4-16-2526/6

4-16-2526 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-2526 (2303,16,000329) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi G.N kaebus PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni 15.03.2016 kiirmenetluse otsusele nr 10220142956044 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: G.N elukoht: XXXX) (isikukood XXX; Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordon (asukoht: Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta G.N kaebus menetluse lõpetamiseks rahuldamata ning muutmata. kiirmenetluse otsus Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber
2. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
3. 15.03.2016 otsusega väärteoasjas nr 2303,16,000329 määras PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni piirivalvur G.N-ile karistuseks liiklusseaduse (LS) § 203 järgi rahatrahvi 35 trahviühikut, s.o 140 eurot. 1 Otsuse kohaselt juhtis G.N 15.03.2016 kell 19.03 Tallinnas Lootsi 13 maja juures mootorsõidukit, mis ei ole kehtestatud korras ümberregistreeritud. Mootorsõidukile oli paigaldatud Saksamaa Liitvabariigi transiitnumbrid XXXX, mis on kehtetud alates 27.02.
4. Sellise tegevusega eiras G.N LS § 76 lg 1 nõudeid ning tema käitumine kvalifitseeriti väärteona LS § 203 järgi.
5. G.N palus oma kaebuses kohtule otsus tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Kaebaja märgib, et otsuses on valesti märgitud sõiduki tüüp, s.o BMW 392C asemel 329C. Toodust olulisem on aga väärteo tõendamatus. Kaebaja refereerib LS § 76 lg-t 1 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 19 § 6 lg-t 4, mis sätestavad mootorsõiduki registreerimise kohustuse viie tööpäeva jooksul pärast Eestis kasutusele võtmist ning leiab, et sõiduki registreerimise kohustus on seotud sõiduki Eestis kasutusele võtmisega. Seega peab isikule registreerimiskohustuse rikkumist ette heites olema märgitud asjaolud, millest tulenevalt on võimalik järeldada, et sõiduk on Eestis kasutusele võetud enam kui viis päeva enne rikkumise toimepanemist. Kuivõrd süüteomenetluses on tõendamiskoormis menetlejal, ei saa ta toodud asjaolu eeldada, vaid asjaoludele viidates põhjendada. Antud juhul on väärteootsus põhjendamata ning LS § 76 lg 1 nõude rikkumist ei saa väärteokirjelduse põhjal tõendatuks lugeda. Kaebaja väitel soetas menetlusalune isik auto Saksamaalt ning oli seda toimetamas Eesti kaudu Soome. Seega oli sõiduk Eestis ajutiselt ning see registreeritakse Soomes. Kaebaja soovis kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses.
6. Kohtuväline menetleja esitas 13.04.2016 kirjaliku arvamuse esitatud kaebuse kohta, milles palub jätta kaebus rahuldamata. Kiirmenetluse otsuses märgitud mootorsõiduki mudeli number ei oma menetleja hinnangul kandvat rolli ei rikkumise ega ka sõiduki identifitseerimise seisukohalt. Viga tekkis inimliku eksituse tõttu. Tunnistaja ütluste kohaselt kaebaja 15.03.2016 juhitud mootorsõiduki registreerimisnumber ei kehti alates 27.02.
7. Kohtuväline menetleja esitas kohtule ka väljavõtte Eucaris II andmebaasist, millest tulenevalt on mootorsõiduk 17.01.2016 Saksamaa Liitvabariigi registrist kustutatud ning mootorsõidukile on välja antud sama riigi transiitnumbrimärk, mis on kehtetu alates 27.02.
