1-15-10894/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-10894 Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. veebruari 2016.a. otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdistatav R.S (ik XXX, viibib Tallinna Vanglas), apellatsioon menetluskulude ja tsiviilhagi väljamõistmise peale RESOLUTSIOON Jätta R.S ’i apellatsioon Harju Maakohtu
3. veebruari 2016.a otsuse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu 17.02.2016 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati R.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning teda karistati 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 10.09.
5. Kohtuotsusega mõisteti R.S-ilt välja tsiviilhagi summas 17 eurot AS E kasuks ning menetluskuludena 645 eurot sundraha ja kaitsjatasu 360 eurot. R.S kohustati hüvitama menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.
6. Harju Maakohtu 17.02.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R.S, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude ja tsiviilhagi väljamõistmise osas. Oma taotluseid põhjendab süüdistatav järgmiselt. R.S’il on invaliidsus 80%, mistõttu ta ei saa töötada tavakorras, täiskoormusega ning tema sissetuleku teenimise võimalused on väga piiratud. Tal on väga raske leida enda invaliidsust arvestades sobilikku tööd. R.S ’il on võimalik elatuda invaliidsuspensionist, mille suurus on 200-300 eurot kuus. See aga on vähem, kui miinimumpalk. Eeltoodut arvestades palub R.S vabastada end sundraha, s.o 645 euro, tasumisest, või vähendada seda summat niipalju, kui võimalik. Lisaks peab R.S põhjendamatuks AS E esitatud tsiviilhagi summas 17 eurot, kuna ta tagastas varastatud jalgratta omanikule. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUS
7. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel edasikaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata.
8. Ringkonnakohus märgib, et arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. Nimelt ei saa KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel, s.o KrMS-i
9. peatüki
10. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumise korral. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. R.S-i apellatsioonist ei nähtu ühtegi KrMS § 318 lg-s 4 loetletud asjaolu esinemist. Nimelt taotleb R.S apellatsioonis temalt välja mõistetud menetluskulu, s.o sundraha, osalist või täielikku riigi kanda jätmist. Samuti ei nõustu apellant temalt välja mõistetud tsiviilhagiga. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on kokkuleppes kokku lepitud asjaoludega, mida R.S ’il ei ole pärast maakohtu otsuse tegemist võimalik enam vaidlustada.
11. Riigikohus on selgitanud, et kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks (vt RKKKo 3-1-1-25-09, p 15). Samuti on Riigikohus lahendi nr 31-1-7-16 p-s 5.3 asunud seisukohale, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises. Kokkuleppe eseme osaks on KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt ka tsiviilhagi.
12. 17.02.
13. a prokuröri N. Vesteri, süüdistatava R.S-i ja kaitsja M. Allikmäe vahel sõlmitud kokkuleppes on muuhulgas märgitud, et E. Dmitrijiev peab hüvitama sundraha 645 eurot (II kd, lk 22). Sealsamas on märgitud, et menetluskulud kuuluvad tasumisele KrMS § 180 lg 3 alusel ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul. Lisaks on kokkuleppes ära toodud andmed tsiviilhagi kohta. Nimelt, et R.S tekitas kannatanule AS E varalist kahju, mille hüvitamiseks on AS E esitanud tsiviilhagi summas 17 eurot. Sealsamas on ära toodud AS Ekspress makserekvisiidid. Kokkuleppes on märgitud, et hagi aluseks on omandi rikkumise asjaolud ning hagi esemeks on tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue. Seega oli süüdistatav menetluskulude, sh sundraha tasumise kohustusest, ning tsiviilhagist teadlik kokkuleppe sõlmimise ajal. Ometi on ta kaitsja juuresolekul ja peale õiguste tutvustamist kokkuleppega nõustunud ning sellele alla kirjutanud. Ka on süüdistatav maakohtu istungil kaitsja juuresolekul kinnitanud, et ta jääb kokkuleppe juurde ja et see väljendab tema tegelikku tahet. Nagu eelpool tulenes, on menetluskulude riigi kanda jätmine ja tsiviilhagi kokkuleppe esemesse kuuluvad küsimused ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude ja tsiviilhagi tasumisega. Kohtuotsus on kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Seega tuleb süüdistatava apellatsiooni sundraha ja tsiviilhagi osas pidada ainetuks.
14. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Riigikohus on samuti selgitanud, et süüdistatav saab sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda (vt RKKKo 3-1-1-81-11, p 27).
15. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava R.S-i apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Pavel Gontšarov Kohtunik