lg 1, § 391 lg 2 p2, § 393 lg 1, § 298 lg 1, § 344 lg 1 - § 22 lg 2, § 345 lg 1 , § 348 ja § 213 lg 1 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 12.aprillist 2013.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatava G.L-i kaitsja adv. Sven Sillar Prokurör Helga Aadamsoo Süüdistatav G.L (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Sven Sillar RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 12.aprillist 2013.a. G.L-i suhtes tühistada osaliselt ja nimelt: 1. G.L-ile
prg. 65 lg 2 mõistetud liitkaristuse osas e. osas, millega suurendati G.L-ile
prg. 64 lg 1 alusel mõistetud karistust eelmise, s.o. Harju Maakohtu 25.02.2009.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa – 3 kuu võrra. 1 2 2.
K nimele registreeritud sõiduauto Mercedes Benz E240, Leedu registrimärk XXX, mis on hoiul Maksu- ja Tolliametis ning sõidukiga seonduvad dokumendid (mis asuvad kriminaalasja materjalide juures pakend 12.1) konfiskeerimise osas3. G.L-ilt asitõendite hoiu- ja saatekulu (7239.69 eurot) väljamõistmise osas. Saata kriminaalasi menetluskulude – asitõendite hoiu-ja saatekulude – väljamõistmise otsustuse osas tagasi Harju Maakohtu samale kohtukoosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks. J. K nimele registreeritud sõiduauto Mercedes Benz E240, Leedu registrimärk XXX, mis on hoiul Maksu- ja Tolliametis ning sõidukiga seonduvad dokumendid (mis asuvad kriminaalasja materjalide juures pakend 12.1) vabastada aresti alt ja tagastada omanikule. Esitatud apellatsioon rahuldada osaliselt. Harju Maakohus otsustas 12.aprilli 2013.a. otsusega süüdi tunnistada G.L
Süüdi tunnistada G.L
lg 2 p 2 ja
lg 1 järgi ja
Süüdi tunnistada G.L
Süüdi tunnistada G.L
Süüdi tunnistada G.L
Süüdi tunnistada G.L
Süüdi tunnistada G.L
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel mõista G.L-ile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest üksikaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista G.L-ile 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 3 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 11 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda G.L-i eelvangistuses viibitud aeg 30.06.2010 kuni 29.12.2010, s.o. 5 kuud ja 29 päeva ja 02.06.2010 kuni 05.06.2010, s.o. 3 päeva , kokku 6 kuud ja 2 päeva, karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. 2 Karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista G.L-ilt KrMS § 175 lg 1 p 5,6,9 alusel toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 4.50 eurot, asitõendite hoiu- ja saatekulu 7239.69 eurot ja KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 480 eurot riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „G.L , 113-2090, sundraha või menetluskulu “. Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.
K nimele registreeritud sõiduauto Mercedes Benz E240, Leedu registrimärk XXX, mis on hoiul Maksu- ja Tolliametis ning sõidukiga seonduvad dokumendid (mis asuvad kriminaalasja materjalide juures pakend 12.1) .
prg. 376 lg 1 järgi mõisteti G.L süüdi selles, et tema - sai enne 03.04.2009 enda valdusse kriminaalmenetluses tuvastamata isikute poolt Leedu Vabariigist HRX AS vahendusel Eesti Vabariiki Tocwill OÜ nimele saadetud õhukonditsioneeride- ja õhupuhastite korpused, kuhu kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ja – kohas olid peidetud Eesti Vabariigi maksumärkidega märgistamata sigaretid „Marlboro“ 394 440 tk ja „Jin Ling“ 254 200 tk. Nimetatud koguse käitlemiseks mittelubatud sigarette ladustas ta Tocwill OÜ nimel üüritud laoruumi nr X aadressil XXX XX, XXX. G.L soovis 03.04.2009 toimetada need sigaretid Tocwill OÜ nimel, DHL Estonia AS kullerteenust kasutades Suurbritanniasse, Vismon LTD -le aadressil Leven Road, Poplar, E14 0LL, London. Edasitoimetamine jäi süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna eelnimetatud suures koguses1 käitlemiseks mittelubatud sigaretid peeti kinni 03.04.2009 DHL Estonia ASi territooriumil, aadressil: Kesk-Sõjamäe 10A, Tallinn. - enne 25.05.2009 sai enda valdusse Leedu Vabariigist HRX AS vahendusel Eesti Vabariiki Soltenik OÜ nimele saabunud arvutikorpused, kuhu kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal ja tuvastamata isikute poolt olid peidetud Eesti Vabariigi maksumärkidega märgistamata sigaretid „L&M Red“ 73 760 tk ja „L&M Blue“ 94 060 tk. Nimetatud koguse käitlemiseks mittelubatud sigaretid ladustas ta Soltenik OÜ nimel üüritud laoruumi nr X aadressil XXX XX, XXX. G.L soovis 25.05.2009 toimetada sigaretid Soltenik OÜ nimel, DHL Estonia AS kullerteenust kasutades Suurbritanniasse, Robert Passmore LTD -le aadressil London Newham Industrial Park, Hunt´s Lane, Stratford Greater London E15 2QE. Edasitoimetamine jäi süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna eelnimetatud suures koguses2 käitlemiseks mittelubatud sigaretid peeti kinni 25.05.2009 DHL Estonia ASi territooriumil, aadressil: Kesk-Sõjamäe 10A, Tallinn. 