Obsah (6)

§ 66§ 15§ 16§ 2§ 56§ 4231

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17-476 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi D.G kaebus Politsei- ja

§ 66

lg 2 ja 3 alusel võimaldada D.G tasuda 320 euro suurune rahatrahv ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt 32 (kolmkümmend kaks) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Danske Bank EE403300333416110002 või Nordea Pank EE

1. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. Kui rahatrahv ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest, so hiljemalt 16.05.
3. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 30.05.2017, so päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD
4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Rene Koppel koostas väärteoasjas nr 2590,16,005730 07.12.2016 väärteoprotokolli nr AB
5. Väärteoprotokollist nähtub, et D.G juhtis 07.12.2016 kell 15:53 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Rakvere-Halajala tee
6. km-l mootorsõidukit (xxxx , registreerimismärgiga xxxx ) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoprotokolli kohaselt on tõenditeks sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tunnistaja- ja menetlusaluse isiku ütlused ning sõiduki hoiukohta teisaldamise akt.
7. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 28.12.2016 otsusega väärteoasjas nr 2590,16,005730 määrati menetlusalusele isikule D .G-le LS § 201 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 155 trahviühiku ulatuses, s.o 620 eurot, sest D .G 07.12.2016 kell 15:53 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Rakvere-Haljala
8. km-l juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik nimetatud teo toime tahtlikult. Karistust kergendavate asjaoludena on kohtuväline menetleja märkinud, et isik kahetseb juhtunud. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 23.01.
10. 23.01.2017 esitas menetlusalune isik D.G Viru Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr 2590,16,005730 tehtud Ida Prefektuuri otsusele. Viru Maakohus jättis 06.02.2017 kaebuse käiguta ning kohustas menetlusalust isikut kõrvaldama selles puudused. 02.03.2017 esitas D.G uue kaebuse, kuid kohus leidis, et kaebusel esinesid jätkuvalt olulised puudused, mis takistavad kaebuse läbivaatamist ning kohus jättis 16.03.2017 D.G kaebuse käiguta. 03.04.2017 kõrvaldas D.G puudused tähtaegselt. Kaebuse esitaja leiab, et temale mõistetud karistus ei ole tema arvates päris õiglane. Tal ei ole võimalik kuidagi nii suurt trahvi tasuda , sest ta on töötu üliõpilane, kes elab vaid vanemate poolt antud abist ning isiklik sissetulek tal puudub. Menetlusalune isik on veendunud, et ka poole väiksem rahatrahv oleks tema puhul tulemuslik, et ta ei paneks rohkem väärtegusid toime. Selline trahv lööb tema eelarvesse tõsiselt suure augu ning temal ei ole selliselt võimalik mitme kuu jooksul hakkama saada. Tema varasemad karistused on kustunud. Kaebuse esitaja palub arvestada, et ta sõitis üksnes lühikest teekonda ning tema puhul ei ole tegemist kroonilise õigusrikkujaga. Ta kahetseb tehtut. Hetkel tegeleb menetlusalune isik juhtimisõiguse omandamisega ning nii suure trahvi tasumine takistab väga tõsiselt seda. 2
11. Kohtuvälise menetleja vastuskirjas kaebusele palutakse jätta otsus väärteoasjas nr 2590,16,005730 trahvi suuruse osas muutmata. Kohtuväline menetleja on nõus võimaldama menetlusalusele isikule rahatrahvi tasumise võimalust ositi aasta jooksul. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § -s 30 sätestatud alustel. Politseiandmebaasist nähtuvalt ei ole menetlusalusel isikul ka varasemalt juhtimisõigust olnud. Liiklusseaduse § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot või aresti 30 päeva. Menetlusalusele isikule määrati rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu, et isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist massiliselt toime pandava väärteoliigiga. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavas ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt. Kohtuvälise menetleja hinnangu aluseks on isiku poolt toime pandud tegu. Liikluses tuleb väärtustada esmajärjekorras enda ja kaasliiklejate elu ning vältida selle ohtuseadmist. Kõik peaksid mõistma, et liikluses on oluline sisemist väärikust näitav viisakus ja hoolsuskohustus. Isik peab temale määratud karistusest aru saama, et tema poolt toime pandud tegu oli vale. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Kohtuväline menetleja viitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikale (3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07), mille kohaselt kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.
