Obsah (5)

§ 76§ 424§ 73§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 18.02.2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-7103 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör El

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta P.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, P.E-le ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. P.E on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.02.2013 otsusega

§ 424

järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud.

§ 73

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud 1 karistust Viru Maakohtu 03.11.2010 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (2 kuud vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati P.E-le mõistetud karistus, 8 kuud vangistust, 480 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati P.E üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75lg-s 1 sätestatule.

Viru Maakohtu 12.02.2013 kohtuotsus jõustus 28.02.

1. Viru Maakohtu 14.05.2015 määrusega pöörati P.E-le mõistetud karistus – 8 kuud vangistust, täitmisele, kuna isik rikkus registreerimiskohutsust ning hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Karistuse kandmise alguseks oli 31.08.
2. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ühes isiku allutamisega käitumiskontrollile ja lisakohustuste määramisega. Kohtuistung P.E taotleb enda tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldab, et saab kord kuus Eestis käia, saab selleks ühe päeva töölt vabaks küsida. Selgitab, et xxxx on tal töökoht olemas, läheb oma endisesse firmasse tagasi, töötab seal ehitusfirmas brigadirina, praegu on võtnud sealt palgata puhkuse. Lubab, et alkoholiseaduse vastaseid kuritegusid rohkem toime ei pane ja kriminaalhooldaja juures käib korralikult registreerimas või helistab. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta. Prokurör märgib oma seisukohas, et P.E ei ole õigustanud kohtu usaldust, millega anti talle võimalus oma karistus vabaduses kanda, kuna jättis üldkasuliku töö tegemata, eiras registreerimiskohustust ning pani katseajal toime uue samalaadse kuriteo. Prokurör on seisukohal, et süüdimõistetul tuleb oma süü suurusele vastava karistuse kandmist vangistuses jätkata, sest vastasel juhul saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivatud, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et mootorsõiduki joobes juhtimine ei ole tolereeritav ning toob kaasa endaga tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Lisaks märgib prokurör, et kuna isiku püsiv elukoht on Soomes, siis elukohaga seotud käitumiskontrolli nõuete täitmine võib P.E puhul olla taas problemaatiline. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt

§ 76

lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. P.E on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja vanglas viibib esimest korda. Mõlemad kuriteod on seotud sõiduki alkoholijoobes juhtimisega. Teod ei olnud ettevalmistatud, vaid hetkeotsusest tulenevad. 2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama oma pere juurde xxxx, kus on nende püsiv elukoht ning vabanedes ootab teda toetav sotsiaalvõrgutsik abikaasa ja laste näol. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses olnud hõivatud majandustöödel, osales riigikeele kursustel ning on paigutatud avavanglaosakonda. Vabanemisjärgselt on P.E-le garanteeritud töökoht xxxx, kus ta töötas ka enne vangistust. P.E käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Vangla iseloomustuse kohaselt viitavad korduvad liiklussüüteod isiku riskivale ja hoolimatule elustiilile. Isik ei pea alkoholi tarbimist probleemiks ning seetõttu ei ole pidanud vajalikuks muuta oma käitumist. Kinnipeetav ei mõista joobes juhtimise tõsidust ning ühiskonnaohtlikkust, mistõttu ei teki veendumust, et isik samalaadseid kuritegusid uuesti toime ei pane. Seega on ohustatud ühiskond tervikuna, kuna ohtu on seatud peale kinnipeetava ka kõigi teiste kaasliiklejate elu ja tervis. Kohus on seisukohal, et toimepandud kuriteo raskus ja asjaolud olukorras, kus joobes juhtide süül hukkub ja saab vigastada Eestis igal aastal sadu inimesi, on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. P.E vabanemisjärgse elukoha olemasolu, töökoha garanteeritus, toetav sotsiaalvõrgustik ning õiguskuulekas käitumine senise vangistuse jooksul ei ole piisav, õigustamaks isiku käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kuna kinnipeetav ei ole aru saanud oma tegude tõsidusest ning ohtlikkusest, siis ei ole karistuse eesmärk (hoida ära uute kuritegude toimepanemine) P.E puhul saavutatud ning seetõttu on teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu ja tervise kaitseks – põhjendatud jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Anu Ammer Kohtunik 3