3 - - - - - - - - enne 19.10.2009 enda sai valdusse Leedu Vabariigist HRX AS vahendusel Eesti Vabariiki Braitnet OÜ nimele saabunud elektrikaminad, kuhu kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal ja tuvastamata isikute poolt olid peidetud Eesti Vabariigi maksumärkidega märgistamata sigaretid „Marlboro Lights“, „L&M Red“, „L&M Blue“ ning „St Georges Lights“, kokku 63 000 tk. Nimetatud sigaretid ladustas G.L Braitnet OÜ nimel üüritud laoruumi nr X aadressil XXX XX, XXX. 19.10.2009 saatis G.L Braitnet OÜ nimel, Schenker AS kullerteenust kasutades Suurbritanniasse, Solar Plumbing & Heating LTD -le aadressil 47 Crescent Road, Dagenham, RM107HS. Elektrikaminatesse peidetud 63 000 sigaretti peeti Suurbritannias 26.10.2009 kinni. koos M. N sai 12.05.2010 pärast esmaste tolliformaalsuste teostamist enda valdusse Filipiinidelt Euroopa Ühendusse Eesti Vabariiki 27.04.2010 Avakam OÜ nimele saabunud konteineri nr MSKU5541348, kuhu kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal ja tuvastamata isikute poolt olid peidetud Filipiinide sigaretid „Marlboro“ ja „Marlboro Lights“, kokku vähemalt 1 438 000 kuni 3 840 000 sigaretti, mis on suures koguses. Nimetatud suures koguses käitlemiseks mittelubatud sigaretid ladustasid M. N ja G.L 12.05.2010 Avakam OÜ nimel üüritud laoruumi asukohaga XXX XX, XXX. Ajavahemikul 12.05.2010 – 18.05.2010 hoidsid G.L ja M. N suures koguses käitlemiseks mittelubatud Filipiinide maksumärkidega sigarette „Marlboro“ ja „Marlboro Lights“, kokku vähemalt 1 438 000 kuni 3 840 000 sigaretti laoruumis asukohaga XXX XX, XXX. Seejärel alates 18.05.2012 ladustati ja hoiti Filipiinidelt saabunud suures koguses salakaupa Lembitu Kinnisvara OÜ ja Montana Invest OÜ 18.05.2010 rendilepingu nr 50 alusel garaažis asukohaga XXX XX, XXX, kuni sigarettide edasi toimetamiseni. Kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata kuupäeval enne 17.05.2010 tegi M. N Tallinnas ettepaneku D. R suures koguses käitlemiseks mittelubatud sigarettide edasitoimetamise organiseerimiseks Eesti Vabariigist Rootsi Kuningriiki ning lubas selle eest töötasuks vähemalt 6000 krooni (383.46 eurot). Edasist D. R tegevust tubakatoodete käitlemise korra rikkumisel rahastas ja koordineeris G.L. Vastavalt kokkuleppele G.L-i ning M. N registreeris D. R 17.05.2010 internetikeskkonnas e-posti aadressi XXX, millelt edastas ajavahemikul 18.05.2010 – 14.06.2010 elektronkirju transpordifirmadele ASS-Transport OÜ ja Peter Transport OÜ, et selgitada välja võimlused kauba transportimiseks Tallinnast Stockholmi. Peale transpordifirmadega ASS-Transport OÜ ja Peter Transport OÜ vedudeks kokkulepete sõlmimist, organiseeris D. R, G.L-i ja M. N teadmisel, käitlemiseks mittelubatud Filipiinide maksumärkidega sigarettide „Marlboro“ ja „Marlboro Lights“, kokku vähemalt 1 438 000 kuni 3 840 000 sigaretti, edasitoimetamise Eesti Vabariigist Rootsi Kuningriiki. Kaubasaadetiste vastuvõtmise Rootsi Kuningriigis korraldas T. L-G E, kes täpsustas kaupade saabumise ajad G.L-iga. Rootsi Kuningriigis aadressil Vargmötesvägen 9, Vallentuna läbiviidud Alabanza konteinerlaost võeti ära 21.06.2010 G.L-i , D. R ja M. N organiseerimisel Eesti Vabariigist Rootsi Kuningriiki toimetatud Filipiinide maksumärkidega 1 318 400 sigaretti „Marlboro“ ja 119 600 sigaretti „Marlboro Lights“, kokku 1 438 000 käitlemiseks mittelubatud sigaretti Marlboro.
lg 2 p 2 ja
N, A. L ja kriminaalmenetluses tuvastamata isikuga, kes tegutsesid Avakam OÜ nimel 4 ülekaaluka valitseva teadmisega ja olles Tolliseaduse § 37 lg 2 kohaselt kohustatud enne eelloetletud koguse sigarettide Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamist esitama tollideklaratsiooni, jättis deklareeritava kauba – sigaretid – deklareerimata vaid deklareerisid selle asemel kaubana käterätte ja esitasid kauba kohta võltsitud dokumente.
lg 1 järgi mõisteti G.L süüdi isikute grupis, toime Euroopa Ühenduse välisest riigist Eestisse toimetatud tollijärelevalve all oleva suures koguses kaubaga ebaseaduslike toimingute tegemises.
prg. 298 lg 1 järgi mõisteti G.L süüdi selles, et tema, M. N ja A. L andsid kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata kuupäeval ajavahemikul 02.06.2010 – 10.06.2010 aadressil XXX X, XXX küla, XXX Ida Maksu- ja Tollikeskuse Sillamäe Tollipunkti töötaja A. S 10 000.00 krooni (so 639.12 eurot) altkäemaksu selle eest, et A. S Ida Maksu- ja Tollikeskuse Sillamäe Tollipunkti töötajana märkis 13.05.2010 ametiseisundit ebaseaduslikult kasutades G.L-i , M. N ja A. L huvides tollideklaratsioonide töötlemise süsteemis NCTS tollideklaratsiooni 10EE1210EEN0509043 täites, et tollijärelevalve all oleval konteineril nr MSKU5541348 asuv tollitõkend 0269994 on vastavuses nõuetega, kuigi tollitõkend oli eelnevalt rikutud.
lg 1 - § 22 lg 2 mõisteti G.L süüdi selles, et tema kallutas 13.05.2010 tahtlikult telefoni teel I. M võltsima kauba deklareerimiseks vajalikku RGB Enterprises 09.03.2010 arvet PH8564030 ja kauba päritolusertifikaati 01410324, mille alusel saaks vormistada vajalikud tollidokumendid Ida Maksu- ja Tollikeskuse Sillamäe Tollipunktis, et nende alusel deklareerida Filipiinidelt konteineriga nr MSKU5541348 saabunud kaup vabasse ringlusse.
prg.213 lg 1 järgi mõisteti G.L süüdi selles, et ta omandas täpselt tuvastamata ajast internetist võõraid krediitkaardi andmeid viis dollarit tükk, sisestas varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult võõraste krediitkaartide andmeid eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas, kuid internetis reisifirma The Travel Gateway portaali www.ttgateway.com kaudu vahendatava, laevapileti broneeringu eest tasumiseks AFerry.com lehel. Kokku ostis G.L kaheteistkümne võõra krediitkaardi andmeid kasutades Tallink Silja laevareisi pileteid ajavahemikul 16.12.2009 kuni 21.02.2011 kümnel erineval päeval summas 4586,82 eurot. Chase Bank USA, National Association esitatud nõudest on The Travel Gateway kaudu soetatud piletitega seotud nõue 4151,68 USD, mis on 3208,67 eurot. Samuti G.L olles omandanud täpselt tuvastamata ajast internetist võõraid krediitkaardi andmeid viis dollarit tükk, sisestas 51-l korral varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult võõraste krediitkaartide andmeid erinevate maksete tegemiseks, sealhulgas mobiiltelefoni abonendi 5341325 kaudu, valdas ja kasutas ajavahemikul 13.04.2010 kuni 03.05.2010 võõraid krediitkaardiandmeid maksete tegemiseks, kuid ostud ebaõnnestusid. Ka mõisteti G.L süüdi
prg. 345 lg 1 järgi süüdistuses, milles ta oli antud kohtu alla
prg. 348 järgi ja milles prokurör süüdistuse kohtuistungil ümber palus kvalifitseerida. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: 5 Süüdistatava kaitsja adv. S.Sillar taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maakohtusse. Alternatiivselt taotleb kaitsja ringkonnakohtult uue otsuse tegemist, millega tühistada maakohtu otsus mõistetud karituse, konfiskeerimise ja hoiu- ja saatekulude väljamõistmise osas. Mõista
lg 2 p 2 ja
lg 1 järgi ja
lg 1 alusel karistuseks 1 aastat 9 kuud vangistust ja
lg 1 järgi 1 aasta ja 9kuud vangistust.
