lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav A.B isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: XXX karistatus: kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi ei ole tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja kokkuleppel advokaat Rein Laid Kohtuistungi toimumise aeg 25.10.2016 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.B
MS § 238 lg 2 alusel vähendada A.B-le mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 6 (kuue) kuu vangistuse võrra ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui A.B ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest 09.11.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises ettevaatamatusest, millega põhjustas inimese surma. Menetluse käik Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde ning palus mõista A.B-le karistuseks
Kuna asi laheneb lühimenetluses, siis tuleb maha arvata 1/3 karistusest ja sellest lähtuvalt mõista A.B-le karistuseks üks 1 aasta vangistust. Prokurör palub
lg-te 1, 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui A.B ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena taotleb prokurör A.B-lt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks. Kriminaalasjas on kannatanu esitanud tsiviilhagi summas 7500 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks VÕS § 1043 alusel. Sellest lähtuvalt palub prokurör kohtul välja mõista kannatanu kasuks õiglane ja mõistlik summa. Kriminaalasjas on ka menetluskulud, s.o ekspertiisi maksumus 271 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot. Nimetatud kulud palub prokurör süüdistatavalt täies mahus välja mõista ositi 12 jooksul. Kaitsja leidis, et tehiolud on kriminaalmenetlus on tuvastatud õigesti, küsitavusi tekitab õiguslik hinnang. Tsiviilhagis ei ole välja toodud mingisuguseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid õigusliku võimaluse sellise summa süüdistatavalt väljamõistmiseks. A.B avaldas kohtuistungil, et tal on väga kahju et see õnnetus juhtus. Süüdistatav kinnitas, et tal endal on väga raske selle teadmisega elada. A.B ei tunnista kannatanu poolt esitatud hagi. Kohtu seisukoht süüdistuse osas Kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluse korras, mille kohta on süüdistatava vastavasisuline taotlus ning kaitsja ja prokuröri nõusolek. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud kriminaalasja materjalideg, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt asub seisukohale, et A.B-le süüks arvatav kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Isikule
lg 1 ettenähtud kuritegu inkrimineerides peavad olema tõendatud: mootorsõiduki juhi poolt ettevaatamatusest ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumine; tagajärjena inimesele raske tervisekahjustuse või surma saabumine; põhjuslik seos rikkumise ja saabunud tagajärje vahel. Süüteo subjektiks saab olla vaid sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit. Seega on antud juhul oluline tuvastada, kes juhtis mootorsõidukit, milliseid liiklus- või käitusnõudeid ta rikkus ja kas nende nõuete rikkumine oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 12.12.2015 kella 16.26 paiku juhtis A.B mootorsõidukit Citroen Jumper reg nr XXX Tartus Mõisavahe 24 pärisuunavööndi kaherealise sõiduraja vasakpoolsel rajal, suunaga Kalda tee tänava poole. Ka nähtub liiklusõnnetuse aktist nr 421 (tl 10), et liiklusõnnetuses osalesid mootorsõiduk Citroen