4-19-3842 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-3842 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
- jaanuari
- a määrus, millega pöörati täitmisele Z.M-ile Pärnu Maakohtu
- septembri
- a määrusega asenduskaristuseks määratud arest viisteist päeva süüdlase Z.M (ik XXX) kaitsja vandeadvokaat Sandra Sepp, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
- Jätta Pärnu Maakohtu
- jaanuari
- a määrus muutmata ja süüdlase Z.M kaitsja Sandra Sepa määruskaebus rahuldamata.
- Jätta Z.M ringkonnakohtu menetluskulu tema enda kanda. määruskaebemenetluses tekkinud EDASIKAEBAMISE KORD VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Pärnu Maakohtu
- septembri
- a määrusega asendati Z.M-ile Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lääne prefektuuri
- aprilli
- a otsusega väärteoasjas nr 2700,18,000253 määratud rahatrahv 600 eurot arestiga 15 päeva, mille maakohus asendas omakorda 15 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus 3 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus
- septembril
- Kriminaalhooldusametnik esitas Pärnu Maakohtule
- jaanuaril 2020 erakorralise ettekande taotlusega pöörata Z.M-ile määratud asenduskaristus täitmisele, kuna süüdlane 1
(6)4-19-3842 hoiab kõrvale talle määratud üldkasuliku töö tegemise kohustuse täitmisest ega ole tähtaegselt sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi.
- Pärnu Maakohus rahuldas
- jaanuari
- a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ning pööras Z.M-ile Pärnu Maakohtu
- septembri
- a määrusega asenduskaristuseks määratud aresti 15 päeva täitmisele. Maakohus kohustas Z.M ilmuma pärast kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX kinnipidamiselt vabanemist aresti kandmiseks PPA Lääne prefektuuri Paide arestimajja. Maakohus märkis, et süüdlane osales kohtuistungil, kus talle määrati üldkasuliku töö tegemise kohustus. Seega oli ta teadlik maakohtu määruse sisust, üldkasuliku töö määramisest ja selle täitmise korrast, kuid ei teinud sellest hoolimata ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Maakohtu hinnangul esineb alus arvata, et süüdlane hoidis üldkasuliku töö täitmisest teadlikult kõrvale ega ole motiveeritud seda ka edaspidi tegema. Z.M-ile selgitati, et üldkasulikust tööst kõrvale hoidumise korral võib kohus kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pöörata asenduskaristuseks määratud arest täitmisele. Kuna Z.M ei sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd, kuulub kandmisele 15 päeva aresti. MÄÄRUSKAEBUS
- Pärnu Maakohtu
- jaanuari
- a määrusele esitas määruskaebuse Z.M kaitsja Sandra Sepp, kes palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta Z.M-ile määratud arest täitmisele pööramata. Alternatiivselt palub kaitsja teha uus määrus, millega jätta Z.M-ile määratud arest täitmisele pööramata ja pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega selliselt, et võimaldada Z.M teha 15 üldkasuliku töö tundi ühe kuu jooksul arvates kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX kinnipidamiselt vabanemist. Kaitsja palub hüvitada Z.M seoses määruskaebuse esitamisega tekkinud menetluskulud. Kaitsja hinnangul tegi maakohus aresti täitmisele pööramisel ebaõige otsustuse, sest Z.M ei ole üldkasuliku töö tegemisest KarS § 69 lg 6 tähenduses kõrvale hoidunud. Isegi kui asuda teistsugusele seisukohale, on kohus kaalutlusõiguse teostamisel eksinud, kuna ei ole arvestanud enne üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõppemist tekkinud objektiivse takistuse, s.o süüdlase vahistamisega. Maakohus ei ole põhjendanud KarS § 69 lg-s 6 sätestatud raskeima meetme valimist. Selleks, et kohus saaks KarS § 69 lg-s 6 tulenevalt kaalutlu sõigust teostada, peab rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik esitama väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 2103 lg 1 kohaselt kohtule taotluse, mis peab sisaldama andmeid lisaks tehtud töö tundide arvule ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekule ka süüdlase seletuse kokkuvõtet ja andmeid rikkumise asjaolude kohta. Kuigi Z.M ei teinud kokkulepitud ajal, s.o
- ja
- oktoobril 2019 üldkasulikku tööd, jättis ametnik enne erakorralise ettekande esitamist välja selgitamata tundide sooritamata jätmise põhjuse. Süüdlasel oli üldkasuliku töö tegemisele ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus – ta oli xxx. Z.M võttis
- oktoobril 2019 kell 8.53 juhendajaga ühendust ning selgitas, et ta ei saa tervislikel põhjustel kokkulepitud ajal tööd teha. Kuna juhendaja arstitõendit ei soovinud, siis süüdlane arsti juurde ei läinud. Juhendaja kinnitas, et haigena ei pea tööle minema, tunde on võimalik teha muul ajal ja 15 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks ei ole keeruline uut aega leida. Süüdlane kavatses üldkas uliku töö tunnid ära teha, 2