§-de 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest karistuseks 1 aasta ja 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta ja 2 kuud vangistust millele lisandub Harju Maakohtu 25.02.2009.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 3 kuud. Liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 5 kuud, mis asendada
Apellandi põhjendused on järgmised. Konfiskeerimisest. G.L-ile esitati süüdistus 6 erineva sätte alusel. Kusjuures ainult
võimaldas vastavalt
§-le 83
-is sätestatud juhtudel kuriteo toimepanija vara, kui kohus karistab teda üle 3 aastase vabaduskaotusega. Käesoleval juhul karistati G.L-i
Seega puudus seadusest tulenev eeldus vara konfiskeerimiseks
Maakohus asus seisukohale, et konfiskeerimist
Selline seisukoht ei saa olla õige. Kui seadusandja tõepoolest soovinuks seda, siis olnuks seaduses ka nii sätestatud, et ükskõik millise sätte alusel üle 3 aasta pikkuse vangistuse mõistmisel, kuulub vara konfiskeerimisele. Kuna seadusandja on pidanud vajalikuks loetleda ainult konkreetsed sätted, millal võib vara
alusel mõisteti G.L-ile alla 3 aastane karistus, siis puudub seaduslik võimalus sõiduauto konfiskeerimiseks. Harju Maakohus rikkus
§-i 83
Karistuste liitmisel pidanuks kohaldama kergema karistuse raskema karistusega kaetuks lugemise põhimõtet, mis võimaldanuks G.L-i suhtes
Apellandi arvates näitab G.L-i seadusekuulekas käitumine peale 6 kuulist vangistust aga seda, et ta on teinud vabaduskaotusest õiged järeldused ning tema suhtes on otstarbekas kohaldada karistusena üldkasulikku tööd. Apellatsioonikohtu istungil toetasid kaitsja ja süüdistatav esitatud apellatsiooni, prokurör nõustus apellatsiooniga osas, mis puudutab maakohtu poolt konfiskeerimisotsustuse tegemisel materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja taotles selles osas maakohtu otsuse täpsustamist ning vara konfiskeerimist
prg. 83-1 lg 2 p.1 alusel Muus osas palus prokurör jätta maakohtu otsuse mutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega leiab, et apellatsioon on osaliselt põhjendatud ning selles toodud väited annavad aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti konfiskeerimisküsimuses kohaldanud karistusõigust ning asitõendite hoiukulude sissenõudmisel süüdistatavalt rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kohtukolleegium teeb konfiskeerimisotsuses ise uue otsuse, kuid asitõendite hoiukulude otsustamiseks saadab kriminaalasja selles osas maakohtule samas kohtukoosseisus uue lahendi tegemiseks. Kuna kriminaalmenetluskulude vaidlustamine on seaduse kohaselt võimalik ka eraldi määruskaebuse alusel ja see ei ole seotud teiste kohtuotsusega lahendatavate küsimuste otsustamisega, on kohtukolleegiumi seisukohast võimalik kriminaalasja tagastamine maakohtule ka ainult menetluskulude osas ning maakohus saab selles küsimuses teha oma põhjendatud otsustuse ka määrusega. Samuti kuulub tühistamisele maakohtu otsus
prg. 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas. Maakohtu otsuse tegemise ajal oli olemas seaduslik alus liitkaristuse mõistmiseks mitme kohtuotsuse järgi, kuid käesoleva otsuse tegemise ajaks ei ole see enam võimalik. 7 Kohtukolleegiumi põhjendused kohtuotsuse tühistamiseks on järgmised. 1. Laiendatud konfiskeerimise osas. Kohtukolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et
prg. 83-2 sätestatud vara laiendatud konfiskeerimiseks annab aluse asjaolu, et süüdistatavale on kuritegude kogumi eest mõistetud üle 3 aastane vangistus ning kuriteos, milles on seaduse järgi võimalik vara laiendatud konfiskeerimine, jääb üksikkaristus alla 3 aasta. Selline maakohtu poolne seaduse tõlgendus on meelevaldne ning ei ühti seaduseandja tahtega.
prg. 83-2 annab aluse vara laiendatud konfiskeerimise kohalselt vaid
-s sätestatud juhtudel. Eeltoodu tähendab seda, et vara laiendatud konfiskeerimine on siiski võimalik vaid konkreetselt määratletud kuritegudes ning juhtudel, mil isik mõistetakse selles kuriteos süüdi ning karistatakse üle 3- aastase või eluaegse vangistusega. Vara laiendatud konfiskeerimist (§83-2) on võimalik kohaldada vaid juhul, kui selle kohaldamine on
i eriosas konkreetse kuriteo juures välja toodud ja laiendatud konfiskeerimist saab rakendada ainult neis kuritegudes, mille eest on mõistetud rohkem kui kolm aastat vangistust. Vaidlustatud kohtuotsusega on G.L mõistetud süüdi erinevate
paragrahvide järgi, kui ainukesena võimaldab seadus vara laiendatud konfiskeerimist
prg. 391. Vaidlustatud kohtuotsusega mõisteti G.L
prg. 391 lg 2 p,2 järgi süüdi ideaalkogumis
prg.-ga 345 lg 1 ning karistus jäi alla 3 aasta e. 2 aastat ja 6 kuud. Seega ei ole võimalik konfiskeerimisotsustuse tegemine
prg. 83-2 alusel. Maakohtu otsus kuulub selles osas tühistamisele. Kohtukolleegium leiab, et prokuröri ettepanek muuta konfiskeerimise alust ja konfiskeerida vaidlusalune sõiduauto
prg. 83-1 lg 2 p.1 alusel, ei ole põhjendatud. Esmalt märgib kohtukolleegium, et
prg. 83-2 alusel kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimise korral kehtib ümberpööratud tõendamiskoormis, sest
lg 1 teise lause kohaselt ei kohaldata konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Oluline ei ole seejuures, et konfiskeeritav vara oleks pärinenud samast kuriteost, milles isik süüdi mõistetakse ja et ta üldse selle kuriteoga vara oleks saanud. Maakohus on konfiskeerimisotsustust põhjendanud otsuses just sellest aspektist.
