhoosi ja ta peab iga päev võtma tablette Rispolept 3mg. Kui tablettide võtmisel jääb paaripäevane auk, siis kuuleb peas hääli ja näeb nägemusi. Enne 05.11.2015 röövimiste toimepanemist ei olnud paar päeva ravimeid võtnud. Samas on süüdistatava suhtes läbi viidud ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis akt nr 611 (II kd tl 103-107, 1-16-798), mille kohaselt on süüdistatava puhul tegemist süüvõimelise isikuga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega S.B pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud vägivallaga isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 200lg 2 p 4 alusel.

1. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu XXXesitanud tsiviilhagi 455 eurot (I kd tl 108-109, 115-9219), Rimi Eesti Food AS esitanud tsiviilhagi 75,77 eurot (III kd tl 59, 1-15-9219). OÜ Tüdrukud on esitatud tsiviilhagi 60 sendi nõudes (I kd tl 45, 1-16-798), XXXon esitatud tsiviilhagi 582,37 euro nõudes (I kd tl 125-127, 1-16-798) ja Moonray OÜ on esitatud tsiviilhagi 30 euro nõudes (I kd tl 165, 1-16-798). KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati 26 kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. VÕS § 1043 kohaselt tuleb varaline kahju hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt. Kannatanu XXXon esitanud tsiviilhagi summas 455 eurot, mis põhineb sõidukist varastatud esemete väärtusel, s.o jope 25 eurot, telefon 42 eurot (kd I tl 112, 1-15-9219) ja ostetud uus telefon 35 eurot (kd I tl 102, 1-15-9219) ning auto lõhkumisega tekitatud kahju 275 eurot (kd I tl 111, 1-15-9219) ning lisaks roolisambakate 78 eurot. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitasid auto omavolilise kasutamisega kahju S.B ja Boriss Zakonov. Vastavalt VÕS § 137 lg 1 sätetele kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Käesolevas kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et süüdistatavad põhjustasid auto omavolilise kasutamisega kannatanule varalist kahju, mistõttu on tegemist samal alusel kannatanule tekitatud sama kahjuga, mis tingib hüvitise maksmise solidaarselt. Samas autos olnud esemete varguses on antud kriminaalasjas tuvastamist leidnud, et jope varguse on toime pannud S.B ning jope väärtus tuleb seega välja mõista vaid S.B-lt. Vana telefoni ja uue telefoni väärtuse nõudes esitatud tsiviilhagi osas peab kohus vajalikuks märkida, et üheaegselt ei saa kohus välja mõista kahte varalist kahju, mis on tekkinud ühest eseme vargusest. Kriminaaltoimikust nähtuvalt oli varastatud telefoni maksumuseks 42 eurot ja telefon oli ostetud
2. aastal (kd I, tl 104, 1-15-9219) mis tähendab, et üle 10 aasta tagasi ja telefoni väärtus on selle ajaga varguse toimepanemise hetkeks tunduvalt vähenenud võrreldes selle soetamise väärtusega. Kannatanu on ostnud endale uue telefoni, mille eest maksis 35 eurot. Seega on käeoleval ajal uue samaväärse telefoni turuhind oluliselt väiksem. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb süüdistatavalt S.B-lt välja mõista uue samaväärse asja soetamise kulu, so 35 eurot ja tsiviilhagis esitatud nõue 42 euro ulatuses tuleb jätta rahuldamata. Rimi Eesti Food AS on esitanud tsiviilhagi summas 75,77 eurot (III kd tl 59, 1-15-9219), mis põhineb kauplusest varastatud asjade maksumusel. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kahju tekitas 75,77 euro ulatuses S.B. Kuigi S.B väitis, et kõik kahju on hüvitatud, kuna Rimi Eesti Food AS pidas ta palgast 128 eurot kinni, siis ei ole kriminaaltoimikus ühtegi tõendit kahjude hüvitamise kohta lisatud. Seega ei ole süüdistatava väide kahju hüvitamise kohta tõendatud. OÜ Tüdrukud on esitatud tsiviilhagi 60 sendi nõudes (I kd tl 45-46, 1-16-798), mis põhineb kauplusest röövitud energiajoogi väärtusel. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kahju tekitas 60 sendi ulatuses S.B XXXon esitatud tsiviilhagi 582,37 euro nõudes (I kd tl 125, 1-16-798), mis põhineb varastatud jalgratta väärtusel. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kahju tekitas 582,37 euro ulatuses S.B Moonray OÜ on esitatud tsiviilhagi 30 euro nõudes (I kd, tl 165, 1-16-798), mis põhineb kauplusest varastatud relvade väärtusel: airsoft relv Colt 1911 väärtusega 15 eurot ning plastikust relva Heckler & Koch usp match väärtusega 15 eurot. Kuna airsoft relv Colt 1911 27 väärtusega 15 eurot asub asitõendihoidlas ning see tagastatakse kannatanule, siis selles osas, kuna kannatanu saab varastatud eseme tagasi ja seega kohus hagi selles osas ei rahulda.
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Boriss Zakonov Seadusandja on

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Järgnevalt hindab kohus Boriss Zakonovi süü suurust