(6)4-19-3842 kuid ta peeti
- novembril 2019 kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX kahtlustatavana kinni ja ta vahistati Harju Maakohtu
- novembri
- a määrusega. Seega viibis Z.M üldkasuliku töö tundide tegemise tähtaja saabumisel vahi all ja ta viibib seal praegugi. Seega ei hoidnud Z.M teadlikult üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Süüdlane teavitas juhendajat üldkasliku töö tundide tegemise takistuse ilmnemisel koheselt ja ta teadis, et tal on võimalik üldkasuliku töö tegemise sooritamise tähtaja jooksul töö tegemiseks uus aeg kokku leppida. Sellest tulenevalt peab kaitsja ekslikuks maakohtu seisukohta, et Z.M ei ole motiveeritud enda kohustusi täitma. Kuna süüdlane ei ole üldkasuliku töö tundide sooritamisest kõrvale hoidunud, puudub aresti täitmisele pööramiseks alus. Kaitsja peab maakohtu määrust põhjendamatuks ka juhul, kui asuda seisukohale, et Z.M hoidis üldkasliku töö tegemisest kõrvale. Tema hinnangul ei ole maakohtu määruse põhjendused KarS § 69 lg-st 6 tuleneva kaalutlusotsuse tegemiseks piisavad. Kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav ega veenev, mistõttu on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 2). Aresti täitmisele pööramine on KarS § 69 lg-s 6 sätestatud õiguslikest tagajärgedest raskeim ja selle valimine saab olla põhjendatud üksnes juhul, kui teiste alternatiivide kohaldamine on välistatud. Kõiki rikkumisega seonduvaid asjaolusid arvestades peab kaitsja põhjendatuks ja proportsionaalseks pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt ei olnud kriminaalhooldajal Z.M-iga muid probleeme. Süüdlane oli alati telefoni teel kättesaadav ja on ise koheselt kokkusaamisele või üldkasuliku töö sooritamisele minemise takistuse ilmnemisel sellest ametnikule või juhendajale teada andnud. Vahistamise järgselt soovis Z.M sellest kriminaalhooldajat teavitada, kuid tema advokaat ei pidanud seda vajalikuks. Nimetatust nähtub, et süüdlasega on võimalik edukalt koostööd teha. Üldkasuliku töö tegemise jätkamise võimatus tulenes Z.M kinnipidamisest ja tema vahistamisest. Puudub alus arvata, et vabaduses olles ei oleks süüdlane temale määratud üldkasuliku töö tunde sooritanud. Kaitsa leiab, et Z.M on võimeline 15 üldkasuliku töö tundi ära tegema ühe kuu jooksul alates kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX kinnipidamiselt vabanemist. Nimetatud kriminaalasjas on pooled sõlmimas kokkulepet, mille kohaselt süüdlane vabaneb kinnipidamiselt enne tähtaja lõppu ja allub elektroonilisele valvele. Sel ajal säilib Z.M võimalus üldkasuliku töö tunde sooritada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja asja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
- Asjas puudub vaidlus, et Z.M on jätnud talle Pärnu Maakohus
- septembri
- a määrusega asenduskaristusena mõistetud 15 tundi üldkasulikku tööd tähtaegselt tegemata. Kaebuses õigustatakse süüdlase sellist teguviisi asjaoluga, et Z.M ei saanud kokkulepitud ajal, s.o
- ja
- oktoobril 2019 üldkasuliku töö teha närvipõletiku tõttu. Uue üldkasuliku töö tegemise ajakava kokku leppimiseni süüdlane ei jõudnud, sest ta peeti
- novembril 2019 kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX kahtlustatavana kinni ja vahistati kaks päeva hiljem Harju Maakohtu määrusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et Z.M ei ole üldkasuliku töö tegemisest KarS § 69 lg 6 tähenduses kõrvale hoidunud ja seetõttu puudub aresti täitmisele pööramiseks alus. 3
(6)4-19-3842
- Ringkonnakohus kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu. Kohus möönab, et vahi all pidamist saab pidada mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu ei ole süüdlasel tema tahtest mitteolenevatel põhjustel üldkasuliku töö tunde teha (
- juuni
- a RKKKm asjas nr 3-1-161-13, p 9.2) ja sel põhjusel ei ole võimalik väita, et Z.M oleks rikkunud üldkasuliku töö tegemise kohustust alates
- novembrist 2019 tahtlikult mõjuva põhjuseta. Samas leiab ringkonnakohus, et asja materjalide ega kaebuses väidetu pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et Z.M oleks esinenud mõjuv põhjus üldkasuliku töö tegemata jätmise õigustamiseks perioodil
- oktoobrist kuni
- novembrini
- Erakorralisest ettekandest nähtuvalt toimus Z.M esmakohtumine kriminaalhooldajaga
- oktoobril 2019, kus süüdlasele tutvustati tema õigusi ja kohustusi ning koostati üldkasuliku töö tegemise ajakava, mille kohaselt tuli tunnid ära teha vastavalt
- oktoobril kell 08.00-16.00 ja
- oktoobril 2019 kell 08.00-15.