prg. 83-1 alusel vara konfiskeerimisel lasub aga kriminaaltulu tõendamise kohustus prokuratuuril. Riigikohtu valitsevad seisukohad süüteoga saadud vara konnfiskeerimise küsimustes on järgmised. Süüteoga saadud vara konfiskeerimisel
alusel peab kohus tõendama konfiskeeritava vara pärinemist arutatava kriminaalasja asja esemeks olevast süüteost. Kolmandalt isikult
lg 2 p 1 või 2 alusel konfiskeeritav vara peab samuti alati pärinema konkreetsest kuriteost. Sellist seotust ei ole võimalik tõendada üksnes üldiste kriteeriumidega nagu isikul legaalse sissetuleku puudumine. Konfiskeerimise eeldusena tuleb kohtulikul arutamisel tuvastada, et süüdlane sai kuriteo toimepanemise tulemusena kindlaksmääratud ulatuses vara. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüteoga saadud vara all mõistetakse eeskätt süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste realiseerimisega saadud asja, varalise õiguse kasutamise teel saadut, süüteo toimepanemise eest saadud tasu või ka sellise tasu eest soetatud vara. Kuritegelikul teel saadud vara täpse suuruse ja kahtlustatavate vahelise jaotuse peab kohtule esitama prokuratuur ja see peab olema selgitatud hiljemalt kohtuotsuse tegemise või KrMS § 4036 järgi konfiskeerimistaotluse kohtusse saatmise ajaks. Käesolevas kriminaalasjas ei ole prokuratuur välja arvestanud isegi mitte minimaalseimat kriminaaltulu ega 8 esitanud ka selle jaotust kuriteo täideviijate vahel. Süüdistusaktis on sõnaselgelt kirjas punktis 5 pealkirja “Andmed kuriteoga saadud vara kohta“ all : sigarettide müügist saadud rahasumma täpselt tuvastamata. Maakohtus taotles prokurör vara konfiskeerimist
prg. 83-2 alusel. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohtukolleegium võimalikuks konfiskeerida Jonas Kontautase nimele registreeritud sõiduautot Mercedes Benz E240, Leedu registrimärk XXX , mis on hoiul Maksu- ja Tolliametis ning milline oli arestitud Harju Maakohtu määrusega 29.juulist 2010.a. ja see tuleb vabastada aresti alt. Sõiduk ning sõidukiga seonduvad dokumendid (mis asuvad kriminaalasja materjalide juures pakend 12.1) kuuluvad tagastamisele omanikule. Ei ole tõendatud, et nimetatud sõiduauto on soetatud kriminaaltulust kuna kriiminaaltulu suurus pole teada. Kuna tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega ei saa kohtukolleegium saata selles osas kriminaalasja ka maakohtule uueks arutamiseks. 2. Asitõendite hoiu- ja saatekuludest. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks maakohtu otsusega hoiukulude otsustuse põhjendatuse üle otsustamisel rakendada tsiviilõiguses ja tsiviilkohtumenetluses omaksvõetud põhimõtteid, sest kriminaalmenetluse põhimõtted ja Riigikohtu sellekohased seisukohad on piisavad, et kriminaalmenetluses saaks ka asitõendite hoiukulud õiglaselt lahendatud. Esmalt märgib kohtukolleegium, et kohustus asitõendite säilitamiseks kogu kriminaalmenetluse kestel tuleneb seadusest, sest nende n.ö. saatus otsustakse, kas kohtuotsusega või kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega. KrMS § 222 lg 1 kohaselt edastatakse asitõendid kohtueelse menetluse kokkuvõtte koostamise järgselt koos kriminaaltoimikuga prokuratuurile. Samas peab KrMS § 153 lg 1 kohaselt märkima kohtueelse menetluse kokkuvõttesse ka asitõendite loetelu ning andmed nende asukoha kohta, samuti andmed konfiskeerimise tagamiseks arestitud objektide kohta. Eelnev ei anna tingimata alust arvata, et kohtueelse menetluse kokkuvõttega peaks tingimata prokuratuuri saatma ka kõik asitõendid. Mõistlikuks ei saa pidada ka olukorda, mil hunnikud sigarette vms tõstetakse ühest asitõendite laost teise. KrMS § 125 lg 2 näeb ette, et asitõend, mida ei saa hoida sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ning mille suhtes ei saa kriminaalmenetluse huvides kohaldada enne kohtuotsuse jõustumist või kriminaalasja menetluse lõpetamist KrMS §-s 126 ettenähtud abinõusid, antakse lepingu alusel vastutavale hoiule. Kriminaalmenetluse seadustiku § 125 lg 4 sätestab, et (asitõendite) hoiulevõtjal, kes ei ole omanik ega seaduslik valdaja, on õigus saada hoiutasu katmiseks hüvitist, mis arvatakse menetluskuludesse. Hoiukulud hüvitatakse menetleja ja hoiulevõtja vahelise lepingu alusel. Seadustiku § 175 lg 1 p 6 kohaselt on menetluskuluna käsitatav asitõendite hoiutasu. Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab (riigil tekkinud) menetluskulud süüdimõistetu (KrMS § 180 lg 1). Süüdistusakti kohaselt on menetluskulude hulka arvatud järgmised asitõendite hoiu - ja saatekuludkulud: - 756,50 eurot (11978,10 krooni) AS HTG Invest laos , mida tõendab Maksu- ja tolliameti õiend asitõendite ja hoiukulude kohta 29.03.2012(IX kd tl 232) Hoiuaeg 25.052009.a. kuni 31.03.2012.a. 9 - 4198,99 eurot ja 134,74 eurot Astro Service OÜ laos. Astro Service OÜ teatis 02.04.2012 (XI kd tl 233-234). Tõendab, et sigarettide, konditsioneeride- ja õhupuhastite kestade hoidu laos 03.04.2009 kuni 02.04.2012.a. 4117,46 eurot ja 483,16 eurot Astro Service OÜ laos. Astro Service OÜ teatis 18.04.2012 (XI kd tl 235-236). Tõendab, et kaubakastide ja sõiduauto hoid 01.07.2010 kuni 18.10.2012 maksab 4117, 46 eurot ning saate ja transpordi kulud 483,16 eurot. Maakohtu istungi protokollist ei nähtu, et eelnimetatud tõenditele oleks prokurör esitanud kohtuistungil veel tõendeid, millised tõendaks kulusid peale 18.10.2012.a. Kas maakohus on arvanud menetluskulude hulka ka ajavahemiku alates 18.10.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni kohtuotsuse põhjendustest ei nähtu. Veel omab tähtsust käesoleval juhul vaidlustatud menetluskulude hüvitamise otsuse tegemisel asjaolu, et kuriteos, millisega hoitud ja saadetud asittõendid seotud olid ning mis tõid kaasa kulude tekke on kokkuleppementluses tehtud otsusega kriminaalasjas 1-12-10280 mõistetud süüdi ka teised grupi liikmed. Viidatud maakohtu otsuse kohaselt on asitõendite hoiu- ja saatekuludest tekkinud menetluskulude hüvitamise kohustus pandud ka M. N ja A. L – kummalegi summas 1162,71 eurot. Kuna D. R selle otsusega ei ole asitõendite hoiu- ja saatekulu välja mõistetud, teeb kohtukolleegium järelduse, et süüdistus seostab tekkinud menetluskulud
prg. 391 ettenähtud kuriteoga. G.L-ilt mõisteti 7239.69 eurot. Kuidas selline väljamõistetud summa saadud on, kohtuotsusest ei nähtu. Kohtuotsuses puuduvad absoluutselt vähimadki põhjendused asitõendite hoiu ja saatmisega seotud kuluhüvitise summa kindlaksmääramise osas. Matemaatilised tehted näitavad järgmisi tulemusi. Liites kokku süüdistusaktis esitatud menetluskulud asitõendite hoiu ja saatmise osas, on tulemus järgmine. 756,50+4198,99+134,74+4117,46+483,16= 9690,85 eurot. See on summa, milline tuleb KrMS prg. 190 p. 1 alusel osavastutuse alusel jagada 3 grupi liikme vahel. Seega on absoluutsummas kolmandik kogusummast 3230,28 eurot. Nagu eelnevalt märgitud mõisteti kokkuleppemenetluses tehtud otsusega kaassüüdlastelt välja kummaltki 1162,71 eurot. Seega on ainuke järeldus see, et nende osas on maakohus vähendanud väljamõistetavat summat, millest tulenevalt – kas pidanud osa kulusid põhjendamatuteks või on see toimunud KrMS prg. 180 lg 3 alusel, kohtukolleegium oletada ei oska, sest ka selles otsuses ei ole sõnagi vaidlusalustest menetluskuludest v.a. resolutiivosas tehtud otsustus. Selleks, et kohtukolleegium saaks vastata küsimusele, kas vaidlustatud kohtuotsuses G.L-ilt väljamõistetud vaidlustaud menetlukulu on põhjendatud – kas summa on mõistliku suurusega jne. – selleks peaks apellatsioonikohus teadma, millistel põhjendustel on selline otsustus tehtud, põhjendusi nagu õeldud, kohtuotsuses ei ole. Kohtukolleegium on seisukohal, et põhimõtteliselt võib selliste menetluskulude puhul, millised kuuluvad hüvitamisele ühiselt kuriteo toimepannud isikute poolt olla süüdistatavatelt väljamõistetud menetluskulu absoluutsumma või murdosa olla erinev, kuid selleks peab olema põhjendatud alus. Selliseks aluseks saab aga Riigikohtu määruse 3-1-1-105-12 kohaselt olla vaid süüdistatavate erinev varaline seisund või erinevad taasühiskonnastamise väljavaated. Lihtsalt niisama, ilma igasugust asjakohast ja otsustuse läbipaistvust tekitavaid põhjendusi esitamata ei ole kohtukolleegiumi arvates võimalik menetluskulusid ühiselt kuriteo toimepannud isikute vahel jagada ja neid selliselt nagu antud juhul, kohtuotsustega välja mõista ka siis, kui kõik 10 toimepanijad mõistetakse süüdi erinevate kohtuotsustega. Ehk siis kohtukolleegiumi arvates võib ühiselt kuriteo toimepannud isikute vahel toimuda ühiselt hüvitatavate menetluskulude jagamine selliselt, et esmalt jagatakse need kulud – absoluutsummadena või teatud juhtudel murdosadena n.ö. osavastutuse alusel toimepannud isikute vahel võrdseteks osadeks ja siis toimub KrMS prg. 180 lg 3 ettenähtud võimaluse otsustus arvestades konkreetse süüdistatava kohustusena olevat osa aga mitte nii, et kogusumma jagatakse süüdistavate varalist seisundit arvestades erinevate osadena e. selliselt, et näiteks neljast süüdistatavast kõige varatum ei hüvita üldse menetluskulu, vähe varakamad näiteks kumbki ¼ osa ja kõige rikkam ½. Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada käsitletava küsimuse juures asjakohastele Riigikohtu seisukohtadele, millistest tuleb vaidlusaluse küsimuse lahendamisel lähtuda. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-108-12 p.-s 29 selgitanud järgmist: Otsuse 3-1-1-116-06 p.-s 25 heidab Riigikohus alamaastme kohtutele ette järgmist: Otsuse 3-1-1-108-05 on Riigikohus põhjalikult selgitanud, mida tuleb arvestada asitõendite hoiukulu väljamõistmisel ning kes peab tekkinud kulusid põhjendama. Nii selgitab Riigikohus heites alamaastme kohtutele ette tegemajätmisi järgmist: 11 Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada omalt poolt seda, et maakohus peab uue menetluskulude otsustuse tegemisel arvestama kindlasti ka seda, et tegemist on lühimenetlusega ja kehtiva kohtupraktika kohaselt ( 3-1-1-79-10; 3-1-1-105-10) ei saa lühimenetluses toimuva kohtumenetluse käigus esitada täiendavaid tõendeid. Eelneva kokkuvõtteks märgib kohtukolleegium, et tühistab maakohtu otsuse G.L-ilt asitõendite hoiu-ja saatekulu väljamõistmise osas KrMS prg. 339 lg 1 p.7 alusel ja saadab selles osas kriminaalasja tagasi samale maakohtu koooseisule uue lahendi tegemiseks. 3. Karistusest. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus on G.L-ile mõistetud karistuse osas põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Maakohus on oma otsuses põhjendanud nii G.L-ile mõistetavate üksikkaristuste määra. Kohtukolleegiumi seisukohast on ka igati põhjendatud liitkaristuse mõistmine sama kohtuotsusega tuvastatud kuritegude kogumi eest raskeima üksikkaristuse osalise suurendamise teel. Ei saa jätta märkimata, et üksikkaristuse summa on 10,5 aastat. Kuigi
prg. 64 lg 3 alusel ei saaks liitkaristus ületada 5 aastat, näitab karistuste kogusumma G.L-i poolt toimepandud erinevate kuriteokoosseisudena kvalfitseeruvate kuritegude rohkust ning iseloomustab seega ka tema süü suurust. Kohtukolleegium on seisukohal, et sellises koguses inkrimineeritavad kuriteod välistavad
prg. 64 alusel liitkaristuse mõistmise karistuste katmise põhimõtet kohaldades. Sellisel juhul jääb kohtuotsuse lugejale paratamatult mulje, et enamus kuritegude eest on isik jäänud karistamata. 12 Apellandi arvates olnuks mõistlik, kui
Karistuste liitmisel pidanuks kohaldama kergema karistuse raskema karistusega kaetuks lugemise põhimõtet, mis võimaldanuks G.L-i suhtes
Ehk siis, apellandi eesmärgiks on saada ka lõpliku liitkaristuse summaks karistus, mis ei ületaks 2 aastat ja mis annaks aluse
prg. 69 kohaldamiseks. Kohtukolleegium on seisukohal, et isegi, kui oleks olemas mingigi põhjendatud alus, et vähendada maakohtu poolt nimetatud paragrahvide järgi mõistetud karistusi kuni 1 aasta 9 kuuni või kasvõi eelmise kohtuotsusega ärakandmata 3 kuu, kui ühe liidetava äralangemisel siis kuni 2 aastani, puudub kohtukolleegiumi arvates põhjendatud alus nagu juba eelpool kohtukolleegium märkis, liitkaristuse mõistmiseks seaduses ettenähtud kergeima karistuste liitmise põhimõtte – karistuste katmise – kohaldamiseks. Veel osundab kohtukolleegium sellele, et ka
prg. 213 järgi on G.L-ile mõistetud 2 aastat vangistust ja seda ei ole apellatsioonis vaidlustatud. Kuid kokkuvõttes märgib kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult lähtunud üksikkaristuste mõistmisel Riigikohtu seisukohtadest, milliste kohaselt lähtutakse karistuse mõistmisel konkreetselt kohaldamisele kuuluva karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt ( 3-1-1-77-11, p 11; 31-1-52-13, p 19). Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus süüdistatavale mõistetud karistusmäärade osas vastab nendele nõuetele. Nagu kohtukolleegium märkis, iseloomustab ka ka kuritegude ja kuriteoepisoodide arv süü suurust. Vaidlustatud
prg.391 ja 345 järgi kuritegude ideaalkogumis mõistetud karistuse osas peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et süüdistatav mõisteti süüdi mitmes kuriteepisoodis ja kuriteod pandi toime ideaalkogumina,
lg 1 kohaselt tuleb siis mõista karistus sätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kahe osundatud sätte võrdluses on
prg. 391 lg 2 näol tegemist raskemat karistust ettenägeva sättega. Siinkohal tuleb aga koheselt võtta arvesse, et kuigi karistus tuleb mõista süüteokoosseisu (majandusalane kuritegu- salakaubavedu) alusel , tuleb kogu aeg pidada meeles, et paralleelselt pandi toime ka kuritegu (dokumendi võltimine). Juba see fakt iseenesest tõstab selles kuriteo toime pannud isiku süüd. Seega ei kuulu apellatsioonis esitatud taotlus mõistetud vangistusmäära vähendamiseks rahuldamisele. 4.
prg. 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristusest.