8. Seega ei tohtinud kaebaja juhtida mootorsõidukit peale nimetatud kuupäeva, kuna mootorsõiduk ei olnud kantud Eesti ega muu riigi registrisse. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
9. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2303,16,000329 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus VTMA § 123 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks aluseks öelnuid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
10. Kahtlusi ei ole selles, et 15.03.2016 kella 19.03 ajal juhtis G.N D-terminali juures sõiduautot, millel olid küljes Saksamaa transiitnumber XXXX. Nimetatule ei ole kaebaja ise vastuväiteid esitanud ning seda kinnitab ka piirivalvurist tunnistaja Virko Viisimaa antud ütlused. Vaidlusi ei saa tekkida ka asjaolus, et sõiduautole paigaldatud transiitnumbrid olid 27.02.2016, s.o ligi pool kuud enne kontrollimist kehtivuse kaotanud. Lisaks tunnistaja sellekohasele kinnitusele on nimetatu leidnud tõendamist väljavõttega Eucaris II andmebaasist, millest on näha, et sõiduk on Saksamaa registrist maha võetud 17.01.2016, talle on väljastatud registreerimismärk XXXX, mille kehtivuse viimane päev oli 26.02.
11. 2 Seega on kindlaks tehtud, et mootorsõiduk oli registreerimata ning kaebaja on rikkunud LS § 76 lg 1 nõudeid ja pannud toime LS §-s 203 kvalifitseeritava teo. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastatud.
12. Kaebaja arvamusel pidanuks kohtuväline menetleja tõendama, et sõiduk on võetud Eestis kasutusele üle viie päeva varem. Kohus kaebaja seisukohta ei jaga. Nimelt ei ole kohtuväline menetleja kaebajale ette heitnud seda, et sõidukil puudub Eesti registreering, vaid seda, et sõiduk ei olnud kontrollimise ajal üheski registris. Liiklusseaduse § 76 lg 1 sätestab üheselt, et mootorsõiduk peab olema registreeritud. Kui sõidukit registris ei ole, on MKM 03.03.2011 määruse nr 19 §-dest 16 ja 17 tulenevalt sõidukiga õigus liigelda vaid siis, kui sellel on kehtiv transiitmärk või on sõiduki valdajale väljastatud teisaldatav registreerimismärk. Käesoleval juhul oli transiitmärk kehtetu ning liiklemine selle sõidukiga seega keelatud. Kaebaja on viidanud veel MKM määruse nr 19 § 6 lg-le 4, mille kohaselt tuleb liikluses kasutatav sõiduk registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Kohus märgib, et nimetatud säte käsitleb vaid olukorda, kus sõidukit soovitakse Eestis kasutada. Käesoleval juhul on aga kaebaja ise selgitanud, et sõiduk toodi Saksamaalt ja see oli kavas viia Soome. Seega ei ole osutatud paragrahvil asja õigeks otsustamiseks mingit tähtsust. Kohus ei jaga ka kaebaja arvamust kiirmenetluse otsuse puuduste osas ning märgib, et otsus sisaldab endas kõiki VTMS § 57 lg-s 1 nõutud andmeid, mh on selles nii väärteo lühikirjeldus, selle toimepanemist kinnitavad tõendid kui ka on menetlusalusele isikule antud võimalus anda omapoolseid selgitusi. Kaebaja märgib, et otsuses on valesti märgitud sõiduki tüüp (BMW 392C asemel 329C). Kohus märgib, et kiirmenetluse otsusesse oli lisaks sõiduki tüübile märgitud ka auto tehasetähis. Nimetatud andmete põhjal ei teki kohtul kahtlust, et tegemist on sama autoga, mis Eucaris II andmebaasi järgi seisuga 27.02.2016 registrist kustutatud. Seega peab kohus mainitud kirjaviga inimlikuks eksimuseks, mis ei mõjuta kuidagi otsuse sisu ning mis ei too endaga kaasa otsuse tühistamist.
13. Kaebajale määratud karistuse hindamisel viitab kohus KarS § 56 lg-le 1, mille kohaselt arvestatakse lisaks isiku süüle ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. LS § 203 sätestatud rikkumise eest on võimalik karistada isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. G.N karistati rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o tunduvalt vähem sanktsiooni keskmisest määrast. Kohtu arvates ei ole isiku süüd, tema vastutust kergendavate asjaolude puudumist ja varasemat liiklusalast karistatust arvestades mingit põhjust menetleja otsust korrigeerida. Mõistetud karistus on kohtu hinnangul piisav, et mõjutada teda edaspidi hoiduma taoliste tegude toimepanemisest ning karistus vastab ka õiguskorra kaitsmise huvidele. 3
14. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 132 p 1, 133,
15. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4