lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Silva Rood Süüdistatav R.S elukoht: XXXXX; isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; keskharidus; emakeel eesti keel; töövõi õppimise koht: XXXXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 6 korda, viimati Tartu Maakohtu 02.12.2014. a otsusega
lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi 6 kuu vangistusega, millest kantud 3 päeva,
lg 1 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 21.04-23.04.2015 Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.S
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise 1 aeg 21.04-23.04.2015, s.o 3 (kolm) päeva, R.S-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 2 alusel mõista R.S-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 (seitse) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust, suurendades mõistetud 1 (ühe) kuu 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu 02.12.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 (viie) kuu 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.S ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab määratud kohustusi ning
lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas XXXXX; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 9 alusel määrata R.S-ile katseajaks kohustus alluda 2 (kahe) kuu jooksul elektroonilisele valvele.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja määratud kohustusi hakatakse kohaldama alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista R.S-ilt riigituludesse menetluskuludena sundrahast 100 (ükssada) eurot ja muudest menetluskuludest 140 (ükssada nelikümmend) eurot. Jätta riigi õigusabikulu 364 (kolmsada kuuskümmend neli) eurot ja sundraha osa 605 (kuussada viis) eurot riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et R.S on õigus tasuda menetluskulud 240 (kakssada nelikümmend) eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). 2 R.S-i viitenumber menetluskulude tasumisel on
lg 2 p 9 ja § 25 lg 1, 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, püüdis 21.04.2015 kella 18.30 paiku Tartus Soola 7 AS OG Elektra kauplusest „Grossi toidukaubad“ võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta kohvi Luxus väärtusega 3,28 eurot, kompvekke Kiss-Kiss väärtusega 1,92 eurot, kompvekke Mesikäpp väärtusega 1,14 eurot, kaks pakki võid koguväärtusega 3,16 eurot, pannkoogijahu väärtusega 0,94 eurot ja siirupit väärtusega 0,88 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest sõltumata turvatöötaja sekkumise tõttu. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas AS OG Elektra esitas 22.04.2015 Politsei- ja Piirivalveametile avalduse (tl 29-32) selle kohta, et 21.04.2015 kella 18.49 paiku püüti Tartu linnas, Soola tn 7 asuvast AS-le OG Elektra kuuluvast Grossi toidukaubad kauplusest varastada üks pakk Luxus kohvi 3,28 eurot, 3 kompvekke Kiss-Kiss 1,08 eurot, kompvekke Kiss-Kiss 0,84 eurot, Mesikäpa kompvekke 1,14 eurot, kaks pakki Saaremaa võid 3,16 eurot, pannkoogijahu 0,94 eurot ja siirupit 0,88 eurot, kokku 11,12 euro eest. Pärast kassalindi läbimist pidas turvatöötaja isiku kinni. Kaup tagastati AS-le OG Elektra rikkumata kujul. Tunnistaja M.H. ütlused tõendavad, et 21.04.2015 püüdis R.S varastada Grossi toidukauplusest kaupa. 21.04.2015 kella 18.34 ajal oli ta Grossi poes letiteenindaja, kui nägi, kuidas R.S pani kommipaki endale kotti. Seejärel hakkas ta teda jälgima, kuid seda, kuidas R.S ülejäänud asjad kotti pani, ta ei näinud. Kui R.S läks kassa juurde, maksis ta osade asjade eest ära, kuid nende eest ei maksnud, mis tal kotis oli. Kui R.S kassalindi läbis, siis pidas M.H. ta kinni, kontrollis kotti, kus oli kohvipakk, kaks pakki võid ja veel kommipakke. Kas oli veel muid varastatud asju kotis, tunnistajale ei meenunud. R.S vabandas, et asjad kotti pani. Kõik asjad saadi tagasi. Süüdistatav R.S tunnistab, et varastas 2015. aastal turu juures olevast Grossi kauplusest asju. Tal ei ole täpselt meeles, mida ta võttis, oli kohvi ja kommi. Kaupluses pidas naisterahvas ta kinni ja viis taha laoruumi. R.S peeti 21.04.2015. a kell 19.25 sündmuskohal Tartu linnas Soola tn 7 asuvas Grossi toidukaupade kaupluses kahtlustatavana kinni, mida tõendab kinnipidamise protokoll (tl 33-34). Kohus loeb süüdistatava R.S-i ja tunnistaja M.H. ütlustega, samuti kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga tõendatuks, et R.S püüdis 21.04.2015 kella 18.34 ajal varastada Tartu linnas Soola 7 asuvast AS-le OG Elektra kuuluvast Grossi toidukaupade kauplusest toidukaupu. Kuritegu jäi lõpule viimata letiteenindaja M.H. sekkumise tõttu. Varastatud esemete kogus ja väärtused on tõendatud AS OG Elektra avaldusega. Nendeks olid kohv Luxus väärtusega 3,28 eurot, kompvekid Kiss-Kiss väärtusega 1,92 eurot, kompvekid Mesikäpp väärtusega 1,14 eurot, kaks pakki võid koguväärtusega 3,16 eurot, pannkoogijahu väärtusega 0,94 eurot ja siirup väärtusega 0,88 eurot.
