Obsah (4)

§ 175§ 238§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-13-504 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 13. november 2013, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-13-504 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enja

§ 175lg 1 p 4 alusel välja mõista Z.

L-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest. 2 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.09.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Z.L karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.09.2013 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS §199 lg 2 p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.02.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ja mõisteti Z.L-ile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistusaega arvestatakse alates 17.08.2012. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.02.2013 kohtuotsusega tunnistati Z.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Z.L tunnistati süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg -le 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Z.L-ile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati Z.L vangistusega 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 24.07.2012.a kuni 26.07.2012.a, s.o 3 (kolm) päeva ja mõisteti lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta, 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.08.

1. Z.L -ile valitud tõkend, vahistamine, jäeti kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Kinnipeetav Z.L on kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Kuritegude dünaamika on sarnane. Varasemalt on sooritanud röövimise, kasutades vägivalda. Korduvalt on kinnipeetav sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, samuti on ta kuriteo toime pannud Murru Vanglas (tarvitas narkootilist ainet). Varasemalt on kuritegude toimepanemisel olnud soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Karistusregistri andmetest näh tuvalt on Z.L väärtegude toimepanemise eest karistatud 13-l korral, 1 sealhulgas on teda korduvalt karistatud väärteokorras nii NPAL S § 15 kui ka AS § 71 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 1 aasta 2 kuu ja kanda jääb veel üle 5 kuu vangistust. Vanglas läbitud taasühiskonnastavate tegevuste raames on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine.“ Toimunud on vestlused psühholoogiga. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus (07.03.2013 – 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine, 04.02.2013 täieliku läbiotsimise ajal avastati 5 sigaretti Bond). Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda koos oma perega ämma N. N korterisse aadressil xxxx. N. N on nõus tütrepere elama asumisega korterisse. Tegemist on 2toali se kõigi mugavustega korteriga, millel võlgnevusiei ole. Kinnipeetav oli 2003.a suunatud Tapa Erikooli. Murru Vanglas lõpetas isik
2. klassi, õppis Töötukassa kaudu kõrge profiiliga treialiks. Võimalusel on motiveeritud edasi õppima. Enne vangistust töötas kinnipeetav mitteametlikult autojuhina. Isiku abikaasa N. S töötab xxxx. Pere sissetulekuks on abikaasa töötasu 500 eurot, xxxx 140 eurot, xxxx 70 eurot, lastetoetus 50 eurot ja vanglast laekuvad 3 alimendid 35 eurot. Ema, abikaasa ja ämm on nõus Z.L vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole isikul kindlat töökohta. Isiku töökogemused on vähesed. Vabaduses sai kinnipeetav xxxx. Isikul on tasumata hagisid summas 641,28 eurot. Z.L lähivõrgustiku moodustavad abikaasa N S, poeg G S (sündinud xxxx ), tütar A S (sündinudxxxx), ema J S, isa A S (elab xxxx), vanaisa V S ja ämm N N. Omavahel suheldakse kokkusaamiste, telefoni ja kirjavahetuse teel. Lähedased toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kinnipeetav väidab, et ei suhtle enam kriminaalse taustaga isikutega. Alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud narkosõltuvus. Narkootikumide tarvitamist alustas isik
3. aastaselt. Varasemalt tarvitas isik narkootikume korra kuus, hiljem nädalas paar korda. Murru Vanglas karistuse kandmise ajal on kriminaalkorras karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Kinnipeetav väidab, et nüüd ei ole ta tarvitanud sõltuvusaineid juba aastaid. Sõltuvusravile ei ole kinnipeetav nõus minema, kuna läbis rehabilitatsiooni juba 2008.a. Varasemalt on esinenud vägivaldset käitumist. Kinnipeetaval on head suhted elukaaslasega, ta väärtustab perekonda. Ko rduv kriminaalkorras karistatus näitab isiku suhtumist ühiskonnas kehtivasse korda. Olles 22.08.2003 – 16.12.2004 kriminaalhooldusel, ei allunud katseajal kohustusele mitte tarvitada sõltuvusaineid. 25.06.2008 katseaeg möödus probleemideta. Kriminaalhooldusesse suhtub isik positiivselt. Isik väidab, et on varasemast käitumisest õppinud ning on valmis ennast muutma. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 45%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 33%. Viru Vangla toetab Z.L tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Juhul, kui kohus otsustab Z.L vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada, siis teeb vangla ettepaneku uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Z.L on kriminaalhooldusele määratud 2 -l korral. Z.L-i oli määratud kriminaalhooldusele 22.08.2003 16.12.
4. Nimetatud katseaeg lõppes erakorralise ettekandega, kuna isik ei elanud kindlaksmääratud kohas ning ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Z.L vabanes tingimisi enne tähtaega vanglast 25.06.2008 ja katseaeg möödus probleemideta. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Majandusliku olukorra parandamiseks on vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. Sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks oleks tal soovitav läbida sotsiaalprogramm „Õige Hetk“. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Z.L vabastada ennetähtaegselt, siis riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pa nna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud lisakohustused. Z.L avaldas kohtuistungil soovi vangistusest t ingimisi enne tähtaega vabaneda. Vabanedes tal garanteeritud töökohta ei ole, kuid 90% tõenäosusega leiab ta töökoha 2 kuu jooksul peale vabanemist . Tööle läheb ta kas lukksepaks või autojuhiks. Z.L väitel ei ole ta pärast 2008.a kordagi sõltuvusaineid tarvitanud. Lähedased ootavad teda. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes

§ 432

lg 33oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Z.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 03.09.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega , leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Z.L varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral. 4 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega 22.02.2013 nr 1-13-504 mõisteti Z.L süüdi ja karistati 1 aasta 7 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.09.2013 kohtuotsusega nr 1-13-7570 määrati temale KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 26.09.

1. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kahel korral (Narva Linnakohtu 22.08.2003 kohtuotsusega ning Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 12.06.2008 kohtumäärusega 1 -08-2008) antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja sõltuvusainete tarvitamisega (neli väärteokaristust NPALS § 15/1/ järgi ja kolm karistust AS § 70 alusel; Harju Maakohtu 24.08.2006 kohtuotsusega karistati KarS § 331 järgi), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Z.L on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Süüdimõistetu kannab vangistust tahtlikult toimepandud kuritegude eest. Kuivõrd varasemad korduvad karistamised, vangistusest tingimisi vabastamine eelnimetatud kohtumäärusega ja käitumiskontrollile allutamised ei takistanud teda uute kuritegude toimepanemisel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud – nii on tema puhul võimalik, et ta jätkab kuritegude toimepanemist ka uuesti karistusest tingimisi vabastamisel. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91- 06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle piisavat positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Vabanedes tingimisi enne tähtaega ei ole Z.L kindlat töökohta ja eriala, tema töökogemused on vähesed. Antud asjaolud iseenesest suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuur ei toeta Z.L tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palus kohtul kaaluda Z.L vabastamist. Karistuspraktika kohaselt lähtub kohus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel peamiselt süüdimõistetu käitumisest karistuse kandmise ajal. Riigikohus on märkinud, et ennekõike nähtub see individuaalse täitmiskava täitmisest ja Z.L puhul võime täheldada, et temale koostatud täitmiskava on täidetud, kõik ühiskonnastavad tegevused on läbitud. Z.L isikuomadusi analüüsides nähtub, et alkoholi ja narkootikumide tarvitamise ohtlikkus ja risk tema puhul puuduvad. See on esitatud taotluste hulgas mitte väga tavaline nähtus. Z.L on üks kehtiv distsiplinaarkaristus karistuse kandmise ajal ja see on seotud suitsetamise eeskirjade rikkumisega. Uue kuriteo toimepanemise risk 2 aasta jooksul on 45%, see on oletustel põhinev järeldus, mis on vastuolus materjalides toodud seisukohtadega. Tegelikult Z.L puhul kuritegelikku hoiakut täheldatud ei ole. Z.L on mitu eriala, mille tõttu on tal võimalik leida lähima 2 kuu jooksul tööd. Tal on tugev sotsiaalvõrgustik, lähedased ootavad teda. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Z.L ei kuulu vangistusest tingimi si enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat Z.L on 5- l korral kriminaalkorras karistatud, reaalne vanglakaristus on talle mõistetud 4 viimase kohtuotsusega. Sealjuures väärib märkimist, et Z.L on karistatud Murru Vanglas karistust kandes toime pandud kuriteo eest KarS § 331 järgi. Kuritegud e dünaamika on jäänud samaks (peamiselt varavastased kuriteod). Isikut on 2-l korral allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Esimesel korral pöörati karistus täitmisele kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel, samuti p ani kinnipeetav katseajal toime uue esimese raskusastme kuriteo KarS § 200 lg 2 p 8 järgi. Teist korda allutati Z.L kriminaalhooldaja käitumiskontrollile seoses tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamisega 25.06.
2. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused ei ole täitnud oma eesmärki ja Z.L on jätkanud uute tahtlike kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab Z.L karistust KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9 ja 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegud e toimepanemise eest, sealjuures väärib märkimist , et kinnipeetav on süüdi tunnistatud kokku 15-s varguses, millistest valdav enamik on toime pandud grupi poolt ja väga lühikese ajavahemiku jooksul. Kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei vastaks kohtu hinnangul ühiskonna ootustele ja riivaks otseselt arvukate kannatanute õiglustunnet. Vangistuse kandmise ajal ei ole Z.L olnud seaduskuulekas, sest tal on Viru Vangla andmetel üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Z.L puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Kuriteod, mille eest kinnipeetav praegu karistust kannab on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, samuti edasisel suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandli kud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Z.L suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arri Tooming, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 48 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik