lg 2 p-de 5 ja 9 ja § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav O.V Kaitsja ik XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX. Viibib alates 04.11.2013 XXX. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 28.06.2013; alates 28.06.2013 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Eelnevalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, neist viimati: 05.06.2008 Harju Maakohtu poolt
lg 1 järgi 2 aasta 3 kuu ja 17-päevase vangistusega, mille kandmiselt vabanes 21.09.2010. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, sh: 1) 13.10.2012 Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo poolt
lg 1 alusel 60 euro suuruse rahatrahviga; 2) 11.04.2013 Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo poolt
lg 1 alusel 124 euro suuruse rahatrahviga; 3) 30.05.2013 Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo poolt
Advokaat Veera Tolli-Baskin RESOLUTSIOON 1 1. O.V süüdi tunnistada
lg 2 p-des 5 ja 9 – 25 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada O.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.06.2013, so 1 (üks) päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 4.
lg 1 alusel asendada O.V-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 kuu ja 29 päeva, so 59 (viiskümmend üheksa) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, so kokku üldkasuliku tööga 118 (ükssada kaheksateist) tundi. 5.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 6 (kuue) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.
lg 4 kohustada O.V üldkasuliku töö tegemise ajal, so 6 kuu vältel järgima
lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Posti 22, Viljandi, tel 4354893, 4354898). 7.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada O.V järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas: XXX. • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusse registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kohtuistungil süüdistatav O.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistas end inkrimineeritava süüteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritud süüteo kvalifikatsioon on õige, süstemaatilisus on tuvastatud. Varastatu summa on tühine ja tõendid on lubatavad. Peale O.V süü tunnistamise nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, on kohtu hinnangul O.V süü tõendatud Statoil Fuel & Retail Eesti ASi kuriteoavaldusega, millest nähtub, et 28.06.2012 kell 11.02 külastas Statoil Fuel & Retail Eesti ASi Linnahalli teenindusjaama aadressil Põhja pst 33, Tallinn meesterahvas, kes üritas kaupluse poest varastada kuut ´ut maksumusega 2,99 eurot/tükk. Varastatud kaup oli rikkumata ja tagastati politsei poolt kauplusele (tl 2). Süüdistatava poolt varguse katse toimepanemist tõendavad ka tunnistaja XXX(X) ütlused, millede kohaselt viibides 28.06.2013 kella 10.45 kuni 11.10 vahelisel ajal aadressil Põhja pst 33, Tallinn koos XXXmärkas ta rohelise kampsuni, siniste teksapükste ja tumedate jalatsitega meesterahvast, kes pani oma seljakotti mõned toiduained ja seejärel tõstis seljakoti üle turvaväravate ning lahkus. Nemad järgnesid isikule, kuid isik hakkas ära jooksma. Isiku pidasid nad kinni kell 11.10 Põhja pst trammipeatuses. Tema kinnipidamisel oli isiku seljakotis Isik anti üle politseipatrullile (tl 3). Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt osutus kinnipeetud isikuks O.V (tl 5-6), kellel olid jalas mustad kingad, triibuline rohekas särk ja sinised teksapüksid (tl 9). Kahtlustatavana peeti O.V kahtlustuses
lg 2 p-d 5 ja 9 ja § 25 lg 2 järgi kinni 28.06.2013 Põhja puiesteelt, Tallinnast, „Põhja Puiestee“ trammipeatuses ja ta vabastati 3 28.06.2013 (tl 7-8). Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ka O.V talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist, selgitades, et 28.26.2013 kella 11 paiku läks ta Tallinnas Linnahalli juures asuvasse Statoili teenindusjaama, et osta jäätist. Kaupluses tekkis tal varguse tahtlus ja ta võttis sealt vinnutatud lihaga pakke. Palju neid pakke oli, seda ta ei lugenud, kuid talle tundus, et neid oli kokku viis - ta võttis neid peotäie. Kõnealused pakid lihaga pani ta käes olnud seljakotti. Sel hetkel ta ei mõelnud, mida selle kaubaga edasi teha. Seejärel möödus ta turvaväravatest ja vältimaks turvaväravate häiret, tõstis ta seljakoti koos tasumata liha pakkidega turvaväravatest üle. Seejärel läks ta „Linnahalli“ trammipeatuse poole, et sõita kesklinna. Peatuse juures nägi ta, et tema järgi jooksevad kaks meesterahvast. Alguses nad otsisid kedagi ning kui nad teda nägid, siis suundusid tema poole. Tema hakkas ära jooksma, kuid järgmises peatuses „Põhja puiestee“ pidasid meesterahvad ta kinni. Meesterahvad tutvustasid ennast erariietes politseina. Teda viidi tagasi Statoili teenidusjaama kauplusesse ja seal võtsid politseiametnikud tema seljakotist välja lihaga pakid, mille ta oli varastanud ja andsid need üle kaupluse töötajale. Pärast seda toimetati ta politseijaoskonda. Ülekuulamisel avaldas O.V , et kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Ta töötab keevitajana, olles katseajal, töötab teist kuud ning tema ülalpidamisel lapsi ei ole. Samuti ei oska ta tagantjärgi selgitada milleks ta kaupa võttis. Kaupa võttes ta ei näinud, et keegi oleks teda näinud, ta ka ei vaadanud ümberringi toimuvat (tl 10-11). Osutatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab O.V poolt varguse katse toimepanemist. Tõendamist on leidnud
realiseerimiseks vajalikud võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduses kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades O.V kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, sh selgitust, et ta lihtsalt võttis süüdistuses näidatud kauba ära ning seejuures ei ole kogutud tõendeid, et O.V oleks soovinud kõnealuse kauba eest tasuda või selle kauba kauplusele tagastada, siis leiab kohus, et O.V objektiivsest käitumisest, so kaubaga koti üle piirde tõstmine, maksmata jätmine, väljumine ja ärajooksmine saab järeldada O.V eesmärki, milleks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus O.V ütlustest ja teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et O.V pani talle inkrimineeritava varguse katse toime kavatsetult. Riiklik süüdistaja on O.V tegevuse kvalifitseerinud
lg 2 p-de 5 ja 9 ja § 25 lg 2 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise katse eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt ning avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus ühe kriteeriumina, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja seejuures ei oma tähendust, kas teod subsumeeritakse üksikult võetuna
Riiklik süüdistaja on O.V-le esitatud süüdistuses osutanud, et süüdistatava käitumise kvalifitseerimiseks
lg 2 p 9 järgi annavad alust kohtuvälise menetleja otsused väärteoasjades nr-d 2317,12,011309 kuupäevast 13.10.2012, 2317,13,003013 kuupäevast 11.04.2013 ja 2317,13,004600 kuupäevast 30.05.
Kohtu hinnangul annavad aluse kvalifitseerida süüdistatava käitumine
lg 2 p 5 järgi tunnistaja XXXütlused, millest nähtuvalt hakkas süüdistatav talle järgnemisel ära jooksma. Kuigi süüdistatava enda selgituste kohaselt hakkas ära jooksma siis, kui sai aru, et teda on trammipeatuses märgatud ja otsitavaks isikuks oli just tema, siis selle väite valguses märgib kohus, et märgitu annab aluse seisukohaks, et süüdistatav mõistis üheselt, millistel asjaoludel teda otsitakse ehk et otsimise ja talle järgnemise põhjuseks on tema poolt eelnev varguse toimepanemine. Seega leiab kohus süüdistatava objektiivselt avaldunud käitumist hinnates, et süüdistatav sai aru ja mõistis, et tema poolt süüdistuses näidatud kauba äravõtmist ja selle paigutamist seljakotti märgati ehk teisisõnu märgituna on kolmandate isikute poolt tajutud tema õigusvastase teo toimepanemist. Süüdistatava ärajooksmine aga viitab üheselt sellele, et vaatamata tema toime pandud varavastase süüteo toimepanemise avastamisele soovis ta jätkata ebaseaduslikku valdust varastatu üle, näidates sellega jätkuvat omastamistahet. Seega esineb õiguslik alus kvalifitseerida taoline käitumine võõra vallasaja äravõtmisena avalikult, kuid vägivalda kasutamata, so
Eelosutatud andmetest kohus järeldab, et süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja avalikult, kuid vägivalda kasutamata, so
