Obsah (7)

§ 199§ 184§ 213§ 64§ 68§ 65§ 76

Kriminaalasi nr 1-15-2839 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2017. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-2839 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistun

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust,

§ 184

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust ja

§ 213

lg 1 - § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64lg 1 ja Kr

MS § 238 lg 1 alusel mõisteti Aleksei Rimmile karistuseks 1 aasta 2 kuud 20 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Aleksei Rimmile mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.01.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Aleksei Rimmile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 19.01.
2. a ja lõppeb 13.09.
3. a. Vangla toetab Aleksei Rimmi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Aleksei Rimmi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Aleksei Rimmi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Aleksei Rimmi selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Aleksei Rimmi, leiab, et Aleksei Rimmi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. Aleksei Rimmi kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksei Rimmi temale mõistetud karistusajast (2 aastat 7 kuud 25 päeva) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, mis on rohkem kui neli kuud. Samuti on jäänud Aleksei Rimmil kanda karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Aleksei Rimmi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Aleksei Rimmi on kriminaalkorras karistatud neljal korral (1 karistus kustunud). Aleksei Rimmi on toime pannud nii varavastaseid süütegusid kui ka liiklussüüteo. Kolmel korral on Aleksei Rimmile kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Käesolevat karistust kannab Aleksei Rimmi varavastaste süütegude, s.o varguste ja katse staadiumisse jäänud arvutikelmuse, aga ka narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise eest. Kohtu arvates on oluline seegi, et eelmise karistuse kandmiselt (Harju Maakohtu 19.01.

1. a otsusega mõistetud liitkaristus 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust) vabanes Aleksei Rimmi 23.09.
2. a tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo, s.o katse staadiumisse jäänud arvutikelmuse, pani Aleksei Rimmi toime katseajal (katseaja lõpp 04.03.
3. a, uus kuritegu 11.05.
4. a). Lisaks on Aleksei Rimmi rikkunud talle kohtulahendiga käitumiskontrolli ajaks pandud kohustust mitte tarvitada narkootikume - Aleksei Rimmi on karistatud väärteokorras NPALS rikkumise eest. 2 Seega vaatamata varasemalt mõistetud karistustele on Aleksei Rimmi jätkanud kuritegude (ka samalaadsete) toimepanemist ja seda ka katseajal, mistõttu on igati alust arvata, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud Aleksei Rimmi õiguskuulekusele. 3.2 Aleksei Rimmi on uimastisõltlane, kes on vangistuse jooksul läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni. Kohus peab positiivseks, et vangistuse jooksul on Aleksei Rimmi osalenud sotsiaalprogrammides 12 Sammu, Tagasilanguse ennetamine ja Eluviisitreening. Alates 09.09.
5. a omandas riigikeelt A1 tasemel, kuid Aleksei Rimmi esitas taotluse riigikeele õppest eemaldamiseks, kuna eesti keele omandamine on Aleksei Rimmi jaoks väga raske. Aleksei Rimmi on osalenud vangla tööhõives majandusabitöölisena. Vangistuse jooksul Aleksei Rimmi distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kohus peab positiivseks, et Aleksei Rimmi on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumise probleemidega ja soovib vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest, kuna Aleksei Rimmi puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest (fentanüül). Aleksei Rimmi on väljendanud soovi vabanemise korral narkootikume enam mitte tarvitada. Kohus peab positiivseks, et Aleksei Rimmi läbib metadoonravi, kuid leiab, et sellele vaatamata võib Aleksei Rimmil tekkida tagasilangusi. Võttes arvesse, et Aleksei Rimmi on pikaajaline (alustas tarvitamist 30-aastasena) narkootikumide tarvitaja, on lõplik harjumusest loobumine Aleksei Rimmi jaoks raske ja seda ka metadoonravi läbimise korral. Lisaks on Aleksei Rimmil tekkinud motivatsioon ja soov narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda alles vahetult enne käesolevat vangistust. Seega ei ole alust olla veendunud, et Aleksei Rimmil on sellel korral piisav soov ja tahe muuta väljakujunenud harjumusi ning seda vaatamata vangistuses läbitud rehabilitatsioonile ja saadud ravile. 3.3 Vabanemise korral on Aleksei Rimmil kindel elukoht oma ema juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus peab positiivseks, et Aleksei Rimmil on vabanemise korral kindel elukoht ja lähedaste toetus, kes on valmis Aleksei Rimmi vabanemise korral igakülgselt toetama. Samas leiab kohus, et tagasilanguse riske suurendab kahtlematult Aleksei Rimmi tagasiminek samasse elukohta, kus ta elas enne karistuse kandmisele asumist ja seda vaatamata asjaolule, et Aleksei Rimmi on kohtule väljendanud veendumust, et enam ta kuritegelikule teele ei astu. Kohus peab oluliseks, et vabanemisjärgselt oleks Aleksei Rimmil tagatud ka majanduslik toimetulek, kuna Aleksei Rimmi on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks on Aleksei Rimmil tasumata nõudeid ligikaudu 2902 euro ulatuses. Aleksei Rimmil puudub vabanemise korral kindel töökoht. Aleksei Rimmi peab küll võimalikuks asuda tööle metallkonstruktsioonide keevitajana, kuid ühtegi sellekohast garantiikirja kohtule esitatud ei ole.
6. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Aleksei Rimmi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et Aleksei Rimmi tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt ei võimalda tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused ning Aleksei Rimmi isik. Aleksei Rimmil tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda. Raina Pärn Kohtunik 3