4-18-2093 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2018.a Rapla kohtumaja Asenduskaristuse number 4-18-2093 Kohtunik Endla Ülviste Sekretär Aivi Meister Avalduse esitaja
§ 66
lg 1 ja lg 3, § 69 lg 6 ning VTMS § § 2101, § 205 lg 2, 4, § 2103 lg 1, § 212 kohus määras: 1. Rahuldada kriminaalhooldaja taotlus ja pöörata täitmisele arest 16 (kuusteist) päeva. 2.
§ 66lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti kandmine ositi.
Järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt 2 päeva. Augustis tuleb ära kanda arest 10 päeva ajavahemikel 04.-06.08, 11.-12.08, 16.-18.08, 21-22.08 ja septembris 6 päeva ajavahemikel 12-14.09 ja 24-26.
- Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 30.09.
- Mõistetud ja ositi kandmisele kuuluv arest 16 päeva tuleb ära kanda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri arestikambris (Rahumäe tee 6, Tallinn).
- Juhul, kui K.Z hoidub aresti kandmisele asumisest kõrvale, tuleb KrMS § 139 lg 1, lg 2 p 3 alusel kohaldada tema suhtes sundtoomist ning toimetada ta täitmisele pööratud aresti kandmisele Põhja prefektuuri arestimajja. Määrus toimetada kätte K. Z-ile allkirja vastu, saata kriminaalhooldusametnikule ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord 1
(3)4-18-2093 Määrusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 08.05.2018.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-18-2093 tunnistati K.Z süüdi väärtegude toimepanemises LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi ning mõisteti
§ 63lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi karistuseks arest 16 päeva.
Arest asendati üldkasuliku tööga 16 tundi. Tundide sooritamise tähtajaks määrati 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 08.05.2018.a. 11.07.2018.a. esitas Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakond kohtule taotluse aresti täitmisele pööramiseks. Taotluse kohaselt ei ole K.Z määratud tähtajaks, s.o 08.07.2018.a sooritanud mitte ühtegi üldkasuliku töö tundi. K.Z võeti Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduses arvele 08.05.2018.a. 11.05.2018 saadetud K.Z-ile kutse lihtkirjana, kriminaalhooldusesse ilmumiseks 16.05.
- 16.05.2018 võttis K.Z e-maili teel ühendust, teavitas, et ei ole kutset kätte saanud, palus uut registreerimisaega. Uus esmaregistreerimine määratud 21.05.
- 21.05.2018 ei ilmunud isik registreerimisele, ametnik saatis samal päeval uue e-kirja, andes käsu koheselt sellele e-kirjale vastata, kuna telefoni teel ei olnud isikut võimalik tabada. 23.05.2018 vastus K.Z-ilt , kus isik väidab, et rahaliselt ei ole võimalik hetkel Raplasse tulla, juuni alguses pidavat laekuma palk, siis pidavat isik esimesel võimalusel kohale tulema. 11.06.2018 uus e-kiri hooldusalusele, kuna isik ei olnud kättesaadav muul viisil kui e-kiri, pöördumiseks koheselt peale kirja lugemist esindusse. 02.07.2018 saatis hooldusalune taaskord e-kirja, soovides seekord kriminaalhoolduse üleviimist Tallinna, ametnik seda mõistlikuks ei pidanud, kuna ÜKT tunde oli vaja sooritada vähesel määral ja katseaeg oli lõppemas 08.07.2018 seisuga. Sellekohane e-kiri samal päeval hooldusalusele saadetud. 03.07.2018 saatis hooldusalune uue e-kirja, soovides ÜKT sooritada ajavahemikul 05.07.2018-07.07.2018 Raplas. Ühendust võetud Rapla kalmistu ÜKT juhendaja R. Ermiga telefoni teel ja kokku lepitud, et isik saab 16 tundi ÜKT-d ajavahemikul 05.07-07.07.2018 Rapla kalmistul sooritada. 