järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust ja
lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning I Kil jäi kanda 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 p 2 alusel vabastati I K karistusest ning tema suhtes kohaldati mõjutusvahendit – 1 aastaks käitumiskontrollile allutamist. Käitumiskontrolli ajaks kohustati I Ki järgima
lg-s 1 toodud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2, 4, 8 alusel kohustati I Ki mitte tarvitama alkoholi, otsima endale töökoha ja osalema kriminaalhooldaja poolt valitavates sotsiaalprogrammides. Kohus luges käitumiskontrolli aja alguseks 18.10.2016. 19.04.2017 esitas Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar Viru Maakohtule erakorralise ettekande põhjusel, et kriminaalhooldusalune I K on rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralisest ettekandest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx M L saatis 18.04.2017 kell 9.55 kriminaalhooldusametnikule meili teel järgneva info: Ida prefektuur on 14.04.2017 registreerinud politseiandmebaasis MIS-s juhtumi 1 nr 2400,17,0010539 selles, et 14.04.2017 kella 00.04 ajal xxxx juures alkoholijoobes (0,53 mg/l) I K (ik xxxx), kes on varem (25.09.2016 ja 20.12.2016) juhtinud mootorsõidukit omamata juhtimisõigust, juhtis jätkuvalt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata mootorsõidukit xxxx reg-märk xxxx, rikkudes seeläbi süstemaatiliselt Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet. 14.04.2017 alustati juhtumi kohta kriminaalmenetlus 17259000221
Kriminaalhooldusalune väitis 19.04.2017 antud seletuses, et ta sõitis 14.04.2017 purjus peaga. I K väitis, et istus tuttavaga kodu vastas üle tee poe juures, jõi ära paar õlut ja siis läks tuttav minema ja ta mõtles, et ta sõidab tuttava juurde ja läheb magama. Kriminaalhooldusaluse sõnul jõudis ta tee ületada aga auto seest tossas ja ta ei näinud ise täistuledega midagi. Politsei pidas ta kinni, kuna täistuled olid peal ja ta sõitis politseile otse vastu. Kriminaalhooldusaluse sõnul läks ta autost välja, politsei küsis temalt auto registreerimise dokumente, mida ta kohe ka politseile näitas, siis küsiti autojuhilube, ta ütles, et ei ole. Kriminaalhooldusaluse sõnul pani politsei ta puhuma ja kutsuti politseiautosse. Lõpuks toodi I K politseisse, kus ta pandi tõenduslikku alkomeetrisse puhuma, täideti paberid ja siis viidi ta koju. Hooldusaluse sõnul jõi ta alkoholi sellepärast, et oli igav. Kriminaalhooldusaluse sõnul ta kahetseb tehtut ja üritab selliseid olukordasid vältida. Erakorralise ettekande kohaselt on senise käitumiskontrolli aja jooksul kohtutud 21 korda. Kriminaalhooldusalune on kontrollnõudeid täitnud korrektselt. Samuti ei ole varasemalt lisakohustuste rikkumisi esinenud. Kriminaalhooldusalune oli alates 08.11.2016 töötuna arvel ning alates 04.03.2017 töötab ametlikult firmas xxxx. I K on läbinud sotsiaalprogrammid Õige hetk ja Liiklusohutusprogramm. Hooldusalusega on korduvalt vesteldud riskifaktorite teemal ning hooldusalune on väitnud, et käitub seaduskuulekalt ja hoidub sõltuvusainete tarvitamisest. Kriminaalhooldusalune tarvitas aga 14.04.2017 alkoholi, millega kaasnes uus süütegu. Seega on I K andnud vaid katteta lubadusi. Kriminaalhooldusametnik tegi erakorralises ettekandes ettepaneku pikendada kriminaalhooldusalusele I Kile määratud katseaega 2 kuu võrra. Kriminaalhooldusametnik lähtus ettepanekut tehes asjaolust, et kriminaalhooldusalune kahetseb tehtut ning on andnud lubaduse mitte tarvitada alkoholi. KrMS § 430 sätestab, et alla kaheksateistaastasele süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamise tähtaja või tema noortekodus või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamise karistusseadustiku § 87 lõike 2 või 3 või mõjutusvahendi liigi muutmise karistusseadustiku § 87 lõike 4 kohaselt või täiendavate kohustuste määramise vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 otsustab kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande või mõjutusvahendit kohaldava asutuse juhi esildise alusel süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt võib kohus noorema kui kaheksateistaastase isiku allutada käitumiskontrollile kuni üheks aastaks. Kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud kohustuste täitmata jätmise korral võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada talle määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdlase kaheksateistaastaseks saamiseni või määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. 2 Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare erakorraline ettekanne I Kile määratud käitumiskontrolli tähtaja pikendamiseks 2 kuu võrra on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest I K on rikkunud temale
lg 2 p 2 alusel määratud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. Kohus arvestab erakorralist ettekannet rahuldades asjaoluga, et hooldusalune on läbinud sotsiaalprogrammid Õige hetk ja Liiklusohutusprogramm ning asjaoluga, et kriminaalhooldusalune kahetseb tehtut. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus
MS § 387, 430, 432 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.