lg 1 järgi on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele.
lg 2 sätestab, et süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. R.S täitis
subjektiivse koosseisu kavatsetusega
R.S tegutses eesmärgipäraselt kaup ebaseaduslikult omastada selliselt, et see kauplusest välja viia ilma kauba eest tasumata. Selleks pani ta 21.04.2015 Grossi toidukaupade kaupluses osa toidukaupu salaja endale käekotti, millega alustas varguse toimepanemist. Kotis olevate asjade eest jättis ta kassas tasumata, osa kauba eest aga tasus.
objektiivne koosseis jäi täitmata põhjusel, et Grossi toidukaupade letiteenindaja M.H. sekkus pärast seda kui R.S jõudis kassast mööduda. Ta pidas R.S-i enne kauplusest väljumist kinni, mistõttu viimane ei saanud toidukaupasid enda kasuks pöörata ja kuritegu jäi katse staadiumisse. Varastatud kauba sai kauplus kohe tagasi.
lg 2 p 9 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ning sealjuures ei ole oluline, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
4 24.10.2014 karistas Lõuna prefektuur R.S väärteoasjas nr 2780,14,003346 (tl 40) 25.09.2014 toime pandud varguse eest. Tartu Maakohtu 02.12.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10182 karistati R.S
a toimepandud varguse katse eest. Käesoleva varguse katse pani R.S toime 21.04.
Süüteokatse puhul ei ole vajalik viidata
Riigikohtu kriminaalkolleegium on 17.06.2015. a otsuse nr 31-1-54-15 punktis 34 märkinud, et tunnistades isiku süüdi süüteokatses, on viide
R.S-i teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. III Kohtu seisukoht karistuse osas
lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on võimalik karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistusregistri andmetel on R.S kriminaalkorras karistatud viiel korral ning tal on üks kehtiv väärteokaristus
Viimane kord karistas Tartu Maakohus teda kriminaalkorras 02.12.2014. a otsusega
lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega
Kohus leiab, et R.S ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, vaid tema suhtes tuleb kohaldada raskemaliigilist karistust, s.o vangistust. R.S on kriminaalkorras korduvalt karistatud vangistusega varguse katsete toimepanemise eest. Vaatamata sellele ei loobunud R.S uusi samasuguseid kuritegusid toime panemast. Olukorras, kus raskem karistusliik ei ole isikut mõjutanud oma käitumist muutma, ei ole põhjendatud kohaldada kergemat karistusliiki. R.S on majanduslikult vähekindlustatud isik. Pärast maksude maksmist jääb talle alles 260 eurot, millest tuleb tal osta kõik igapäevaseks eluks vajalik, sh ravimid. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et rahaline karistus mõjutab neid isikuid rohkem, kellel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid. Rahalise karistuse mõistmine peab täpselt samamoodi täitma
§-s 56 sätestatud eesmärke. Arvestades R.S-i praegust majanduslikku olukorda, võib rahalise karistuse mõistmine mõjuda vastupidiselt. Rahalise karistuse tasumisel ei jääks talle raha igapäevaseks toimetulekuks, mis võib motiveerida isikut toime panema uusi varavastaseid 5 kuritegusid. Samuti tuleb R.S oma sissetulekutest tasuda menetluskulud. Kohus nõustub prokuröriga selles, et R.S-ile on võimalik mõista sanktsiooni alammäära lähedane vangistus. Tema süü ei ole suur, kahjulik tagajärg jäi saabumata, kuna kuritegu jäi katse staadiumisse. Varastatu väärtus oli väga väike, 11,32 eurot.