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt oli talle tagatud töökoht, seega ka ametlik sissetulek töötasu näol. Samas tuleb nentida, et vaatamata sissetuleku olemasolule on süüdistatav jätnud karistusregistri väljatrüki kohaselt väärtegude toimepanemise eest mõistetud rahatrahvid täielikult tasumata (tl 13-22). Karistusliigi üle otsustamisel tuleb osutada sellelegi, et süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja ta on vabanenud karistuse kandmiselt 21.09.2010 (tl 41). Taaskordne O.V-le inkrimineeritav varavastase süüteo toimepanemine annab aluse järelduseks, et eelnev põhiõigusi enim riivav karistusliik ei ole oodatud tulemit andnud ega süüdistatava edaspidist õiguskuulekust taganud. Arvestades ka seda, et O.V on kõik talle väärteokorras määratud rahatrahvid jätnud tasumata ja ta on jätkanud vaatamata rahatrahvide määramisele varavastaste süütegude toimepanemist, siis asub kohus asjaolusid kogumis hinnates seisukohale, et O.V õiguskuulekust ei ole võimalik tagada rahalise karistusega ning selle võimaliku mõistmise korral jätab O.V selle kohustuse lihtsalt täitmata. Süüdistataval alalise ja piisava sissetuleku puudumisele viitab ka asjaolu, et süüdistatav on asunud sõltuvusravile. Seega olukorras, kus isiku eelnev nii kriminaal- kui väärteokorras karistatus ei ole suunanud süüdistatavat õiguskuulekale teele ei ole võimalik rahalist karistust kui isiku põhiõigusi vähemriivavat karistusliiki kohaldada. Ühtlasi tähendab see, et süüdistatava suhtes kuulub kohaldamisele isiku vabadust piiravat karistusliik. Hinnates süüdistatava süü suurust kuriteo toimepanemisel, leiab kohus kuriteoga tekitatud kahju suurust ning teo tehiolusid arvestades, et süü ei ole kuigi suur. Eelnevast lähtudes, sh arvestades, et varastatu tagastati kauplusele rikkumata, leiab kohus, et O.V-le on võimalik mõista karistus
Süüdistatav on kohteelsel menetlusel pärast kinnipidamist väljendanud kahetsust toimepandu suhtes, samuti avaldas ta kahetsust kohtuistungil, mistõttu vajab vaagimist küsimus, kas 5 tegemist on
Menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt leiab kohus, et süüdistatava kahetsust ei saaks hinnata siirana ning kahetsusse tuleks suhtuda kriitiliselt. Nimelt leiab kohus, et O.V-le inkrimineeritav kuriteoepisood pole olnud juhuslikku laadi, vaid on hinnatavad eesmärgipärase planeeritud tegevusena ning vaatamata sellele, et süüdistatavat on eelnevalt korduvalt karistatud teiste isikute vara kahjustava käitumise eest, jätkas süüdistatav oma kuritegelikku ja teiste isikute vara kahjustatavat tegevust. Kohtu hinnangul näitab taoline käitumine igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolu esinemist kohus menetluse käigus ei tuvastanud. Samas leiab kohus, et kuivõrd süüdistatav on läinud vabatahtlikult sõltuvusravile, siis võib järeldada, et süüdistatav on varasemast eluviisist teinud järeldusi ning astunud samme eluviisi muutmiseks, mis kohtu arvates peaks samuti karistust või selle kohaldamist mõjutama ning seetõttu peab kohus võimalikuks kahetsusega arvestada. Kuivõrd süüdistatava süü talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel pole kuigi suur ning tegemist on ühe varguse episoodiga, millise tagajärjel varalist kahju ei tekkinud ning kuritegu jäi katse staadiumisse, siis leiab kohus, et vaatamata kahe kvalifitseeriva koosseisulise asjaolu olemasolule võib arvestada süüdistatava kohtuistungil antud nõusolekuga teha üldkasulikku tööd. Kohus asub seisukohale, et kohene reaalse vangistuse ärakandmisele asumine tekitaks olukorra, kus süüdistataval lasuvate rahaliste kohustuste täitmine, so menetluskulude tasumise näol, oleks vangistuse tingimustes raskendatud, mistõttu peab kohus võimalikuks arvestada kohtumenetluse poolte taotlust asendada mõistetav karistus üldkasuliku tööga, allutades süüdistatava käitumiskontrollile lootuses, et käitumiskontroll ja üldkasuliku töö tegemine tekitavad süüdistataval lõpuks arusaama õiguskuuleka elu nõutavusest. Seejuures leiab kohus, et vangistuse kohene kohaldamine katkestaks süüdistatavale osutatava rehabilitatsiooniteenuse osutamise, mis samuti takistaks süüdistataval täita soovi kõrvaliste isikute abiga asuda edaspidi elama õiguskuulekalt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks koopiate tegemise kulu, määratud kaitsja tasu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. O.V on täisealine ja töövõimeline isik, kellelt kohus eeldab tööle asumist. Kuivõrd süüdistataval hetkel alaline töökoht puudub ja rehabilitatsiooniteenusel olles teeb ta vähetasustatavat tööd seoses tööteraapiaga, siis võib asuda seisukohale, et tema sissetulek on väike. Samas ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist ja osalist riigi kanda jätmist. Seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid pikema aja jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Koopiate tegemise kulu kohustub O.V hüvitama kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.