Jumper reg nr XXX, mille roolis oli A.B ja jalakäija L.A.. Teo toimepanemise aega ja kohta kinnitavad tunnistaja M.M.u antud ütlused (tl 4-5), mille kohaselt kõndis ta 12.12.2015 kella 16.23 paiku Mõisavahe 24 maja otsa juures, kui kuulis äkkpidurdust ja 3 kohe seejärel pauku. Samuti kinnitavad teo toimepanemise aega ja kohta kannatanu S.A. ütlused (tl 1-3, 44-45), mille kohaselt helistas 12.12.2015 kella 17 paiku üks meesterahvas ema telefonilt talle ja ütles, et Tartus Mõisavahe 24 juures on toimunus õnnetus ja ema on hukkunud. Kohus leiab, et tunnistaja ja kannatanu ütlused on omavahel riimuvad ning ilma vastuoludeta. Seega olles tuvastanud, et mootorsõidukit Citroen Jumper reg nr XXX juhtis avarii hetkel A.B , tuleb järgnevalt tuvastada, millised ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumised A.B toime pani, mis tõid kaasa L.A. surma. A.B-le on esitatud süüdistuses süüks arvatud järgmised liiklusnõuete rikkumised: A.B rikkus kehtiva liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist ning liiklusseaduse § 35 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. A.B rikkus kehtiva liiklusseaduse § 35 lg 4 nõudeid, mille kohaselt juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale ning vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada ning liiklusseaduse § 35 lg 5 nõudeid, mille kohaselt kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis kõrvalrajal seisma jäämas või jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, vaid peab ülekäiguraja ees seisma jääma. Ülekäigurajale tohib juht sõita pärast seda, kui ta on veendunud, et ta ei ohusta ülekäigurajale astunud või astuvat jalakäijat. Tunnistaja R.K. ütluste (tl 6-7) kohaselt viibis ta 12.12.2015 peale kella 16 oma sõidukiga Mõisavahe tänava majade vahel ja ootas, et sooritada parempööret Mõisavahe teele. Vasakult poolt liikus esimeses reas valge sõiduauto, muid sõidukeid ega kedagi ülekäigurajal ta ei märganud. Siis kuulis ta tuhmi mütsu ning nägi inimkeha esimesse sõiduritta kukkumas ning teises reas peale ülekäigurada nägi ta peatunud valget kaubikut. Kaubiku juht jooksis masinast välja kannatanu juurde ja karjus midagi. Tunnistaja R.K. ütlustega riimuvad ka tunnistaja M.M.u ütlused, mille kohaselt toimus õnnetus temast ca 15-20 meetrit eespool asuval ülekäigurajal. Esimeses reas enne ülekäigurada seisis hele sõiduk, teises peale ülekäigurada valge kaubik. Seejärel nägi ta tee peal maas esimese ja teise sõidurea keskel lamavat inimest. Kui ta telefonilt 112 valis, oli valge kaubiku juht jõudnud juba maas lamava kannatanuni ja tõstis tema pea oma põlvedele. Tunnistajate M.M.u ja R.K. riimuvaid ütlusi kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 8-9, 1219), mille kohaselt asub liiklusõnnetuse sündmuskoht Tartu linnas Mõisavahe 24 kõrval Nõlvaku tänava poolt suunaga Kalda tee poole. Sõidutee on kahesuunaline, pärisuunavööndis kaks sõidurada. Parempoolse sõiduraja laius on 3,4 m ja vasakpoolse sõiduraja laius on 3,35 m. Sõidutee asfaltkattega, märg ning sõidukorras. Peale jalakäijate ülekäigurada seisab pärisuunavööndis vasakpoolsel sõidurajal kaubik Citroen Jumper nr-ga XXX, esiosa suunaga Kalda tee poole. Peale jalakäijate ülekäigurada on pärisuunavööndis parempoolsel sõidurajal maas hukkunud jalakäija surnukeha. Süüdistatava A.B kohtus antud ütluste kohaselt juhtis ta 12.12.2015 Mõisavahe tänaval tööbussi Citroen Jumper reg nr XXX. Ilm pimenes ja