04.07.2018 isik broneeritud tööle Rapla kalmistule, kus sooritab 05.07.2018-07.07.2018 16 ÜKT tundi. ÜKT ajakava koos arvestuslehega ÜKT juhendajale e-kirjas saadetud. Samal päeval saadetud teavitav e-kiri ka hooldusalusele, sisuga, et eeltoodud päevadel saab võimaluse ÜKT-d Rapla kalmistul sooritada. Sinna juurde lisatud juhendaja kontaktid. 11.07.2018 teavitas Rapla kalmistu juhendaja R. Erm suuliselt ja toimetas esindusse arvestuslehe, et K. Z ei ole ÜKT-d sooritanud. K.Z-i suhtumine kriminaalhooldusesse ja ühiskondliku töö sooritamisse oli selgelst mitterahuldav, talle anti mitmel korral võimalus ilmuda esindusse ÜKT sooritamise ajakava kokku leppimiseks ja selle sooritamiseks, kuid ta ei ilmunud kordagi kohale. Eeltoodu alusel ja juhindudes
§ 69
lõikest 6 taotleb kriminaalhooldusametnik süüdlasele mõistetud aresti täitmisele pööramist. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et asus ametlikult Tallinnasse tööle ja elama ning oli täiesti unustanud selle kriminaalhoolduse kohustuse ning palus tema töögraafikut arvestdes määrata arest kandmisele ositi. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 2101 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale teeb 2
(3)4-18-2093 kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. VTMS § 2103 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse ja tutvunud asja materjalidega läbi kohtu infosüsteemi, leidis, et Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
§ 69
lg 6 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pöörata mõistetud aresti täitmisele, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale. Kohtu hinnangul näitab erakorralises ettekandes toodu hooldusaluse äärmiselt ükskõikset suhtumist temale Pärnu Maakohtu 08.05.2018.a kohtuotsusega, tema enda soovil, asenduskaristusena kohaldatud üldkasuliku töö tegemisse. Kohtuistungil K.Z palus, et kohus asendaks arsti üldkasuliku töö tundidega. K.Z oli 16 tunni sooritamiseks aega kaks kuud, kuid erakorralisest ettekandest nähtuvalt näitas ta üles üksnes soovimatust üldkasulikku tööd teha. Kohus ei pea põhjendatuks ka üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist, kuna süüdlane ei ole ka kõige vähemal määral näidanud valmisolekut üldkasuliku töö sooritamiseks, tehtud pole kolme kuu jooksul üldkasulikku tööd isegi mitte osaliselt. Asjaolu, et isik võib olla põhitööga hõivatud, ei õigusta üldkasuliku töö kohustuse täitmata jätmist. Kuna K.Z jättis ilma mõjuva põhjuseta tegemata üldkasuliku töö kohtumääruses määratud aja jooksul tuleb Pärnu Maakohtu 08.05.2018.a otsusega süüdlasele karistusena määratud arest üldkasuliku töö sooritamata jätmise tõttu täitmisele pöörata.
§ 69
lg 6 kohaselt aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Kuna K.Z-i poolt on 16 tundi üldkasulikku tööd tervikuna tegemata, siis kuulub temal kandmisele 16 päeva aresti. Kuivõrd menetlusalune isik töötab, peab kohus võimalikuks rahuldada menetlusaluse isiku taotluse karistuse kandmiseks ositi, mis võimaldaks töökoha säilitamist. Süüdlasel tuleb ilmuda kohtu poolt määratud kuupäevadel aresti kandama Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri arestimajja (Rahumäe tee 6, Tallinn) ja mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 30.09.2018. Kui süüdlane hoidub aresti kandmisele asumisest kõrvale, tuleb KrMS § 139 lg 1, lg 2 p 3 alusel kohaldada tema suhtes sundtoomist. (allkirjastatud digitaalselt) Endla Ülviste 3
(3)