4-19-3697/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2019, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-19-3697 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2019 määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi asendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.T (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri 22.08.2017 otsusega väärteoasjas 1 nr 2330,16,005590 määrati T.T NPALS § 15 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses summas 400 eurot. 04.07.2019 esitas PPA Ida prefektuur taotluse T.T rahatrahvi asendamiseks arestiga.
5. Viru Maakohtu 26.08.2019 määrusega rahuldati PPA taotlus ja asendati T.T-le PPA Ida prefektuuri 22.08.2017 otsusega väärteoasjas nr 2330,16,005590 määratud rahatrahv 400 eurot 10 päeva arestiga. T.T ei ole tasunud mõistetud rahalist karistust ning kohtutäituri teatest nähtub, et rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik. Maakohus tuvastas, et võlgnik T.T kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 28.03.2019 otsusega mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkust vangistust alates 28.03.
6. Eeldatav vabanemise aeg on 28.09.
7. Maakohus oli seisukohal, et mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Maakohus tuvastas, et T.T kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 28.03.2019 otsusega mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkust vangistust alates 28.03.
8. Eeldatav vabanemise aeg on 28.09.
9. Maakohus on seisukohal, et mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemisest möödunud perioodi jooksul ei ole T.T trahvi suutnud tasuda. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Tegu on käesolevalt kinnipeetavaga. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Puuduvad VTMS-is ja TMS-is sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud.
10. Viru Maakohtu 26.08.2019 määruse peale esitas määruskaebuse T.T, kes soovib et mõistetud 10-päevane arest asendatakse üldkasuliku tööga, kuna kaebaja on ravil SA Viljandi Haigla Sillamäe osakonnas alates 05.09.2019 ning talle on määratud rehabilitatsiooniaeg kuni 9 kuud. Ravil viibib kohtuotsuse alusel asjas nr 1-19-
11. T.T toob välja, et tal on tõsine probleem narkosõltuvusega ning ta vajab pikaajalist ravi. Ravikeskuses on võimalus sooritada üldkasuliku töö tunde. Keeldumise korral palub kaebaja karistuse täitmise edasi lükkamist kuni juuli
12. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Tartu Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning selle muutmiseks puudub alus. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu määruses toodud põhistustega, peab kohus vajalikuks vastata määruskaebusele järgmist.
14. VTMS § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Maakohus on põhjendatult rahatrahvi asendanud arestiga ning rahatrahvi asendamisele iseenesest T.T vastu ei vaidle.
15. T.T soovib, et temale määratud arest asendatakse üldkasuliku tööga ja kui see ei ole võimalik, siis palutakse karistuse täitmise edasi lükkamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu istungil on T.T selgelt välja toonud, et ta on nõus, et rahatrahv asendatakse arestiga ning seejuures ei ole ta taotlenud ei aresti üldkasuliku tööga asendamist ega aresti kandmise edasilükkamist. Ringkonnakohus märgib, et T.T puhul ei ole võimalik üldkasulikku tööd kohaldada ja seda konkreetsest isikust tulenevalt. Kuigi kriminaalhooldusosakond ja Sillamäe on sõlminud omavahelise lepingu üldkasuliku töö sooritamiseks ka rehabilitatsioonil olles, ei ole võimalik T.T suhtes aresti asendamise üldkasuliku tööga, sest T.T on oma varasema käitumisega näidanud, et ta ei ole võimeline üldkasulikku tööd nõuetekohaselt sooritama ja ka käesolevalt puudub ringkonnakohtul sellesse usk. Kui isik ei ole olnud motiveeritud kriminaalasja raames (asjas nr 1-16-9787) üldkasulikku tööd sooritama, siis miks peaks ka käesolevalt olema olukord teine. See, et T.T on kõrge motivatsioon osaleda rehabilitatsioonis, ei näita veel motivatsiooni üldkasuliku töö sooritamiseks. Samuti on isikul olnud varasemalt probleeme rehabilitatsioonikeskuses viibimisega. Ka ei leia ringkonnakohus, et T.T suhtes esineks alus aresti kandmise edasilükkamiseks, ka ei ole selle vajadust põhjendanud T.T. Arvestades eelnevat ei ole selleks põhjuseks ka rehabilitatsioonikeskuses viibimine.
16. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 26.08.2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik 2