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, mis seisneb süüdistatava poolt kannatanu auto omavolilises kasutamises. Teoga tekitati ühele kannatanule varalist kahju auto rikkumise näol. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud see, et Boriss Zakonov pani antud kuriteo toime kavatsetult. Kohus arvestab ka seda, et Boriss Zakonov oli kuriteo toimepanemise initsiaatoriks ning kohtu hinnangul on see süüd suurendavaks asjaoluks. Teo asjaolusid koostoimes hinnates, sealjuures arvestades ka kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, leiab kohus, et Boriss Zakonovi süü on hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistusaktis riiklik süüdistaja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid arvestanud ei ole. Samas nähtub süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustest, et süüdistatav kahetseb tehtut. Kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil, kuigi see kahetsuse avaldus oli nö muu hulgas öeldud, mis sunnib kohut sellesse kahetsusse suhtuma skeptiliselt. Samas peab kohus siiski võimalikuks sellega arvestada. Samas leiab kohus, et arvestades süütegude asjaolusid, siis kergendava asjaolu esinemine ei ole niivõrd mõjus, et tingiks karistuse mõistmise oluliselt alla sanktsioonimäära keskmist määra või alammäära lähedases määras. Seadusandja on

§ 328

järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Järgnevalt hindab kohus Boriss Zakonovi süü suurust

§ 328

järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, mis seisneb süüdistatava poolt kohtusaalist põgenemise katses peale kohtuotsuse kuulutamist ja selle sisu selgitamist ning vahistamisotsusest teadasaamist. Põgenemise käigus toimus ka rüselus, mille käigus sai kergeid tervisekahjustusi politseiametnik. Samas süüdistatav ei löönud otseselt politseiametnikke ega soovinud neile tervisekahjustusi tekitada. Arvestades aga seda, et kohtumenetluses on tõendamist leidnud see, et Boriss Zakonov pani põgenemise katse toime küll hetke ajel, kuid siiski sihipäraselt ja eesmärgi saavutamise nimel kavatsetult, leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav keskmisena. Edasi analüüsib kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistusaktis riiklik süüdistaja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid arvestanud ei ole. Samas nähtub süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustest, et süüdistatav kahetseb tehtut. Kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil, seega peab kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluga arvestada. Arvestades süüdistatava süü suurust, samuti ka seda, et tegu jäi süüdistatava tahtest sõltumata asjaoludel katse staadiumisse, mis on süüd vähendavaks asjaoluks, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik karistus mõista mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seadusandja on

§ 329

järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. 28 Järgnevalt hindab kohus Boriss Zakonovi süü suurust

§ 329

järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, mis seisneb süüdistatava poolt mootorsõiduki juhtimises ajal, mil tal juhtimisõigus oli lisakaristusena ära võetud. Arvestades ka seda, et kohtumenetluses on tõendamist leidnud see, et Boriss Zakonov pani antud kuriteo toime tahtlikult, leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav keskmisena. Edasi analüüsib kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistusaktis riiklik süüdistaja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid arvestanud ei ole. Süüdistatav kohtueelses menetluses oma süüd tunnistanud ei ole ja seega ka kahetsust avaldanud ei ole. Kohtuistungil tunnistas küll süüdistatav temale esitatud süüdistuses süüdi, kuid kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Arvestades süüdistatava süü suurust ja kuriteo asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus seda, et

§ 215

lg 2 p 1, 2 ja § 329 ettenähtud kuriteod on toime pandud enne Harju Maakohtu 10.09.2014 otsuse kuulutamist. Sisuliselt on need kuriteod toime pandud ka üheaegselt, mis võiks tingida karistuse liitmise

§ 64lg 1 sätestatud kergema liitmise viisi kohaldamise.

Samas aga oli süüdistatav ka eelnevalt toime pannud

§ 329

ettenähtud kuriteo, mille eest teda karistati Harju Maakohtu 10.09.2014 otsusega, mis viitab sellele, et süüdistatava õigusvastane käitumine on järjepidev ja iseloomustab süüdistatavat kui isikut, kellele on iseloomulik jätkuv allumatus õiguskorrale. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada

§s 64 lg 1 ettenähtud raskemat karistuste liitmise viisi, so karistuste liitmist raskeima üksikkaristuse suurendamise teel. Kuna süüdistatav jõudis need kuriteod toime panna vahetult enne Harju Maakohtu 10.09.2014 otsuse kuulutamist, leiab kohus, et eelmärgitud liitkaristus tuleb liita Harju Maakohtu 10.09.2014 otsusega mõistetud karistusega

§ 65

lg 1 sätete kohaselt ning kuivõrd osaliselt on tegemist samalaadse kuriteoga, mille eest teda karistati ka Harju Maakohtu 10.09.2014 otsusega, siis peab kohus võimalikuks liita kohtuotsuste kogumis karistuse kergeimat karistuste liitmise viisi kohaldades, lugedes

§ 64

lg 1 alusel liidetud karistuse kaetuks Harju Maakohtu 10.09.2014 otsusega mõistetud raskema karistusega. Süüdistatavale

§ 328

ja § 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuritegu on toime pandud vahetult pärast Harju Maakohtu 10.09.2014 otsuse kuulutamist.

