KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2017 Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-16-3823 (2590,16,001901) Kohtukoosseis Mati Kart

§ 201lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 28.

märtsi 2017 otsus Apellatsiooni esitajad Menetlusalune isik K.K. Reinsaar Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, ennetusmenetlustalitus, teenistuse vanem Key Paju Menetlusalune isik K.K. Isikukood: XXX Asukoht: viibib kinnipeetavana Tartu Vanglas ja tema kaitsja advokaat Silver ja RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu

1. märtsi 2017 otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
2. mail
3. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates
4. maist
5. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
6. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond koostas 22.04.2016 menetlusalusele isikule K.K. le väärteoasjas nr 2590,16,001901 väärteoprotokolli AB1461226 selle kohta, et K.K. 22.04.2016 kell 20.29 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi tänava maja nr 3A juures, Näituse tänava ja Vallikraavi tänava vahel, liikudes Vallikraavi tänava suunas, juhtis mootorsõidukit Volvo S60 reg.nr-ga XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt

§ 91lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Sellega rikkus K.K.

§ 90

lg 1 p 1 ja p 3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti

§ 201lg 2 järgi.

1. PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse 12.05.2016 kohtualluvuse saatmise määrusega edastati väärteomaterjalid Viru Maakohtule, et kohaldada K.K. suhtes aresti. Maakohtu otsus
2. Viru Maakohtu 28.03.2017 otsusega tunnistati K.K. süüdi

§ 201lg 2 järgi ning karistati 15 päevase arestiga.

K.K. le mõistetud arest kuulub kohesele ärakandmisele pärast tema vangistusest vabanemist. 4. Maakohus luges

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu K.K.

tegevuses tõendatuks K.K. enda ütlustega, tunnistajate R.K. i ja T.L. e ütlustega, samuti varasemate sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega. 5. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. K.K. teadis, et ta ei oma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning et ta on eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud kuni juhtimisõiguse saamiseni. K.K. ütlustest ja väärteo tehioludest nähtuvalt pani ta

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega.

K.K. tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 6.

§ 201lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kar

S § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.K. karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud, karistust kergendava asjaoluna arvestab maakohus süü tunnistamist. Kuivõrd

§ 201

lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. K.K. d on varem väärtegude toimepanemise eest 13 korral karistatud, sh on teda korduvalt karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest olukorras, kus tal juhtimisõigus puudus. Temale väärtegude eest määratud rahatrahvid on valdavalt tasumata. Kuna varasemad karistused ei ole avaldanud K.K. le positiivset eripreventiivset mõju ning ta on jätkanud väärtegude toimepanemist, siis ei ole käesoleval juhul põhjendatud kergemaliigilise karistuse mõistmine ja teda tuleb karistada väärteo toimepanemise eest arestiga sanktsiooni keskmises määras.

1. Arest kuulub ärakandmisele koheselt peale K.K. vangistusest vabanemist. Esitatud apellatsioonid ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse menetlusalune isik K.K. , kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. K.K. selgitab, et kannab käesoleval hetkel pikka vanglakaristust, s.o 6 aastat 3 kuud 15 päeva ning leiab, et 15-päevane arest, mis kuulub kandmisele alles pärast vangistust, mis lõpeb 21.11.2022, on ebaotstarbekas. Samuti tuuakse apellatsioonkaebuses välja, et K.K. on lõpetanud autokooli ning tal on võimalik minna ARK-i siis, kui isik paigutatakse avavanglasse. Alternatiivselt taotletakse aresti asendamist üldkasuliku tööga. 2
3. Apellatsioonkaebuse esitas ka menetlusaluse isiku K.K. kaitsja adv S. Reinsaar, kes taotleb väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 2 ja KrMS § 203 lg 1 alusel või aresti kandmise määramist koheselt, alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsja ei vaidlusta K.K. poolt

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.

Kaitsja vaidlustab kohtuotsuses määratud lahendi täitmise korda, leides, et arvestades K.K. le 02.03.2017 kohtuotsusega mõistetud karistust on see äärmiselt ebaotstarbekas. K.K. le tuleks võimaldada kanda aresti koheselt või alternatiivselt lõpetada väärteomenetlus VTMS § 2 ja KrMS § 203 lg 1 alusel. Maakohus ei ole ka siiani lahendanud K.K. taotlust väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaitsja palub selle taotluse lahendada Tartu Ringkonnakohtul. Arvestades, et K.K. l on praeguse hetke seisuga kanda ca 5,5 aastat vangistust, on pärast seda veel 15päevase aresti kandmine põhjendamatu ega täidaks sellise teo eest karistusega taotletavaid eesmärke. K.K. resotsialiseerimise huvides on aresti kandmise määramine koheselt, sest siis saab pärast vangistusest vabanemist K.K. asuda juhtimisõigust taotlema. Käesoleval hetkel mõistetud karistuse puhul ei ole see võimalik aasta jooksul. Arvestades K.K. resotsialiseerimise vajadust, oleks igati otstarbekas K.K. suhtes rakendada aresti koheselt, mitte alles pärast vangistuse kandmiselt vabanemist.

1. Kohtuvälise menetleja esindaja K. Paju on seisukohal, et K.K. on järjepidevalt toimepannud erinevaid rikkumisi, mille eest määratud erinevad karistused ei ole suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Karistus peab avaldama mõju ja peab ka toimima. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu, üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtuotsuse, apellatsioonide ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha ning väärteoasja materjalidega, leiab, et kohtuotsus on seaduslik. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole alust väärteomenetluse lõpetamiseks. Vastusena apellatsioonidele märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
3. Kuna käesoleval juhul ei vaidlustata K.K. poolt toime pandud

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo süüteokoosseisu tõendatust, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks ka maakohtu otsuses toodud vastavatele asjaoludele midagi lisada ning leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud väärteoasjas olemasolevaid tõendeid ning leidnud, et K.K. on toime pannud temale süüks arvatava väärteo.