sadas peenikest vihma. Õnnetus juhtus Tkujulisel ristmikul, kus oli neli sõidurada. Tema liikus autoga vasakus reas ja paremas reas oli teine auto. Kõrval olev auto sõitis ees natuke kiiremini, vahe oli umbes 30 m. Kuna ees oli ristmik ja oli ka ülekäigu koht hakkas kõrvalsõitev auto pidurdama ja lülitas sisse paremale suunatule, et keerata paremale elurajooni. Parempoolne auto liikus väiksema kiirusega, tal põlesid ainult gabariidituled ja stopptuled ei olnud sisse lülitatud. Kui autod olid kohakuti, siis paremal sõitva auto tagumine osa oli tema autoga kõrvuti, siis nägi, et tema esirattad olid juba sebral ja, et ta valmistub juba parempööret tegema, siis A.B lülitas madalama käigu ja liikus edasi. Ülekäigu rajal olid autod praktiliselt ühel ajal. Süüdistatav ristmikul inimesi ei näinud, kuid äkki hüppas välja auto eest tumedas riietuses kapuutsiga inimene. Ta üritas autot kõrvale vasakule juhtida ja vajutas pidurit, aga oli juba 4 hilja. Inimene ilmus väga ootamatult ja kokkupõrget vältida ei õnnestunud. Auto kiirus oli maksimaalselt 25 km/h. Vahetult pärast ülekäigu rada õnnestus auto peatada. Edasi läks ta autost välja inimese juurde, kontrollis pulssi, kas hingab või mitte. Inimesel tuli ninast ja suust verd ja ta ei hinganud. Süüdistatav avas käega naise suu, võttis välja kõik, mis sinna oli kogunenud ja siis ta hakkas hingama. Seejärel palus kõrval seival noormehel kutsuda politsei ja kiirabi. Teised inimesed tulid juurde ja hakkasid aitama. Mingi aja pärast saabus kiirabi ja politsei. Parempoolne auto lahkus enne kiirabi ja politsei tulekut sündmuskohalt. Süüdistatav avaldas, et võib-olla oleks kuidagi võimalik olnud õnnetust vältida, aga selles olukorras ei oleks ta muud teha saanud. Liiklusvahendi Citroen Jumper reg nr XXX vaatlus (tl 20-21) tõendab, et kaubiku parempoolsel esitiival on mõlk, parempoolse esitule ümber olev plekkdetail mõlkis, esikapoti parempoolsel nurgal esiklaasi juures mõlk. Valgustusseadmed töökorras, parempoolsel esitulel klaas purunenud liiklusõnnetuse käigus Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et A.B ei olnud Tartu linnas Mõisavahe tn 24 kõrval suunaga Kalda tee poole liikudes piisavalt hoolikas ja ettevaatlik, et tagada liikluse sujuvus ning ohu ja kahju vältimine ning jalakäija ohustamine. Süüdistatav ei valinud reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sellist sõidukiirust, mis oleks olnud piisav ohu märkamisel pidurdamiseks, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud ülekäigurajale. Olukorras, kus paremal sõidurajal liikuv sõiduk vähendas kiirust ja vöötrada polnud hämarusest ja kõrvalsõitva sõiduki tõttu hästi nähtav, oleks A.B pidanud valima kiiruse, mis oleks tal võimaldanud enne vöötrada seisma jääda, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Ülekäigurajale tohib juht sõita pärast seda, kui ta on veendunud, et ta ei ohusta ülekäigurajale astunud või astuvat jalakäijat. A.B selles ei veendunud ja ei andnud teed ning sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületavale jalakäijale L.A.le. Samas oli parempoolsel sõidurajal sõitev sõiduk tee andmiseks ülekäiguraja ees seisma jäämas. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai jalakäija L.A. eluohtliku tervisekahjustuse ja hukkus sündmuskohal. Kohus leiab, et liiklusõnnetusele vahetult eelnenud liiklussituatsioonis oli L.A. õigustatud lähtuma usalduspõhimõttest ja eeldama, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liiklusseaduse nõudeid. L.A.l, ületades reguleerimata ülekäigurada, oli õigus eeldada, et mootorsõiduki juht jääb tee andmiseks ülekäiguraja ees seisma. Süüdistatava manööver oli L.A. jaoks täiesti ootamatu ning ohule reageerida tal ei olnud võimalik. Seega kannatanule ei ole konkreetsel juhul alust ette heita liiklusnõuete rikkumist ning kohtu hinnangul ei olnud kannatanul võimalik kokkupõrget vältida. Asjas kogutud tõenditega pole tuvastamist leidnud, et kannatanu oleks liiklusõnnetusele eelnevalt rikkunud liiklusseaduse nõudeid, mis oleksid põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega. Eeltooduga on tõendamist leidnud A.B-le esitatud süüdistuses süüks arvatud liikluse nõuete rikkumised. Antud kriminaalasjas on 01.03.2016 koostatud surnu ekspertiisiaktist nr XXX (tl 23-29), kus ekspertarvamuse kohaselt on L.A. surma põhjuseks on pea-kehatüve kinnine tömp trauma peaajupõrutuse, kelmetealuste verevalumite, koljulae ja –põhimikuluude ning skeletiluude murdudega. L.A. surnukehal esinesid järgmised kehavigastused: peaajupõrutus vähese kõvakelmealuse ja difuusse ämblikvõrkkestaaluse verevalumiga, kuklaluu sisserõhutusmurd sellest lähtuvate joonmurdudega vasakule kiiru-oimuluule ja paremale kiiruluule, kuklaluu joonmurd koljupõhimikku läbistava murruga keskmises koljuaugus, verevalumid kõõlustanul, põrutushaavad juustega kaetud peanahal, nahamarrastused näol, vasaku ristluu-niudeluuliigese murd ning häbemeluu ülemiseharu killunenud murd, vasakpoolse IV-IX roide murd lülisamba kõrvaljoone ning abaluujoone vahelisel alal, I-V roide murd eesmisel kaenlajoonel, II-V roidel murd rangluujoonel ning IV-IX roidel murd lülisamba kõrvaljoonel ja vasaku rangluu murd verevalumitega kõiki kurde ümbritsevates pehmetes kudedes, nahamarrastused vasakul üla- ja paremal alajäsemel, nahaalune verevalum paremal alajäsemel. L.A. kehavigastused on iseloomulikud tömbile vägivallale ning on 5 saadud üheaegselt, võimalik, et 12.12.2015 liiklusõnnetuse käigus löögist kaubikult seisvale jalakäijale kannatanu järgneva paiskumisega vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe pindu, esemeid. Seega hinnates tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetus on toimunud süüdistatava A.B poolt LS § 14 lg 2; § 35 lg1, 4 ja 5 ettenähtud nõuete rikkumise tagajärjel ja on otseses põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega – L.A. surmaga. Nimetatud põhjuste olemasolu tunnistas täielikult ka süüdistatav A.B.
lg 4 (kaudne tahtlus) ja
lg 2 (kergemeelsus) ja lg 3 (hooletus) võrdlusest tuleneb, et kaudse tahtluse puhul näeb isik ette tagajärge. Kaudse tahtluse ja hooletuse eristamine on võimalik voluntatiivse ehk tahtelise elemendi abil. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tagajärje mittesaabumisele, kuigi peab võimalikuks süüteo koosseisule vastava asjaolu saabumist. Kui isik aga paneb teo toime hooletusest, siis ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Süüdistataval ei olnud tahtlust rikkuda liiklusseadust teist liiklejat ohustaval või takistaval viisil. Kohus asub seisukohale, et liiklusnõuete rikkumine on toime pandud hooletusest. A.B ei toiminud piisavalt hoolikalt ega arvestanud liiklemisel kõiki neid asjaolusid, milleks liiklusseadus teda kohustab, samas teadmata süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema ning sellisel juhul oleks liiklusõnnetus ja L.A. surm jäänud saabumata.