- Kuigi kaitsja väidab kaebuses, et süüdlasel takistas kokkulepitud ajal üldkasuliku töö tunde tegemast närvipõletik, ei ole juhendajale, kriminaalhooldajale ega kohtule sellise väite tõendamiseks ühtegi dokumenti esitanud. Arstitõendi puudumist selgitab kaitsja asjaoluga, et juhendaja tõendit ei nõudnud, kuid viidatud tõendi puudumisel ei ole võimalik ringkonnakohtul isiku väiteid haigestumisest kontrollida. Kohus ei saa lähtuda määrust tehes lihtsalt kaebaja väidetest, vaid saab määruse tegemisel tugineda ainult tõendatud asjaoludele. Seejuures on just kaebaja kohustus kohtule oma väiteid tõendada. Kuivõrd kohtule ei ole Z.M väidetava haigestumise kohta tõendeid esitatud, on kaitsja sellekohane väide paljasõnaline ning kohtul ei ole võimalik üksnes kaitsja väidetu pinnalt tuvastada, et Z.M oleks esinenud
- ja
- oktoobril 2019 üldkasuliku töö tegemata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaitsja tugines oma kaebuses mitmele asjaolule, mis puudutasid Z.M suhtes kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX käimasolevat kohtumenetlust. Sellest tulenevalt tutvus ringkonnakohus Kohtute infosüsteemi vahendusel ka eelviidatud kriminaalasja materjalidega ega saa jätta siinkohal tähelepanuta asjaolu, et kriminaalasjas koostatud süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Z.M KarS § 121 lg 2 p-de 1, 3 järgi muu hulgas selles, et ta lõi
- novembril 2019 kella 19.16 paiku Tallinnas XXX maja ees kannatanut korduvalt käte ja jalgadega. Löökide tagajärjel kukkus kannatanu selili maha ning Z.M jätkas pikali maas oleva kannatanu ründamist, lüües kannatanut kaks korda jalaga. Kuivõrd süüdlase tervislik seisund võimaldas tal hiljemalt
- novembril 2019 kannatanut korduvalt käte ja jalgadega lüüa, puudub kohtul alus kahelda selles, et Z.M pidi sel ajal olema võimeline ka talle määratud üldkasuliku töö tunde sooritama. Selle asemel, et kriminaalhooldajaga ühendust võtta ja uus üldkasuliku töö sooritamise ajakava kokku leppida, pani ta süüdistuse kohaselt toime uue kuriteo. Kaebaja ei näidanud ise üldkasuliku töö tundide tegemise vastu üles mingisugust huvi, lootes, et ta võib tunnid ära teha temale sobival ajal. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille pinnalt oleks võimalik tuvastada Z.M perioodil
- oktoobrist kuni
- novembrini 2019 üldkasuliku töö tegemata jätmise õigustamiseks mõjuvaid põhjuseid, leiab ringkonnakohus, et süüdlane hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale tahtlikult.
