MS § 426¹, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta E.S-isuhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata . Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 29.10.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.S-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. E.S on süüdi tunnistatudViru Maakohtu 15.08.2012 kohtuotsusega
lg 1, § 199 lg 2 p 7,8,9 ja § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 01.01.2012 ja lõpp 29.12.2013. Kinnipidamisasutuses E.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristus ed. Vangistuses on läbinud programmi xxx Alates 14.09.2012 on hõivatud tööga ja alates 02.09.2013 jätkas põhihariduse omandamist. Vabanedes soovib isik elama asuda ema juurde aadressile xxx. Kuid kinnipeetava lähedased ei soovi, et ta asuks elama antud aadressile, kuna elades antud aadressil, varastas ta korterist kõike mida oli 1 võimalik maha müüa ning lõhkus korteris olevat inventari. Enne vangistust oli kinnipeetava sissetulekuks toimetulekutoetus, oli arvel töötukassas. Ametlik töökogemus puudub. Toimetulekut mõjutasid sõltuvusainete tarvitamine ja võlad. Alkoholi hakkas isik tarvitama 10 aastaselt. Korduvalt sooritanud kuritegusid alkoholijoobes. Narkootikumide tarvitamisega alustas 14 aastaselt. Sõltuvust eitab. Vargusi sooritas narkootikumide hankimiseks. Isikul on esinenud vägivaldset käitumist nii alkoholijoobes kui ka kainena. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korda, reaalset vangistust kannab 2.korda. isik sooritas kuriteo katseaja jooksul. Motivatsioon vabaneda kuritegelikkust käitumisest nõrk. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt soovib kinnipeetav vabaneda xxx xxx xxx Kodukülastust antud aadressile teostada ei saanud kuna telefonivestlusest Sxxx Gxxx selgus, et lähedased ei soovi, et E.S asuks vanglast vabanemise korral ema juurde aadressile xxx. Korter aadressil xxx kuulub Sxxx Gxxxa abikaasa vanematele, kes kategooriliselt keelduvad E.S antud aadressile elama lubamast, kuna kinnipeetav, elades antud aadressil, varastas korterist kõike, mida oli võimalik maha müüa ning lõhkus korteris olevat inventari. Rahvastikuregistri andmetel on E.S-i viimaseks aadressiks xxx. Seega kinnipeetava pöördumisel xxx poole on E.S võimalus taotleda sotsiaalpinda. Kinnipeetaval on algharidus. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole E.S kindlat töökohta ja eriala, töökogemused vähesed. E.S kuus korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil.
lg 1 sätestab käitumiskontrolli nõuded, mida süüdimõistetu on kohustatud järgima. Nende hulgas on kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas ehk süüdimõistetul peab olema käitumiskontrolli ajal kindel elukoht, kust teda on võimalik kätte saada ning tema üle järelevalvet teostada. Lisaks on kindla elukohaga seotud veelkolm kontrollnõuet (
E.S puudub kindel elukoht. Prokurör avaldas, et kuna isikul puudub alaline elukoht, ei ole käitumiskontrolli määramine põhjendatud ega praktiliselt võimalik. E.S avaldas, et ta ei ole kriminaalhooldusest huvitatud. Ta läheb ikka elama Sillamäe kesk 59-20, talle ei ole teada, et keegi oleks selle vastu. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et E.S-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ei ole põhjendatud.
¹ lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusandmetest nähtub, et isik on viimase kohtuotsusega tahtliku kuriteo eest karistatud kaheaastase vangistusega, ning varasemalt oli ta karistatud samuti tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Seega E.S on isik, kelle puhul on täidetud
2 Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal ning alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki E.S i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. E.S on kriminaalkorras karistatud 6 korda, vanglas viibib 2. korda. Enamus E.S-i poolt toimepandud kuriteod on varavastased (muuhulgas röövimine), kuid on ka toime pannud avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja viimasel korral vägivalla võimuesindaja suhtes. Isikut on kahel korral karistatud tingimusliku karistusega, viimasel katseajal pani toime uue varavastase kuriteo, röövimise. Käesoleval ajal kannab karistust varguse, kehalise väärkohtlemise ja vägivallas võimuesindaja suhtes. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et E.S i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.
-1 võimaldab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli isikute suhtes, kes on kandnud ära vangistuse täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Materiaalseks aluseks on prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides hakata toime panema uusi kuritegusid ning see prognoos tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal. Arvestada tuleb sellega, et karistusjärgse järelevalve kohaldamine on kantud riigipoolsest soovist vähendada riski, et süüdimõistetu hakkab pärast karistuse kandmiselt vabanemist panema toime uusi kuritegusid. Isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ei tähenda üksnes isiku kontrollimist, vaid ka abi süüdimõistetu sotsiaalsel kohanemisel. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel. Vanglast vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda ema juurde aadressile xxx. Kuid kinnipeetava lähedased ei soovi, et E.Sasuks vanglast vabanemise korral elama ema juurde xxx . Korter aadressil Sillamäe Kesk 59- 20 kuulub Sxx Gxxx abikaasa vanematele, kes kategooriliselt keelduvad E.S antud aadressile elama lubamast, kuna kinnipeetav, elades antud aadressil, varastas korterist kõike, mida oli võimalik maha müüa ning lõhkus korteris olevat inventari. Seega E.S puudub kindel elukoht. Karistusjärgse kontrolli kohaldamine tähendab eelkõige
Nende hulgas on kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas ehk süüdimõistetul peab olema käitumiskontrolli ajal kindel elukoht, kust teda on võimalik kätte saada ning tema üle järelevalvet teostada. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (
E.S elukoha puudumisel käitumiskontrolli teostamine ei ole võimalik. 3 Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu E.S-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. / Kohtunik Inna Kirsipuu / 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.