lg 1 ette nähtud kvalifitseeritud koosseisu realiseerimiseks piisab kui isik tegutses vähemalt hooletusega
lg 3 järgi.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav A.B on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Ka süüdistatav A.B ja tema kaitsja etteheidetava süüteo osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid esile ei toonud, samuti pole tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Kohus asub seisukohale, et A.B ja tema poolt
lg 1 järgi tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine tuleb lugeda õigusvastaseks. Kohtu seisukoht karistuse osas 6
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu pingelised ja keerulised liiklusolud teedel ja tänavatel nõuavad mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Igaühele kogemuslikud on igapäeva elu sündmused selles, et mootorsõiduki juhi hoolimatus võib põhjustada traagilise tagajärje juhile endale või kaasliiklejatele, mõnikord ka liiklusest kõrvalseisvale isikule või tema varale. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusnõudeid eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ja liiklusseaduse rikkumisega teise isiku surma põhjustanud autojuhile mõistetud karistusel laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine ja konkreetse süüdimõistetu edasise õiguskuulekuse saavutamine. Inimühiskonnas pole suuremat väärtust ja kõrgemalt kaitstud hüve kui inimese elu ja tervis. Seaduse järgi mõistetav karistus peab avalikkusele näitama karistuse ähvardusel kaitstava hüve kõrget väärtust ja kaitsma seatud õiguskorda kõigi isikute huvides. Liiklusalaste rikkumiste puhul, millega kaasnevad rasked tagajärjed, ei saa riigi karistuspoliitika avalikku huvi ja ka üldist olukorda Eesti liikluses silmas pidades olla põhjendamatult leebe. A.B pani toime
Tema tegevuse tulemusena hukkus L.A.. Süüdistatavale
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Juhul kui kohus ei kohalda kergemat karistust, s.o rahalist karistust peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtu hinnangul arvestades asjaoluga, et toime pandi mootorsõiduki juhi poolt ettevaatamatusest ühe isiku surmaga lõppenud süütegu leiab kohus, et rahalise karistuse mõistmine ei ole proportsionaalne süüdistatava süüle ning kohaldamisele ei kuulu. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-140-04). Riigikohtu kriminaalkolleegium on rõhutanud, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on süüteo eest mõistetud põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Seega tuleb
Antud põhimõtetest lähtuvalt on esmakordsel karistamisel võimalik jätta karistus täitmisele pööramata ning A.B suhtes on otstarbekas ja võimalik kohaldada
A.B isikus ja tema käitumises ei täheldanud kohus asjaolusid, mida on vaja katseajal kriminaalhoolduse kaudu toetada ja kontrollida. Arvestades A.B isikut ja tema senist õiguskuulekat käitumist, on 7 karistusest tingimisi vabastamisel küllaldane
Süüdistatav A.B on varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid kohus
järgi ei tuvastanud.
lg 1 p 3 mõttes kergendavaks asjaoluks luges kohus puhtsüdamlikku kahetsust, mis avaldus nii eeluurimisel kui ka kohtus antud ütlustes, rõhutades, et ta põhjustas liiklusavariiga kahju kannatanule. Kohus leiab, et puhtsüdamlik kahetsus on kontrollitav ja tulenes asja materjalidest, st puhtsüdamliku kahetsuse aluseks on eeldus, et isik tunnistab täielikult oma süüd. Kohtu hinnangul näitab varasem laitmatu eluviis, et ettevaatamatusest toime pandud liiklusavarii on juhuslik episood, mis annab kohtule alust anda A.B-le edaspidisele tegevusele positiivse prognoosi. Seega kohtu poolt mõistetud karistuse eesmärk on lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Kohtu poolt mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkune vangistus, mida kohus kohaldas
lg 1, 3 sätteid järgides 1 aasta 6 kuulise katseajaga, kui õiguslik etteheide, on ilmselt piisav motiveerimaks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega järgimisele edaspidi ning kaitseb ühtlasi ka õiguskorda. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus prokuröri poolt taotletud karistuse sanktsiooniga ja mõistab karistuse sanktsiooni keskmises määras ehk 1 aasta 6 kuud vangistust, mida vähendatakse 1/3 võrra.
lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse karistus täitmisele pööramata, kui A.B ei pane 1 aasta 6 kuu katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista
See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-122-13). Arvestades, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise peamine eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna tuleb lisakaristuse määramisel hinnata isikut iseloomustavaid asjaolusid ja tema süüd. Kohtule esitatud õiendist (tl 32) nähtub, et A.B-le on omistatud juhtimisõigus 05.09.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.