- Ringkonnakohus peab oluliseks sedagi, et erakorralisest ettekandest nähtuvalt allkirjastas Z.M esmakohtumisel kriminaalhooldajaga süüdlase õiguste ja kohustuste lehe üldkasuliku töö tegemisel. Viidatud dokumendi p 1 lg-te 3 ja 4 kohaselt peab süüdlane järgima ajakava ning 4
(6)4-19-3842 viivitamatult teavitama juhendajat ja kriminaalhooldusametnikku haigestumisest või muust töö tegemist takistavast asjaolust. Z.M on nimetatud dokumendiga tutvumist kinnitanud enda allkirjaga
- oktoobril
- Kaebusest ja sellele lisatud Telia Eesti AS kõnede eristusest ning juhendaja AA vastusest nähtuvalt teavitas süüdlane oma väidetavast haigestumisest küll juhendajat, kuid mitte kriminaalhooldajat. Sellega rikkus süüdlane üldkasuliku töö sooritaja õiguste ja kohustuste p 1 lg 4 nõuet ning seda olukorras, kus AA selgitas Z.M-ile
- veebruari
- a e-kirjast nähtuvalt telefonivestluses seda, et peamine on üldkasuliku töö tegemata jätmine kooskõlastada kriminaalhooldajaga. Kohtu hinnangul näitab isiku selline käitumine ükskõikset suhtumist talle määratud kohustuste täitmisesse. Kirjeldatud olukorras peab ringkonnakohus asjakohatuks kaitsja etteheidet kriminaalhooldajale, et erakorraline ettekanne ei sisaldanud süüdlase seletuse kokkuvõtet ja andmeid rikkumise asjaolude kohta. Ametnik saab rikkumise fikseerida ja isikult selle kohta kirjaliku seletuse võtta olukorras, kus ta on töö tegemata jätmisest teadlik ja isik ilmub kriminaalhooldusosakonda näiteks uue üldkasuliku töö ajakava koostamiseks või registreerimisele, kuid praegusel juhul ei olnud see võimalik, sest Z.M ei teavitanud ametnikku üldkasuliku töö kokkulepitud ajal sooritamata jätmisest ega võtnud ametnikuga enam ise kordagi ühendust. Seetõttu ei olnud ametnikul võimalik Z.M-ilt rikkumise põhjuste kohta kirjalikku seletust võtta ega seda erakorralisele ettekandele lisada.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdimõistetu ülalkirjeldatud käitumine näitab üheselt isiku hoolimatust talle kohtumäärusega pandud kohustuse täitmisesse ning viitab ebapiisavale motiveeritusele sooritada üldkasuliku töö tunnid tähtaegselt. Z.M oli võimalik vältida aresti täitmisele pööramist, tehes üldkasulikku tööd, mis oli võimalik ära teha kahe päevaga, kuna talle määrati vaid viisteist tundi üldkasulikku tööd. Süüdlane ei teinud ära ühtegi tundi üldkasulikku tööd, ei näidanud üles huvi üldkasuliku töö tegemiseks ega teinud oma kohustuse täitmiseks ühtegi pingutust. Ringkonnakohtu hinnangul suhtus Z.M üldkasuliku töö tegemise kohustusse ükskõikselt, mistõttu puudub kohtul isiku varasema käitumise pinnalt alus arvata, et juhul, kui kohus annaks süüdlasele veelkord võimaluse täita talle määratud üldkasuliku töö tunde, isik seda ka teeks, kuivõrd siiani pole ta ilmutanud soovi ja initsiatiivi talle määratud kohustus täita. Seega ei pea ringkonnakohus põhjendatuks üldkasuliku töö tähtaega pikendada ja leiab, et maakohus pööras põhjendatult Z.M aresti täitmisele.
- Kaitsja väidab kaebuses, et pooled on kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX kokkulepet sõlmimas, süüdlane vabaneb kinnipidamiselt enne tähtaja lõppu, allub elektroonilisele valvele ja saab üldkasuliku töö tunnid ära teha. Sellega seoses märgib ringkonnakohus, et Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tagastas kohtunik viidatud kriminaalasjas
- jaanuari
- a määrusega kriminaaltoimiku prokuratuurile, sest kohus ei pidanud kriminaaltoimiku materjale asja lahedamiseks lühimenetluses piisavaks. Kokkulepet ei ole maakohus nimetatud kriminaalasjas senini kinnitanud ja ringkonnakohus ei saa prognoosida, kas ja millal seda tehakse.
- Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194, § 196 lg-test 1 ja 2 ning § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 5
(6)4-19-3842 13. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks kokku 648 euro suuruses summas (sh käibemaks). Taotlusele lisatud arve kohaselt oli advokaadi ühe töötunni hind 120 eurot, millele lisandus käibemaks. Määruskaebemenetluses kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks, kaitsealusega nõupidamiseks ning kriminaalhooldaja ja AA-ga suhtlemiseks kokku 1,5 tundi. Kohtupraktika analüüsiks, määruskaebuse koostamiseks, kliendiga kooskõlastamiseks ja kohtule esitamiseks kulus kaitsjal kokku 3 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tunnitasu hind mõistliku suurusega, kaitsja tehtud toimingud määruskaebemenetluses vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Kuivõrd ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 187 lg 2 alusel rahuldamata kaitsja taotlus hüvitada süüdlasel seoses ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega tekkinud menetluskulud (valitud kaitsjale makstud tasu). Menetluskulud jäävad Z.M kanda, kelle huvides määruskaebus esitati. 6
(6)