12. 09.05.2017 toimunud kohtuistungil avaldas D.G , et load oli tal olemas juba kaks aastat tagasi (ta sai load 2014 aasta lõpus). Load võeti ära kaheks kuuks, kui ta ületas möödasõidul kiirust ning ta pidi uuesti sõidueksami tegema. Kiiruseületamine oli 2015 veebruaris ning ta sai rahatrahvi 24 eurot, mille ta tasus ära. Lisaks on tal olnud veel üks lubadeta sõitmine, mis oli enne
13. aasta detsembrit. Kaebuse esitaja soovib rahatrahvi vähendada ning tasuda rahatrahvi osadena. Ta töötab ettevõttes, mis viib Tallinnas sööki laiali (ta on rattakuller). Keskmiselt saab ta 150 eurot kuus ning rahaliselt aitavad teda vanemad ja sugulased. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil esitatud seisukoha juurde ning ei ole nõus rahatrahvi ajatamisega. Kui D. G varasemad juhtimiselt kõrvaldamise otsused ei kehti, siis tuleks väärtegu ümber kvalifitseerida § 201 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja palub, et karistus määrataks maksimaalses määras ning palub, et rahatrahv võimaldataks tasuda ositi aasta jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
15. 07.12.2016 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1462030 kohaselt D.G 07.12.2016 kell 15:53 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Rakvere-Haljala tee 1.km-l juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Selleks, et omistada D. G-le LS § 201 lg 2 nimetatud rikkumine, tuleb tuvastada, kas D .G juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. 3 LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et D. G juhtis 07.12.2016 kell 15:53 LääneViru maakonnas Rakvere vallas Rakvere-Halajala
16. km-l mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimise õigust. Mootorsõiduki juhtimist D.G poolt kohtuvälise menetleja otsuses m ärgitud ajal ja kohas on tunnistanud ka menetlusalune isik ise (tl 11 – menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll). D.G tunnistas kohtule esitatud kaebuses kui ka kohtuistungil, et ta tegeleb juhtimisõiguse omandamisega. Seega loeb kohus tõendatuks, et D. G juhtis 07.12.2016 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. LS § 90 lg 1 p 3 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
17. 22.06.2012 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 13) nähtub, et D. G juhtis 22.06.2012 mootorsõidukit ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et D. G ei ole esitada vastava kategooria juhtimisõigust tõendavat dokumenti, mistõttu politseiametnik otsustas kõrvaldada D. G sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel alates 22.06.2012 kell 23:00 kuni vastava kategooria juhtimisõiguse saamiseni. 24.08.2012 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 14) nähtub, et D. G juhtis 24.08.2012 mootorsõidukit ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et D. G ei ole esitada juhiluba, mistõttu politseiametnik otsustas kõrvaldada D. G sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel alates 24.08.2012 kell 23:55 kuni juhtimisõiguse saamiseni. D.G kohtuistungil antud seletustest nähtub, et D.G omandas
18. aasta lõpus mootorsõiduki juhtimisõiguse. Mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamist peale sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuseid kinnitab ka karistusregistrisse ar hiveeritud väärteokaristus, mille kohaselt 17.03.2015 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse otsusega võeti D. G-lt LS § 227 lg 2 alusel ära sõiduki juhtimise õigus kaheks kuuks. Kuivõrd 22.06.2012 ja 24.08.2012 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise lõppemise tingimuseks vastava kategooria juhtimisõiguse saamine, tuleb asuda seisukohale, et D.G ei ole isikuks, keda on eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel juhtimiselt kõrvaldatud, sest käesoleval juhul oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise alus ära langenud seoses
19. aastal juhtimisõiguse omandamisega. Kohus selgitab, et menetlusaluse isiku teo ebaõige õiguslik hindamine kohtuvälise menetleja poolt ei tingi iseenesest väärteomenetluse lõpetamist. Kuivõrd VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud, siis ei ole kohtumenetluses välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine kohtu poolt, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-71-13 p 7). Kohus on aga väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega (VTMS § 87), mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega. Eelnevalt on leidnud tõendamist, et D .G ei ole isikuks, keda on eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel juhtimiselt kõrvaldatud. Küll on aga väärteoprotokollis kajastatud ning tõendamist leidnud, et D.G on isikuks, kes juhtis 07.12.2016 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta. Järelikult rikkus D .G LS § 90 lg 1 p 1 nõuet ning tema tegu tuleb ümber kvalifitseerida LS § 201 lg 1 järgi, mis sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki 4 või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. 8.

