← Eesti

1-16-8092/14

Kriminaalasi nr 1-16-8092 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 11.jaanuaril 2017.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus juuresolekul Prokurör

§ 25

lg 2 järgi (teod toime pandud 14.08.2015 ja 03.12.2015), uuesti 10.06.2016 kell 22.19 paiku Tallinnas aadressil Paldiski mnt 56 asuvas Selver AS-ile kuuluvas Merimetsa Selveri kaupluses alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ühe 0,5-liitrise pudeli viina Katyusha, maksumusega 7,99 eurot, peitis kauba endale jope sisemisse taskusse, möödus kassadest ja läbis turvaväravad jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, 15.06.2016 ajavahemikul kell 08.00-09.00 Tallinnas J. Sütiste tee 19 asuvas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiiniosakonna (EMO) siseosakonnas võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxx kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy Trend koos kaanega maksumusega 100 eurot ja rahakoti koos kliendikaartidega maksumusega 30 eurot ning juhiloa Xxxx nimele ja Swedbank pangakaardi Xxxx nimele, tekitades Xxxxvaralist kahju 130 eurot. Oma tahtliku tegevusega I.K pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I.K tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil osaliselt süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb 10.06.2016.a episoodis eeluurimisel antud ütluste juurde. Seoses 15.06.2016.a episoodiga soovib anda kohtus uued ütlused. Kohus uuris järgmiseid tõendeid: 10.06.2016 episood (Merimetsa Selveri varguse katse): - Kannatanu Selver AS-i avaldus (lk 3); Õigusvastase teo toimepanemise akt (lk 4); Tunnistaja Xxxx ütlused (lk 5-6); Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 14-15); I.K kahtlustatavana antud ütlused (lk 16); indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 8); Harju Maakohtu 15.08.2015 otsus nr 1-15-6603 ja Harju Maakohtu 04.12.2015 otsus nr 1-1510260 (lk 71-73, 92-93) 15.06.2016 episood (Xxxx vara vargus): - Kannatanu Kaire Roosipuu ütlused (lk 26-28); - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla probleemjuhtumi registreerimisteatis (lk 23-24); - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastus taotlusele (lk 32); - Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (lk 44); - Tunnistaja Xxxx ütlused (lk 45-48); - Asitõendi - mobiiltelefon vaatlusprotokoll koos fototabelitega (lk 52-57); - Asitõendi - videosalvestis CD-l vaatlusprotokoll koos fototabelitega ja CD (lk 58-63); - Kahtlustatava I.K eeluurimisel antud ütlused (lk 39 KrMS § 289 ja § 293 alusel); - Harju Maakohtu 15.08.2015 otsus nr 1-15-6603 ja Harju Maakohtu 04.12.2015 otsus nr 1-1510260 (lk 71-73, 92-93), - karistusregistri väljavõte (lk 65-70). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused ja uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: 10.06.2016.a varguse katse episood I.K süü 10.06.2016 varguse katse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtuistungil tunnistas I.K end nimetatud episoodis süüdi ning kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. I.K on enda kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas, et sisenes 10.06.2016 kella 22:15 paiku Merimetsa Selver kauplusesse, peitis pudeli viina põuetaskusse, möödus kassadest kauba eest tasumata. Kauplusest väljudes peeti ta turvatöötajate poolt kinni. Süüdistatava ütlusi ning süüteo aset leidmist kinnitavad ka tunnistaja Xxxx ütlused, mille kohaselt oli 10.06.2016.a Merimetsa Selveris tööl turvatöötajana kui nägi, kuidas meesterahvas võttis letilt 0,5 l pudeli viina „Katyusha“, pani selle endale jope sisemisse taskusse, möödus kassadest kauba eest tasumata. Isik peeti kinni ning tema juurest avastati eelpool nimetatud viinapudel. Süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevaid ütlusi kinnitab ka kannatanu Selver AS avaldus, milles palutakse võtta vastutusele 10.06.2016.a kell 22:19 kaupluses Merimetsa Selver aadressil Paldiski mnt 56, Tallinn õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest avastati Selver AS kuuluvat maksmata kaupa („Katyusha“ viin, 0,5l) 7.99 euro väärtuses. Kaup korras ja kauplusele tagastatud. Samuti nähtub õigusvastase teo toimepanemise aktist, et 10.06.2016.a on Merimetsa Selveris kell 22:19 kinni peetud meesterahvas, kes väljus kauplusele kuuluva kaubaga („Katyusha“ viin, 0,5l) müügisaalist selle eest tasumata. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt osutus 23:27 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 56 kinnipeetuks isikuks I.K . Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütluste, Selver AS avalduse, õigusvastase teo toimepanemise akti ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga tõendamist leidnud I.K poolt 10.06.2016.a võõra vallasasja (viinapudeli) äravõtmise katse. I.K objektiivsest käitumisest ja tema 2 enda ütlustest – läks poodi, peitis viinapudeli põue ning lahkus kauplusest – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. 15.06.2016.a varguse episood I.K end selles episoodis kohtuistungil süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, mille kohaselt viibis EMO-s (Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiiniosakonnas) 15.06.2016 kella 08-09:00 vahel hommikul seetõttu, et ta viidi kiirabiga sinna, kuna oli teadvuseta seisundis. Oli tilgutite all. Kaasas oli rahakott ja telefon, kilekotti ei olnud. Peale tilgutite alt vabanemist lubati ta haiglast koju. Osakonnas pannakse kõik asjad ühte kotti ja kui üles tõusis, leidis koti oma jalatsitega. Vaatas jopet, seal ei olnud midagi. Märkas põrandal kotti koos rahakotiga, võttis selle kaasa ja läks. Arvas, et tegemist on tema rahakotiga. Kilekoti sisse ei vaadanud, asju välja ei võtnud ning mingit mobiiltelefoni maha ei müünud. Ka ei ostnud peale haiglast lahkumist kaupa, ei maksnud millegi eest haigla rahakotist võetud rahaga, isegi ei avanud rahakotti. Haiglast lahkudes pani kogu paki jope sisemisse taskusse Hiljem hakkas jälle paha, istus Magistrali pargis pingile, pani pea alla oma jope ja jäi magama. Üles ärgates avastas, et tal ei ole mitte midagi. Enne haiglasse minekut oli terve öö joonud. Ei mäleta, milliseid ütlusi andis 18.08.2016.a enda ülekuulamisel. Kuivõrd süüdistatav ei kinnitanud tema poolt eeluurimisel antud ütlusi vaid soovis enda ristküsitlemist kohutistungil, peab kohus selles episoodis lähtuma süüdistatava poolt kohtuistungil ristküsitluse käigus antud ütlustest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud seisukohal, et kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistuspäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajal antud ütluste erinevuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta on erineval ajal andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-113-06, p 17). Krimiaalasjas 3-1-1-131-13 asus riigikohus seisukohale, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Samas jääb kriminaalkolleegium varasemates lahendites väljendatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. oktoobri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-89-06, p 12). Samuti on Riigikohus märkinud, et kriminaalmenetluse seadustiku § 237 lg-s 5 sätestatut ei ole aga võimalik tõlgendada selliselt, et süüdistatava kohtus antud ütlustel puudub tähendus ja need ei saa väärata kriminaalasja lahendamist vaid kriminaaltoimiku materjalide pinnalt. Süüdistatava ülekuulamine lühimenetluses KrMS §-st 293 lähtuvalt tähendab seda, et ka lühimenetluses tuleb süüdistatava ülekuulamisel juhinduda KrMS §-st 2862 ja §-dest 288-289 (KrMS § 293 lg 1). Eeskätt tähendab see süüdistatava ristküsitlemist, vajadusel tema kohtus antavate ütluste usaldusväärsuse kontrollimist ja seega võimalust, et süüdistatav tunnistatakse ebausaldusväärseks tõendiallikaks ning kõik tema ütlused jäetakse kohtuasja lahendamiseks lubatavate tõendite hulgast välja (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-87-11, p 