§ 65

lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega kuna süüdistatav kannab juba alates 10.09.2015 Harju Maakohtu 10.09.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistust, siis käesoleva kohtuotsusega

§ 328

ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo eest mõistetavale karistusele tuleb liita käesoleva otsuse ja Harju Maakohtu 10.09.2014 otsusega

§ 65lg 1 sätete alusel mõistetud liitkaristus täies ulatuses.

S.B Seadusandja on

§ 200

lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Järgnevalt hindab kohus S.B süü suurust

§ 200

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, mis seisneb süüdistatava poolt kahe röövimise ja ühe röövimise katses. Teoga tekitati kahele kannatanule varalist kahju väga väikeses summas. Vägivalla kasutamine seisnes kannatanute ähvardamises airsoft püstoliga. Kaupluste kassasid süüdistataval röövida ei õnnestunud, kuid süüdistatav haaras letilt kaasa väheväärtuslikke asju. Teo asjaolusid koostoimes hinnates, sealjuures arvestades, et nii ähvardamine airsoft püstoliga kui varaliselt tekitatud kahju oli minimaalne, leiab kohus, et S.B süü on hinnatav suhteliselt väikesena. Samas leiab kohus, et süüdistatava selline käitumine näitab süüdistatava ükskõiksust ja hoolimatust ümbritsevate inimeste suhtes ning õiguskorda tervikuna. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud see, et S.B pani antud 29 kuriteod toime kavatsetult ja pärast seda kui ei õnnestunud kassast raha saada, suundus järgmisesse äriühingusse, et uuesti samalaadset kuritegu toime panna. Selline käitumine näitab süüdistatava eesmärgipärast ja järjekindlat õigusvastast käitumist. Edasi analüüsib kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistusaktis riiklik süüdistaja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid arvestanud ei ole. Samas nähtub süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustest, et süüdistatav kahetseb tehtut. Kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil, seega peab kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluga arvestada. Kõiki asjaolusid koostoimes arvestades, samuti arvestades seda, et süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud, leiab kohus, et S.B-le võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni miinimummäära lähedases määras. Seadusandja on

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Hinnates S.B süü suurust

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 8 varavastase süüteoepisoodi toimepanemist, millest 2 jäid katse staadiumisse. Varaline kahju, mis kannatanutele tekitati võib pidada väheoluliseks. Samas tuleb silmas pidada, et S.B tegevuses on sedastatav ka ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu. Kohus leiab, et S.B süü on hinnatav keskmisena. Edasi analüüsib kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistusaktis riiklik süüdistaja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid arvestanud ei ole. Samas nähtub süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustest, et süüdistatav kahetseb tehtut. Kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil, seega peab kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluga arvestama. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistus mõista vastavalt süü suurusele, s.o alla sanktsioonimäära keskmist määra. Seadusandja on

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Järgnevalt hindab kohus S.B süü suurust

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, mis seisneb süüdistatava poolt kannatanu auto omavolilises kasutamises. Teoga tekitati ühele kannatanule varalist kahju auto rikkumise näol. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud see, et S.B pani antud kuriteo toime kavatsetult. Teo asjaolusid koostoimes hinnates, sealjuures arvestades ka kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, leiab kohus, et S.B süü on hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtueelses menetluses on süüdistatav avaldanud kahetsust . Kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil, seega peab kohus võimalikuks sellega arvestada. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik karistus mõista alla sanktsioonimäära keskmist määra.

§ 215

lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 8, 9 sanktsioonides on peale vangistuse ette nähtud ka kergemaliigiline karistus, so rahaline karistus,

§ 200lg 2 p 4 näeb karistuse liigina ette eranditult vangistuse.

Otsustamaks kas süüdistatava suhtes on

§ 199

lg 2 p 8, 9 ja § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest kohaldada kergemaliigilist, tuleb kohtu arvates arvestada kuritegude toimepanemise eesmärke ja süüdistatava majanduslikku olukorda. Süüdistatavale

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi inkrimineeritav kuritegu on iseloomult varavastane kuritegu, ning

§ 215

lg 2 p 1 järgi inkrimineeritav kuritegu on samuti varavastane, kuigi teo toimepanemise eesmärgiks on võõra vallasasja kasulike omaduste ärakasutamine. Seevastu

§ 199

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eesmärgiks 30 on saada varalist kasu teiste isikute arvelt enda majandusliku olukorra parandamiseks. Selline teo iseloom viitab süüdlasel endal legaalsete sissetulekute ebapiisavusele või puudumisele, millest saab järeldada, et isik ei ole oma majandusliku olukorra tõttu rahalise karistuse kandmiseks piisavalt maksevõimeline. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus seda, et süüdistatav on toime pannud süüteod, mis vastavad kolmele eri süüteo koosseisule, kuid kõigi puhul on tegemist varavastaste süütegudega. Samas on süüteod toime pandud erineva tahtlusega ning erinevalt kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisi eristavad ajavahemikud, m