Obsah (5)

§ 199§ 424§ 66§ 4§ 44

Kriminaalasi nr 1-15-7709 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2015. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-7709 (15249000147) Kohtunik

§ 199

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav E.M Isikukood XXX , elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht : FIE E.M Lõokese talu - talunik, RMK – hooldaja-tehnik; Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus: Tartu maakohtu 26.04.2012. a otsusega tunnistatud süüdi

§ 424järgi ja karistuseks mõistetud rahaline karistus 240 päevamäära, s.o 768 eurot.

V äärteokorras kehtivad karistused puuduvad. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.M

§ 199

lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 500 eurot.

§ 66

lg 1,3 alusel määrata, et E.M tuleb mõistetud rahaline karistus tasuda ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul. E.M on kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest maksma igakuiselt 10 . kuupäevaks vähemalt41,67 eurot kuni kogusumma tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber rahalise karistuse tasumisel on

1. Selgitusse tuleb märkida „1- 15-7709, rahaline karistus, E.M“ . KrMS § 180 lg 1 alusel E.M-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu summas 87 (kaheksakümmend seitse) eurot 60 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et E.M on õigus menetluskulud kogusummas 672 (kuussada seitsekümmend kaks) eurot 60 senti tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. E.M on kohustatud maksma igakuiselt
2. kuupäevaks vähemalt 56,05 eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700071914 . Selgitusse tuleb märkida „1-15-7709, menetluskulud, E.M“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu le 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määrus kaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu E.M-ile on

§ 199lg 1 järgi esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 10.

maist

1. a kella 17.00 kuni
2. mai
3. a kella 08.00-ni Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Painküla külas AS -le Perevara kuuluva Mammu lüpsilauda jõusöödaruumist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära 2 tonni lüpsikarja jõusööta millega tekitas ASle Perevara 480 euro suuruse varalise kahju.

§ 199

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 50 päevamäära rahalist karistust s.o 500 eurot riigituludesse.

§ 66

lg 1, 3 alusel arvestades isiku perekondlikku ja tööalast seisu (isik on talupidaja, 2 alaealist last- 10 a ja 16 a, 2 töövõimetu abikaasa) määrata karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades E.M -i tasuma igakuiselt 10 ndaks kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 41.67 eurot. II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub E.M kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu

§ 4lg 3 ja § 199 lg 1 järgi.

Kohus leidis, et E.M on võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Seda kinnitas E.M, kelle väitel on kaitsja talle vajalikku juba eelnevalt selgitanud. Sellest tulenevalt oli kohtul alust olla veendunud, et E.M on võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka E.M-i küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista E.M-i süüdi

§ 199

lg 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 44

lg 2 esimese lause järgi arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel.

§ 44

lg 3 sätestab, et keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.

§ 44

lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks on 10 eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et E.M-i keskmiseks päevasissetulekuks aastal

1. a oli 0 eurot (tl 22 ). Sellest lähtuvalt tuleb rahalise karistuse suuruse arvestamisel aluseks võtta miinimumpäevamäär, s.o 10 eurot. Seega on 50 päevamäära rahaliseks suuruseks 500 eurot. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 87,60 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga ala mmäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates
2. jaanuarist
3. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 672,60 eurot. 3 Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. E.M esitas taotluse määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus leiab, et menetluskulude tasumise määramine osade kaupa 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures arvestab kohus, et käesoleva otsusega tuleb E.M tasuda igakuiselt rahalist karistust. E.M -i ülalpidamisel on 2 alaealist last, lisaks töövõimetu abikaasa ja hooldamist vajav ema. E.M töötab füüsilisest isikust ettevõtjana ja põhitööna RMK-s. E.M-i igakuine sissetulek on alla 600 euro, millest 100 eurot kulub tööl käimise kulude katteks. Füüsilisest isikust ettevõtjana ta tulu käesoleval ajal ei teeni. Seega, võttes arvesse E.M-i kohustusi ja sissetulekuid ning menetluskulude kogusummat, on kohtu arvates ilmselge, et kõikide menetluskulude korraga tasumine on E.M-ile ülejõukäiv. Sellest tulenevalt määrab kohus tasumise osade kaupa. Raina Pärn Kohtunik 4