§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid R.S-i puhul ei ole. Samas on 2 karistust kergendavat asjaolu, puhtsüdamlik kahetsus
lg 1 p 3 järgi ja süüteo toimepanemine kõrges eas isiku poolt
R.S avaldas kohtus kahetsust, et ta sellise teo toime pani. Samuti vabandas ta tehtu pärast juba kaupluses, mida kinnitavad tunnistaja M.H. ütlused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 05.11.2012. a otsuse nr 3-11-93-12 punktis 9.2 öelnud: „Kõrges vanuses isikuteks peeti KrK § 38 p 5 tähenduses nii kohtupraktikas kui ka õiguskirjanduses vanaduspensioniealisi inimesi. Kolleegium ei pea vajalikuks seda väljakujunenud praktikat muuta.“ R.S oli kuriteo toimepanemise ajal 74 aastane vanaduspensionär. Tema vanus oli lähedal raugaealisusele, kelleks peetakse üle 75 aasta vanuseid isikuid. Kohus leiab, et R.S saab lugeda kõrges eas isikuks
Eeltoodu alusel leiab kohus, et R.S tuleb karistada
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega, millest lugeda
lg 1 alusel kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.04-23.04.2015, s.o 3 päeva. Kuna R.S pani kuriteo toime ajal, mil ta kandis Tartu Maakohtu 02.12.2014. a otsusega mõistetud karistust, viibis
alusel määratud katseajal, tuleb talle mõista
R.S-ile käesolevas asjas mõistetud 1 kuu 27 päeva pikkusele vangistusele tuleb liita Tartu Maakohtu 02.12.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud 27 päeva vangistust. Seega on R.S-i liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 kuud 24 päeva vangistust.
lg 5 annab kohtule võimaluse
65 lg 2 alusel liitkaristuse moodustamisel jätta vangistus täitmisele pööramata kahel juhul. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga
§ s 69 sätestatud korras. R.S ei ole oma kõrge ea ja tervisliku seisundi tõttu võimeline üldkasulikku tööd tegema. Kohus on seisukohal, et R.S on võimalik vabastada liitkaristuse kandmisest tingimisi koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.
alusel tingimisi vabastamise korral tuleb hinnata, kas isikut kuriteo toimepanemisele viinud tegurid on sotsiaaltööga kõrvaldatavad ning kas kriminaalhooldaja järelevalve katseajal toetab katseaja edukat läbimist. R.S viibis Tartu Maakohtu 02.12.2014. a otsuse alusel kriminaalhooldusel. Kriminaalhooldaja hindas (tl 64-65) katseaega rahuldavaks – R.S tegi ametnikuga koostööd ja tema suhtumine kontrollnõuete täitmisesse oli rahuldav. Esines vaid 2 registreerimiskohustuse rikkumist, kuid erakorralisi ettekandeid ei ole esitatud. Praeguseks on katseaeg läbi. Ainsaks probleemiks oli see, et R.S sooritas katseajal kaks süütegu, ühe eest sai ta karistada väärteokorras ja teine on käesoleva asja aluseks olev varguse katse. Kriminaalhooldaja hinnangul olid R.S-i peamisteks riskiteguriteks toimetulekuoskus, alkohol, riskiv ja hoolimatu ning teisi ärakasutav elustiil, hoiakud ning 6 mõtlemine. Peamiseks kuritegeliku käitumise põhjuseks on olnud sissetulekute vähesus. Tal puuduvad lähedased, kes teda toetaksid. Eeltoodust nähtub, et R.S-i üheks oluliseks kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud materiaalsete vahendite nappus ja vähesed sotsiaalsed oskused majanduslikult toime tulla. Riski on suurendanud alkoholi tarbimine. Kohtus kinnitas R.S, et ta ei ole alkoholi enam tarbinud. Ka kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et R.S suutis seda probleemi hoida kontrolli all, ametnikul ei ole andmeid, et R.S oleks alkoholi tarbinud. Seega on üks olulisi uute kuritegude sooritamise riskitegureid praeguseks oluliselt vähenenud. Viimase kahe aasta jooksul, peale 21.04.2015 ei ole R.S enam kuritegusid toime pannud. 22.02.2016 püüdis ta varastada kauplusest pudelit õlut, mille eest karistati teda väärteokorras (tl 41), ja mis on jäänud viimaseks õigusrikkumiseks. Eeltoodu kinnitab, et R.S soovib oma elu muuta õiguskuulekuse suunas, mida ta on kinnitanud ka kriminaalhooldajale. Kohus leiab, et R.S-i soovi elada õiguskuulekalt toetab kõige paremini kriminaalhooldus. Kriminaalhooldaja järelevalve ja suunamine, samuti igakülgne abi isiku toimetulekuks, parandavad tema hakkamasaamist, millest tulenevalt väheneb risk, et isik jätkaks kuritegelikku käitumist. R.S elab sotsiaalkorteris. Tal käib abiks sotsiaaltöötaja, kes aitab korterit koristada, puid tuua jmt. Tema elu on korraldatud praegu viisil, mis aitab tal toime tulla. R.S on ise kinnitanud kriminaalhooldajale, et uusi kuritegusid aitab ära hoida hirm vangistuse ees. See oht, et R.S peab minema vangistust kandma, kui ta ei suuda käitumiskontrolli nõudeid järgida või naaseb varguste toimepanemise juurde, jääb käitumiskontrolli kohaldamisel alles. Elektrooniline valve seab isikule liikumispiirangud ja võimaldab samas ka tema liikumist jälgida. Sellise vahetu jälgimise all olles on uute kuritegude toimepanemine raskem. Elektrooniline valve ei takista füüsiliselt küll ühegi kuriteo toimepanemist, kuid läbi täiendava kontrollimehhanismi luuakse võimalus kuritegude paremaks avastamiseks. Isik, kes kannab elektroonilist valveseadet, teadvustab seda, et tema liikumine on kontrollitav ja läbi selle väheneb ka uute kuritegude toimepanemise risk. Kõik tingimused elektroonilise järelevalve kohaldamiseks on täidetud. R.S nõustus elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnik kontrollis R.S-i elukohta XXXXX, ning leidis, et see vastab elektroonilise järelevalve jaoks sätestatud tingimustele (tl 73). Elukoha omanik Tartu linn andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Kohus leiab, et R.S tuleb
lg 1 alusel talle mõistetud vangistusest tingimisi vabastada ja määrata ühe aasta pikkune katseaeg. Selle aja jooksul peab R.S täitma kõiki
Lisaks sellele tuleb R.S-ile määrata
MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. R.S-i menetluskuludeks on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 192 eurot (tl 53-60) ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 312 eurot (tl 75-76), kokku 504 eurot. Sellele lisandub sundraha, milleks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2017 470 eurot). Kokku on menetluskulude summa 1209 eurot. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. R.S on pensionär, tal puudub töökoht. Tema igakuisteks sissetulekuteks on pension 350 eurot, millele lisandub puudetoetus 26 eurot. Igakuisteks püsikuludeks, s.o maksud, elekter, üür, kulub R.S-i sõnul tal umbes 100 eurot, järele jääb 260 eurot. Kriminaalhooldusametniku vastusest teabenõudele (tl 64-65) on näha, et R.S on raske majanduslikult toime tulla ning varastanud on ta seetõttu, et raha ei ole. Tal puuduvad lähedased, kes teda toetaksid ning ta on laenanud raha majanduslike probleemide lahendamiseks. Kohus on seisukohal, et kõikide menetluskulude hüvitamine käib R.S-ile ilmselt üle jõu ning paneks ta veelgi raskemasse majanduslikku olukorda. Seetõttu tuleb osa menetluskuludest jätta riigi kanda. Kohus peab R.S-i vähest maksevõimet arvestades põhjendatuks mõista temalt välja sundraha osa 100 eurot ja riigi õigusabi tasu 140 eurot. Sundraha osa 605 eurot ja riigi õigusabi tasu 364 eurot jäävad riigi kanda. Kuna ka vähendatud menetluskulude, 240 euro korraga tasumine käib R.S-ile üle jõu, tuleb talle selle ositi tasumiseks anda aega 12 kuud. Selliselt on R.S võimalik tasuda menetluskulusid viisil, mis ei kahjusta tema igapäevast toimetulekut. Ingeri Tamm kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.