7). Seega süüdistatava poolt kohtus lühimenetluses ütluste andmisel võivad olla kahesugused järelmid. Esimese võimaluse kohaselt võib kohus tunnistada kohtus antud ütlused usaldusväärseks ja tugineda neile kohtuotsuse tegemisel ning jätta kohtueelses menetluses antud ütlused lubatavate tõendite hulgast välja. Teise võimaluse kohaselt tunnistatakse süüdistatav tervikuna ebausaldusväärseks tõendi allikaks ja jäetakse kõik tema ütlused lubatavate tõendite 3 hulgast välja. Võimalust tugineda lühimenetluses tehtavas kohtuotsuses vaid süüdistatava kohtueelses menetluses antavatele ütlustele, jättes lubatavate tõendite kogumist välja tema poolt ristküsitlusel antud ütlused, kehtiv lühimenetluse regulatsioon ette ei näe. (3-1-1-98-13 p 13). I.K kohtus ja eeluurimisel räägitud ütlused on diametraalses vastuolus selles, mida isik tegi peale haiglast lahkumist ja kuhu kadus haiglast võetud kilekott. Eeluurimisel on I.K selgitanud, et läks oma asjadega koju ja peale seda poodi alkoholi ostma, kuid kohtuistungil selgitas, et ta peale haiglat koju ei läinud, vaid jäi pargipingile magama, kuna oli paha. Haiglast võetud kilekoti sisse ei vaadanud, midagi sealt ära ei tarvitanud ning mobiiltelefoni edasi ei müünud. Ärgates haiglast võetud kilekotti tema juures ei olnud. 18.08.
  5. antud ütluste erinevust ei osanud I.K selgitada, kuna ei mäleta, milliseid ütlusi 18.08.2016.a andis. Ei mäleta sündmusi, kuna oli tarvitanud alkoholi. Just alkoholi tarvitamise tõttu sattus 15.06.2016.a EMO-sse tilgutite alla. Kuivõrd I.K kohtus ja eeluurimisel antud ütlused erinevad teatud osas oluliselt, kuna isik selgitab peale haiglast lahkumist aset leidnud sündmusi täiesti erinevalt, ei ole selles episoodis võimalik tugineda I.K ütlustele selles osas, mis käsitleb I.K tegevust pärast haiglast lahkumist. Isik ei kinnitanud eeluurimisel antud ütlusi ja soovis kohtus enda ristküsitlust ning kohtus antud ütluste kohaselt ta kilekoti sisuga ei tutvunud, arvates, et tegemist on tema rahakotiga. Isiku väited, et ta pidas kilekotis olevaid asju enda asjadeks ja tema kilekotist asju välja ei võtnud, ei riimu teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kannatanu Kaire Roosipuu ütlused kinnitavad, et 15.06.2016 ajavahemikul 08-09:00 Põhja Eesti Regionaalhaigla EMO siseosakonnas varastati tema abikaasa Xxxx rahakott ja telefon Samsung Galaxy Trend IMEI-koodiga xxxxxx, mis oli palatis voodi peal koos rahakotiga. Varguse momenti ei näinud, sest abikaasa oli raskelt haige ja magas, kuid haiglast teatati, et video pealt on vargus näha. Ka öeldi haiglast, et osakonnas on ainult patsiendid ja haiglatöötajad, kõrvalistele isikutele on see suletud. Kannatanu abikaasa Xxxx suri 08.07.2016.a. Kannatanu ütlusi teo aset leidmise kohta kinnitab ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla probleemjuhtumi registreerimisteatis, mille kohaselt varastas üks patsient teise (kõrval boksis) patsiendi rahakoti ja mobiiltelefoni. Patsiendi asjad olid maha kukkunud ja kõrval boksis olev patsient võttis need üles ja pani oma taskusse. Videosalvestuselt on näha, kuidas kõrval boksis olnud meespatsient võttis maha kukkunud asjad ja pani oma taskusse. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastus kinnitab, et I.K viibis erakorralise meditsiini osakonnas 15.06.2016 kell 07:32 – 09:
  6. Seejärel lahkus ning keeldus edasisest ravist. Kannatanu Xxxx saabus erakorralise meditsiini osakonda 14.06.2016, viidi edasi 15.06.2016.a kell 14:21 erakorralise kirurgia osakonda. Haiglast välja kirjutati Xxxx21.06.2016.a. I.K ja Xxxxlamasid kõrvuti boksides, kus ei ole täielikku eraldatust, vaid on vahekardinad. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt hakati kannatanule kuuluvat mobiiltelefoni Samsung IMEI koodiga xxxx kasutama 17.06.2016 alates kella 15:03-st – 11.07.2016.a kella 01:13-ni ning mobiiltelefoni omanikuks osutus Xxxx. Asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et tunnistaja Xxxxpoolt 25.08.2016.a ülekuulamise käigus vabatahtlikult väljastatud mobiiltelefon Samsung IMEI-koodiga xxxx näol on tegemist varguse objektiks olnud mobiiltelefoniga, milline varastati Riho Roosipuult haiglast. Tunnistaja Xxxx ütlused kinnitavad, et ostis nimetatud mobiiltelefoni 2016.a juunikuus võõralt meesterahvalt Mustamäel Vilde tn Szolnoki peatuse juures. Meesterahvas tuli ise ja pakkus mobiiltelefoni 20 euro eest. Meesterahvas selgitas, et telefon on tema oma, aga tal on kiiresti raha vaja, seepärast müübki nii odavalt. Ei tekkinud kahtlust, et telefon võiks olla varastatud. Arvestades SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla asukohta ja mobiiltelefoni müügi kohta, mis on haiglale üsna lähedal, on eluliselt usutav, et I.K võis ise telefoni Xxxx müüa. Asitõendi 31.08.2016.a vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, kuidas 15.06.2016 ajavahemikul 08:11-08:29 haigla palatis, kus ruumi keskel paikneb voodi, paremal ja vasakul paiknevad kardinad, meesterahvas (kohtumenetluse käigus on tuvastamist leidnud, et tegemist on 4 I.K-ga, süüdistatav I.K kinnitas kohtuistungil ka ise, et tunneb end pildil ära) tõuseb voodist püsti, seisab voodi juures, siis kummardab parema kardina juures, võtab põrandalt rohelist värvi kilekoti. Istub voodi peale tagasi ning asetab maast võetud rohelist värvi kilekoti juba eelnevalt voodi peal olnud valge kilekoti kõrvale. Järgnevalt on fototabelist selgelt näha, kuidas I.K vaatab rohelise kilekoti sisse ja võtab sealt välja esemed (musta värvi telefoni ja rahakoti), tõuseb püsti ja paneb võetud esemed musta värvi jope, mis ripub seina peal, taskusse. Järgnevalt istub I.K taas voodi peale, võtab maas olevast kilekotist kingad ja paneb jalga. Seega on videosalvestuselt selgelt tuvastatav I.K tegevus haigla palatis ning rohelisest kilekotist, mis ei kuulunud I.K-le , vaid kõrvalvoodis olevale Xxxx, mobiiltelefoni ja rahakoti võtmine ning nende peitmine I.K-le kuuluva jope taskusse. Kohus on veendunud, et videosalvestusel on just I.K ning videosalvestuselt on väga selgesti tuvastatav, kuidas I.K võtab temale mitte kuuluva kilekoti põrandalt, asetab oma voodi peale, võtab kilekotist võõrad esemed ning peidab jope taskusse. Videosalvestuselt on selgelt tuvastatav, et algselt on I.K voodi peal valget värvi kilekott ning on eluliselt usutav, et just valges kilekotis olid I.K-le kuuluvad asjad ning I.K-le ei saanud jääda valge kilekott tähelepanuta. Ka ei ole eluliselt usutav, et I.K pidas ekslikult just rohelist kilekotti, mis asus teda teisest haigest eraldava kardina all põrandal, temale kuuluvaks, et just selles kilekotis on temale kuuluvad asjad, mitte valges kilekotis, mis asus tema voodi peal. Videosalvestuse vaatlusprotokoll lükkab ümber ka süüdistavata väited, et ta ei vaadanud mis kilekotis on ja võttis kilekoti asjadega kaasa. Vaatlusprotokollist on näha, kuidas I.K võtab asjad kilekotist välja ja tema lahkudes jääb kilekott voodile. Seega oli I.K-le asju kilekotist välja võttes selge, et tegemist ei ole tema mobiiltelefoni ja rahakotiga. Seega on eeltsiteeritud kannatanu Kaire Roosipuu ja tunnistaja Xxxx ütlustega, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla probleemjuhtumi registreerimisteatisega, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastusega taotlusele, sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, asitõendi vaatlusprotokollidega (sh fototabelitega) tõendamist leidnud I.K poolt võõraste vallasjade (Xxxx kuulunud mobiiltelefoni ja rahakoti) äravõtmine. I.K objektiivsest käitumisest – võttis kilekotis olnud esemed, peitis temale kuuluva jope taskusse – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Karistusregistri teatisest ja kohtuotsustest (lk 71-73, 92-93) nähtub, et I.K on eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt. Viimati karistati I.K 04.12.2015.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS §

§ 25lg 2 järgi. I.K karistati ka 15.08.2015.a Harju Maakohtu otsusega Kar

S §

§ 25lg 2 järgi.

Samuti on käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks ühe nädala jooksul toime pandud üks varguse katse ja üks varguse episood, seega on tema puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. I.K tegevus ühes varguse katse episoodis ja ühes varguse episoodis kokku tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kui süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. I.K on süüvõimeline ning KarS

  1. ptk.
  2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. KarS § 199 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad 5 iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. I.K karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 10.06.2016.a episoodis on kergendavaks asjaoluks süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Kohus arvestab, et käesolevas kriminaalasjas tunnistatakse I.K süüdi ühes varguse katse ja ühes varguse episoodis. I.K on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja seda korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks. I.K käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. I.K karistati 15.08.2015.a Harju Maakohtu otsusega KarS §

§ 25lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 1 kuu ja 10 päeva vangistust.

Nimetatud vangistusest vabanes I.K 24.09.2015.a. Kõigest paari kuu möödudes pani I.K uuesti toime varavastase kuriteo ning teda karistati 04.12.2015.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS §

§ 25lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

Karistuse kandmiselt on vabanes I.K 03.06.2016.a ning kõigest mõne päeva möödudes pani I.K toime käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks oleva varavastase kuriteo. Sellele järgnevalt 5 päeva pärast on I.K taaskord pannud toime uue varavastase kuriteo episoodi. Nimetatud asjaolud kinnitavad, et eelnevad karistused ei ole mõju avaldanud ning hoidnud teda uute kuritegude toimepanemisest. Vaatamata eelnevatele karistustele on süüdistatav jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda vaid mõned päevad peale eelmise kohtuotsusega määratud vangistusest vabanemisel. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteod toime kavatsetult. Süüdistatava enda ütlustest nähtuvalt tarvitab ta pidevalt alkoholi. Ka kinnitab indikaatorvahendi protokoll, et 10.06.2016.a sündmuste järgselt oli I.K alkoholijoove. Ka 15.06.2016.a sattus I.K haiglasse just alkoholi tarvitamisest tekkinud terviseprobleemide tõttu. Samuti nähtub lk 126 olevast e-kirjast, et isik oli alkoholijoobe ka tema kinnipidamisel. Lisaks puudub isikul kindel elukoht, sest kinnipidamisel 10.01.2017 andis ta oma elukohaks Sääse 1-184 Tallinn s.o aadressi, kuhu oli kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld, kuid kust isikut tegelikult kätte saada ei õnnestunud. Kohtuistungil 11.01.2017 väitis I.K, et elab Sõle 5a-185 Tallinn. Lisaks nähtub isiku enda ütlustest, et tal on tasumata veel eelmise kohtuotsusega välja mõistetud kohtukulud ja tal puudub kindel töökoht. Kohus on seisukohal, et kõigest eelnevast johtuvalt ei ole süüdistatava puhul tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Samuti arvestades kõike eeltoodut, ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida I.K edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et I.K puhul puhul ei ole põhjendatud varguste osas kergema karistusliigi - rahaline karistus – kohaldamine ning tuleb KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistustega 1 aasta, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. 6 KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi- CD plaat jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 216 eurot riigituludesse. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-11013 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.K KarS § 199 lg 2p9järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg 10.06.2016-11.06.2016 s.o 2 päeva ja alates 10.01.2017 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 10.01.2017, millest alates kuulub kandmisele 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel olenevalt sellest kumb tähtaeg saabub varem. Välja mõista I.K-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 (seitsesada viis eurot) ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3, 173 lg 3 ja 176 lg 1p2 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 216 eurot riigituludesse. Kohustada I.K tasuma väljamõistetud kaitsjatasu, sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 76.75 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda Maksuja Tolliameti EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 arveldusarvele Swedbankis, 7 EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber saadetakse I.K-le Vanglasse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „I.K , kriminaalasi 1-16-8092, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend CD plaat jätta kriminaalasja juurde Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule Resolutiivosa kuulutamisest 7 päeva jooksul apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 31.jaanuaril 2017 Kohtunik Liina Pohlak 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.