1. Esitatud apellatsioonkaebustes taotletakse väärteomenetluse lõpetamist karistuse ebaotstarbekuse tõttu KrMS § 203 lg 1 alusel.
2. Vastavalt VTMS § 30 lg 1 p-le 1 võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas KrMS §-s 202 sätestatut, s.o kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-91-13, p 15). Otstarbekuse alusel menetluse lõpetamine on kohtu kaalutlusotsus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.3). 15.

§ 201

lg 2 sanktsioon võimaldab süüdlast karistada kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga või arestiga. K.K. d karistati 15 päevase arestiga. Karistust raskendavaid asjaolusid väärteoasja menetlemisel ei tuvastatud. Maakohus luges karistust kergendavaks asjaoluks K.K. poolt süü tunnistamise. K.K. pani väärteo toime otsese tahtlusega. Karistusregistri andmetel on K.K. l 14 3 kehtivat väärteokaristust ning teda on korduvalt karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta. Maakohus on õiguspäraselt välja toonud, et valdavas enamuses on väärtegude toime panemise eest mõistetud rahatrahvid tasumata. K.K. on 13.10.2014 ja 15.03.2015 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega kõrvaldatud kuni juhtimisõiguse omandamiseni. Seega saab väärteo toimepanemise tehiolusid ja K.K. d iseloomustavaid andmeid silmas pidades rääkida sellest, et menetlusaluse isiku süü on suur. Eelkõige viitab sellele asjaolu, et K.K. , olles teadlik, et ta on kuni juhtimisõiguse omandamiseni juhtimiselt kõrvaldatud, asus siiski mootorsõidukit juhtima.

1. Võttes arvesse karistuse mõistmise eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, esineb käesolevas väärteoasjas ka avalik huvi, mistõttu ei ole ka sel põhjusel käesoleval juhul võimalik väärteomenetlust otsatarbekuse kaalutlusel lõpetada. Seda eelkõige võttes arvesse K.K. varasemat karistatust, mis viitab sellele, et varasemad mõistetud väärteokaristused ei ole teda õiguskuulekale teele suunanud ning ta on jätkanud sarnaste liiklusalaste rikkumiste toimepanemist. Samuti, hinnates K.K. poolt toime pandud teo võimalikke ühiskonnaohtlikke tagajärgi, mida võib kaasa tuua juhtimisõiguseta juht liikluses, leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas on avalik huvi suur.
2. KrMS § 203 lg 1 p 1 sätestab, et menetluse võib lõpetada karistuse ebaotstarbekuse tõttu, kui selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega. Arvestades K.K. süü suurust, väärteo toimepanemise asjaolusid, varasemat korduvat karistatust väärteokorras, asjaolu, et temale varasemalt mõistetud karistused ei ole isiku käitumist õiguskuulekusele korrigeerinud ning et ta on jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist, ei ole võimalik käesoleval juhul leida, et K.K. le väärteokorras mõistetud karistus on tühine võrreldes kriminaalkaristusega, mida ta käesoleval juhul kannab (vt ka käesoleva otsuse p-d 15-16). Ühtlasi sätestab KrMS § 203 lg 1 p 2, et kriminaalmenetluse võib lõpetada ka juhul, kui selle kuriteo eest karistuse mõistmist ei ole oodata mõistliku aja jooksul ning kui isikule muu kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistus või eeldatavalt mõistetud karistus on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks. On õige, et K.K. vabaneb temale kriminaalkorras mõistetud karistuse kandmiselt 21.11.2022, kuid välistatud ei ole K.K. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemine, mis võimaldab asuda väärteokorras mõistetud aresti kiiremini kandma. Lisaks kannab K.K. käesolevalt KarS § 184 lg 2 p 1, 2 alusel mõistetud karistust, mis on rahatervisevastane kuritegu, mistõttu ei ole ka võimalik öelda, et kriminaalkorras mõistetud karistus on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks liiklusalase väärteorikkumise eest. Kriminaalkorras mõistetud vangistus narkootikumidega seotud kuriteo eest ei saa endas hõlmata karistust liiklusalase rikkumise eest, kuna see ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega.
3. Eeltoodut kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole võimalik väärteoasjas menetlust karistuse ebaotstarbekuse tõttu lõpetada.
4. Rahuldamata jääb ka K.K. poolt apellatsioonkaebuses toodud taotlus asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga. Pidades silmas karistuse mõistmise eesmärke, milleks on mõjutada süüdlast edaspidi õiguskuulekalt käituma ning asjaolu, et varasemad mõistetud karistused ei ole viidatud eesmärki saavutanud, tuleb K.K. d karistada

§ 201lg 2 sanktsiooni raskeima määraga, milleks on arest.

Rahuldamata jääb ka K.K. kaitsja poolt apellatsioonkaebuses taotletu võimaldada K.K. l kanda temale mõistetud aresti koheselt. Nimelt ei ole võimalik paralleelselt kanda väärteokorras mõistetud aresti ja kriminaalkorras mõistetud vangistust. Käesoleval juhul puuduvad ka seadusest tulenevad alused peatada kriminaalkorras mõistetud vangistuse kandmine eesmärgiga võimaldada süüdlasel kanda temale väärteokorras mõistetud aresti. 20. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru maakohtu 28.03.2017 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. 21. Menetluskulude nõuet ei ole ringkonnakohtule esitatud. 4 Mati Kartau Kohtunik 5