§ 15

lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokooseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on menetlusaluse isiku D.G poolt toime pandud otsese tahtlusega – D.G teadis, et tal puudub juhtimisõigus, sest tema enda ütlustest nähtuvalt tegeleb ta juhtimisõiguse omandamisega, kuid sellest hoolimata asus isik juhtima mootorsõidukit. 9. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § -s 30 sätestatud alustel. 10.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokooseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et LS § -s 201 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik D .G . Väärteoasja materjalidest ei ilmne, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid. 11.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on D.G-le määranud karistuse LS § 201 lg 2 alusel, mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ning karistanud D. G rahatrahviga 155 trahviühiku ulatuses, s.o 620 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt võib määratav karistus jääda sanktsiooni keskmise määra lähedale. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja asjaolu, D.G oli eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt ning asjaolu, et menetlusaluse isiku poolt edaspidi mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta võib kaasa tuua vastutuse

§ 4231järgi.

Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja märkinud, et isik kahetseb juhtunut. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus D.G-le karistuse määramise osas LS § 201 lg 2 alusel tuleb tühistada ning teha uus otsus, millega tuleb D. G süüdi tunnistada LS § 201 lg 1 järgi ning mõista talle selle alusel uus karistus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.03.2017 kohtuotsusele kohtuasjas nr 3-1-1-9-17 ei saa karistusregistrist kustutatud karistusandmed olla aluseks mõistetava karistuse individualiseerimisel eripreventiivses tähenduses, kuna see ei arvesta isiku vahepealset õiguskuulekat käitumist ja kaugeneb

§ 56lg 1 aluseks olevast teosüü põhimõttest.

Eeltoodust tulenevalt ei arvesta kohus D .G varasemaid kustunud karistusi. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus menetlusaluse isiku kahetsust kohtuvälises menetluses. Karistust raskendavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Kohus on seisukohal, et D.G-le tuleb mõista karistuseks rahatrahv 80 trahviühikut s.o 320 eurot, mis jääb alla LS § 201 lg- s 1 sätestatud sanktsiooni keskmist määra. Kõnealuses 5 määras rahatrahv vastab kohtu hinnangul D.G süü suurusele, arvestab karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsust ning sealhulgas arvestab karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke ja D.G materiaalset olukorda. 12.

§ 66

lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

§ 66

lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kaebuse st nähtuvalt D.G isiklik sissetulek puudub – tegemist on töötu üliõpilasega, kes elab vaid vanemate poolt antud abist. Kohtuistungil avaldas D.G, et ta töötab rattakullerina ning tema sissetulekuks on keskmiselt 150 eurot kuus. Kohus juhib tähelepanu, et karistuse kandmine ei peagi olema isikule mugav, kuid sellest hoolimata ei tohi karistuse kandmine muuta isiku majanduslikku toimetulekut võimatuks. Arvestades D. G väikest sissetulekut ning juhindudes

§ 66

lõikest 2, leiab kohus, et D .G mõistetud rahatrahvi tasumiseks võib määrata 10 kuud. Seega tuleb D .G tasuda temale mõistetud 320 euro suurune rahatrahv ositi 10 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt kuulub tasumisele 32 eurot. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada , et VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt VTMS § -le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 2, § 133, § 134 rahuldab kohus D .G kaebuse. Kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 28.12.2016.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,16,005730 D.G süüditunnistamise ja karistamise kohta LS § 201 lg 2 järgi ning tunnistab D. G süüdi LS § 201 lg 1 järgi ja karistab teda rahatrahviga 80 trahviühikut summas 320,00 eurot.

§ 66lg 2 ja 3 alusel võimaldada D.

G tasuda 320 euro suurune rahatrahv ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt 32 eurot. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 6