prg. 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse üheks liidetavaks on eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ja ärakandmata karistus – 3 kuud vangistust. Maakohus mõistis põhjendatult karistuse
prg. 65 lg 2 alusel kuna vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteod pandi enamuse toime ja viidi lõpule just eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Käesolevaks ajaks on aga olukord muutunud ja üks liitkaristuse liidetav e. eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa on n.ö. „kadunud“. G.L-i suhtes oli eelmine kohtuotsus tehtud 25.02.2009.a. Selle otsusega karistati teda teise astme kuriteo (
prg. 213) toimepanemise eest 3 kuulise vangistusega ja määratud katseaeg oli 1 aasta ja 6 kuud. Kohtuotsuse kohaselt tuli katseaja algust 13 hakata lugema kohtuotsusega tegemise kuupäevast, s.o. 25.02.2009.a. Selline otsustus tuleneb otse seadusest ja selles ei saa vaidlust olla. Seega lõppes katseaeg 25-ndaks augustiks 2010.a. Miks vaidlustatud maakohtu otsuse sissejuhatavas osas on selleks kuupäevaks 4.09.2010.a., võib kohtukolleegium vaid oletada. Viga tuleneb ilmselgelt süüdistusaktis sissejuhatavas osas e. ankeetandmetes esinenud veast ja selline arvestus on vastuolus
prg. 78 p.1 sätestatuga. Käesolevaks ajaks on katseaja lõpust möödunud enam, kui 3 aastat. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-118-09 selgitanud selles osas järgmist. Eeltoodut arvestades tuleb käesolevas kriminaalasjas asuda seisukohale, et eelmise, s.o Harju Maakohtu 25.veebruari 2009. a otsuse täitmise 3-aastane aegumistähtaeg
Otsuse täitmise aegumine oli aga kuni 25.augustini 2010, s.o kuni katseaja lõppemiseni peatunud. Seega tuleb käesolevas asjas liitkaristuse küsimuse otsustamise juures hakata eelmise otsusega mõistetud karistuse täitmise aegumistähtaega arvestama
§-s 82 lg 2 p-s 2 sätestatud peatumise aluse äralangemisest, s.o alates 25.augustist
Kohtukolleegium leiab, et olenemata
prg. 65 lg 2 alusel moodustatud litikaristuse tühistamisest, ei muutu olematuks siiski fakt, et G.L on rikkunud eelmise kohtuotsusega 14 määratud katseajal katseaja tingimusi ja pannud toime kõige raskema rikkumise e. pannud katseaja kestle toime uued tahtlikud kuriteod. Arvestades juba käesolevas kohtuotsuses eelnevalt analüüsitud süüdistatava süü suurust, ei ole kohtukolleegiumi seisukohast võimalik vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude toimepanemise eest mõistetud vangistust mõista tingimisi. Süüdistatava isikut aga iseloomustab vaieldamatult fakt, et ta ei suutnud läbida eelmise kohtuotsusega määratud katseaega ja olenemata kohtu poolt avaldatud usaldusest, pani toime katseaja kestel uued kuriteod. Siinkohal viitab ringkonnakohus RKKK otsuses nr 3-1-1-99-06 väljendatud põhimõtetele selle küsimuse lahendamisel. Viidatud Riigikohtu lahendis sisaldub oluline arusaam. Nimelt märgib kriminaalkolleegium, et „süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama“ ning kui kohus seda ei tee, ei ole tegemist KrMS § 337 lg 1 p 7 rikkumisega (otsuse p 16.2). See kinnitab otseselt Eesti karistusseaduses kehtivat sanktsiooniõiguslikku arusaama, et kui isikule mõistetakse karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele, mitte ei jäeta n.ö reeglina täitmisele pööramata, kui mõistetud karistus jääb alla teatud seaduses sätestatud määra vms. Seega on mõistetud karistuse reaalne ärakandmine Karistusseadustiku regulatsiooni ning kehtivat kohtupraktikat silmas pidades reegel ning karistusest tingimisi vabastamine sellest irduv erand, mille rakendamisele on seatud konkreetsed tingimused. Need tingimused oleksid
lg 1 ja § 74 lg 1 kohaldamist käsitlevat kõrgema kohtu praktikat silmas pidades järgmised - vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja/või süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn ). Seejuures on leitud, et süüdistatava karistusest tingimuslikku vabastamist saab lugeda seaduslikuks siis, kui kohtuotsuses on veenvalt põhjendatud kas kuriteo toimepanemise asjaolusid või süüdlase isikut iseloomustavate tunnuste märkimisväärset eripära, s.o ühte neist nimetatud tunnustest. Kohtukolleegium ei ole selliseid mrkimisväärseid eripärasid käesoleval juhul tuvastanud. Apellatsioonimenetluse kulude hüvitamist ei ole taotletud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.4 lg 2 p.2; 338 p.-d 2,3,4; 339 lg 1 p.7; 340 lg 1 p.4,6; 341 lg 2; 344 lg 1; 345 lg 1,2 tühistab kohtukolleegium osaliselt Harju Maakohtu otsuse G.L-i suhtes ja teeb osaliselt ise uue otsuse ning vaidlustatud menetluskulude osas tagastab kriminaalasja maakohtule samas kohtukoosseisus uue otsuse tegemiseks. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Sten Lind 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.