1-15-4256/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 30.08.2016, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-15-4256 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Ain Tali Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid Edgar Zonenbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu EDGAR ZONENBERG, isikukood 39608292724, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 28.05.2015 ja lõpp 15.11.2017 Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.08.2016, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta EDGAR ZONENBERG vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Edgar Zonenbergilt menetluskuluna riigituludesse 182,64 eurot kaitsetasu v.adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 182,64 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Edgar Zonenbergi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Edgar Zonenbergile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.06.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Edgar Zonenbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 28.05.2015 otsusega tunnistati Edgar Zonenberg süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg kokku 51 päeva, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 18.06.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuud 19 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.05.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav soovib vabaneda enne tähtaega, kuna tahab asuda tööle ja minna õppima, et mitte kaotada aega. Tahab ka trahve tasuda, vangistuses ei ole võimalik, kuna töö eest vanglas ei maksta nii palju palka. Vanglas toimunud programmi „Corrigo“ läbiviija sõnade kohaselt võib kinnipeetav vabanemisel tema juurde tööle minna, seega on tal vabanemisel ametlik töökoht olemas. Kinnipeetav on enda sõnul narkootikume proovinud, kuid enam ta neid tarvitada ei saa, kuna tal on tuberkuloos. Alkoholi ei tarvita. Isikul on tütarlaps, kes sai juulis 18-aastaseks ning kellega tahab vabanemisel abielluda. Tüdruk õpib xxxx, kuid töötab xxxx ja käib nädalavahetustel kodus. Vabanemisel üürivad korteri, kus hakkavad koos elama ning tööle minnes hakkab kinnipeetav ise oma peret üleval pidama. Ei mäleta, millal noomituse sai, kuid mäletab, et tegeles spordiga, mistõttu hakkas tal palav ning ta võttis T-särgi seljast, mida aga valvur märkas. On valmis täitma kõiki kontrollnõudeid. Oma kirjalikus seisukohas prokurör toetas isiku ennetähtaega vabastamist. Kinnipeetava vanglas käitumise positiivsed asjaolud - suitsetamisest loobumise nõustamisel ning sõltlastele suunatud tugigrupis (Corrigo grupp) aktiivne ja tähelepanelik osalemine, Töötukassa poolt läbiviidud infopäevast osavõtt jm - viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Katseajal saaks süüdimõistetu kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest vanglas kuni 15.11.
3. Tingimisi vangistusest ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Lähtudes eeltoodust ei ole prokuratuur vastu Edgar Zonenbergi tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides ning nõustub vangla koostatud iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta. Kaitsja palub kohtul kaaluda Edgar Zonenbergi tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna tema vabastamist toetavad ka vangla ja kriminaalhooldaja. Ei ole vaidlust, et isik on toime pannud kuritegusid ja ta viibib just sellepärast vanglas. Kaitsja hinnangul vabaneb kinnipeetav tähtaegselt samasuguse ohtlikkuse %-ga ja mittemingisugust kontrolli tema üle ei ole. Tingimisi enne tähtaega vabastamise korral oleks aga tema käitumise üle piisav kontroll. Isikul on soov abielluda oma elukaaslasega, asuda tööle. Prokurör on kaitsja hinnangul oma seisukohas väga õigesti märkinud, et tingimisi enne tähtaega vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teise, kuid palju odavamate vahenditega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu Edgar Zonenbergi positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus järgnevalt peatub ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Isikut on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vangistuses viibib teist korda. Kuriteod on varavastased ja toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks on narkosõltuvus. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel eesmärgiga saada sõltuvusest vabaks, samuti on tal olnud vestlus tutvusringkonnast, vestlused psühholoogi ja psühhiaatriga ning ta on osalenud sõltlastele suunatud tugigrupis Corrigo. Kinnipeetaval on iseloomustuse kohaselt vabanemisjärgselt võimalik asuda elama oma tüdruksõbra vanematele kuuluvas korteris koos tüdruksõbra ja viimase täisealise vennaga, kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist alalise elukohaga, kuna vanemad on öelnud, et kinnipeetav võib seal elada, kuni ta ei hakka probleeme tekitama. Tegemist on kohtu hinnangul tingimusliku elukohaga, mille kaotamisel võib kinnipeetav kuritegeliku eluviisi juurde tagasi pöörduda. Iseloomustusest nähtuvalt tagab tugigrupi Corrigo programmijuht kinnipeetavale vabanedes praktikandikoha ehitustöödel, mille käigus makstakse stipendiumi. Seega on isikul olemas sissetulek, mis aitab tal majanduslikult toime tulla. Samas, isikul puudub ametliku töö tegemise kogemus ning töötama ei ole ta vangistuse jooksul olnud motiveeritud, kuivõrd ta on korduvalt määratud vangla majandustöödele töötamata, kuid isik on sellest keeldunud. Enne vangistust ei olnud kinnipeetaval ametlikku sissetulekut, ta elatus kuritegelikul teel saadud vahenditest (vargused) ning kuritegude toimepanemise tulemusena on isikul suured rahalised nõuded, mis mõjutavad negatiivselt isiku majanduslikku toimetulekut vabaduses. Kinnipeetava perekonnaliikmete seas on kriminaalkorras karistatud isikuid, tema vend kannab karistust Tartu vanglas. Seega ei ole tema pärioluperekond toetanud tema seaduskuulekat eluviisi, mistõttu võib järeldada, et puudub lähedaste moraalne ja materiaalne toetus. Tema tutvusringkonda kuulub palju kriminaalkorras karistatud isikuid. Kuritegusid on toime pannud grupis ning ta on ise tunnistanud, et nii tema tutvusringkonnas kui pereliikmete seas on isikuid, kes võivad mõjutada teda kuritegusid toime panema. Kinnipeetav on tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid, tal on narkootikumide tarvitamise tulemusena diagnoositud intellektipuue koos käitumishäirega, ta on sooritanud korduvalt suitsiidikatseid. Kohtu hinnangul võib kinnipeetav vabanemisjärgselt, jätkates suhtlemist endiste kriminaalkorras karistatud tuttavatega, lasta end mõjutada ja seeläbi panna toime uusi kuritegusid. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Edgar Zonenbergil on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud ning ei ole kindel, kas ta vabaduses olles suudaks õiguskuulekalt käituda, järgides etteantud nõudeid ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Seda kinnitab ka asjaolu, et alates 27.05.2016 kohaldati kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kahtlusega, et isik on mõjutanud kaaskinnipeetavaid toime panema raskeid rikkumisi, sh vangla vara lõhkumisi ja põlenguid. See aga näitab, et tegemist on isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka range järelevalve all viibides suutnud alluda korraldustele, järgida kehtestatud nõudeid ning hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 56%, millise näol on tegemist keskmisest kõrgema riskiga, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid ning pannud katseajal toime uusi kuritegusid. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Edgar Zonenbergi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus märgib, et kuigi vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja kohus võtab eelnimetatute seisukohti arvesse, ei ole nende arvamused kohtule siduvad. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Edgar Zonenbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 1-15-4256 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
4. Jätta Viru Maakohtu
5. augusti 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
6. Määrata Advokaadibüroole Matti Reinsalu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) Edgar Zonenbergile määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest.
7. Välja mõista Edgar Zonenbergilt 72 eurot Eesti Vabariigi kasuks kaitsjale makstud tasu katteks
8. Õigusabi tuleb tasuda 30 päeva jooksul määrusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. 30.08.2016 kohtumäärus 1-15-4256 jõustus 07.10.2016 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Kai Rosar Referent