lg 11 p 2/, mootorsõidukit Citroen Xsara registreerimismärgiga XXX, millega liikus Tallinnas mööda Kopli tänavat Sitsi tn poolt Niidi tn suunas, ületas asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust, liikudes kiirusega ca 103 km/h /
lg 1 p 2/ ning sõidutades sõitjaid, kes ei olnud nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud /
lg 11 p 4/, jättis kohandamata oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, mis arvestaks ilmastikutingimusi /sügisene pime aeg/ ja muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada oma sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ja teel etteaimatava takistuse ees /
lg 3 p 1, 2/, kaotas Kopli tn 37A maja juures suure sõidukiiruse ja alkoholijoobe tõttu juhitavuse mootorsõiduki üle ning kaldus paremale teelt välja vastu tänavavalgustusposti, põhjustades sellega mootorsõidukis kaasreisijatena viibinud AZ surma ning KM rasked tervisekahjustused. G.O rikkus järgmisi liiklusnõudeid:
lg 1 p 2 /suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 km/h/; § 33 lg 11 p 2 /juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule/; § 33 lg 11 p 4/ juhil on keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga/; § 50 lg 3 p 1, 2 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. G.O pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud ühe inimese surm ja tekitatud teisele inimesele raske tervisekahjustus. Kohtuistungil süüdistatav G.O avaldas, et esitatud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Kohtuistungil kuulati üle kannatanu RZ, kes on esitanud tsiviilhagi G.O vastu varalise kahju nõudes ning kohtuistungil ta jäi esitatud hagi juurde. Kohtuistungil kuulati üle kannatanu KM, kes on esitanud tsiviilhagi G.O vastu mittevaralise kahju nõudes ning kohtuistungil ta jäi esitatud hagi juurde. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja MS. Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid: KM poolt 14.02.2012.a. esitatud hagiavaldus mittevaralise kahju nõudes (lk 40-42); RZ poolt 13.08.2012.a. esitatud hagiavaldus varalise kahju nõudes koos lisadega (lk 43-47); 06.11.2011.a. koostatud liiklusõnnetuse akt nr. 2007 koos skeemiga (lk 48-50); 06.11.2011.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 51-78); sõiduauto Citroën Xsara registreerimismärgiga XXX vaatlusprotokoll (lk 79); EKEI kohtuarst-ekspert Ann V poolt 13.12.2011.a. koostatud surnu ekspertiisiakt nr. 608 (lk 80-101); EKEI kohtuarst-ekspert Anu A poolt 13.07.2012.a. koostatud isiku ekspertiisiakt nr. 8 (lk 102-105); EKEI kohtuekspert Jaan M poolt 20.12.2011.a. koostatud liiklustehnilise ekspertiisi akt nr. 11ELL0077 (lk 106-109); 06.11.2011.a. koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 110); 06.11.2011.a. koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga (lk 111,112); Häirekeskuse 14.11.2011.a. vastus uurija järelepärimisele (lk 1133 114); asitõendi – CD plaadi – 2 vaatlusprotokolli ja CD plaadid (lk 115-120); G.O kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 121-123); kinnipeetava G.O isiku ja asjade läbivaatuse protokoll (lk 124); andmed G.O juhiloa, MTA andmed G.O tulude kohta ja sõiduauto Citroen Xsara omaniku kohta (lk 125); õiend kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjatele tehtud koopiate kulude kohta (lk 126,127); dokumendid kriminaalmenetluse kulude kohta (lk 128-137); TKA iseloomustus G.O kohta (lk 138). Maakohtu seisukoht G.O poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. KarS § 422 lg 1 sätestatud süütegu antud juhul seisneb mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumises vähemalt kaudse tahtlusega. Olemuselt on KarS § 422 lg 1 sätestatud kuritegu, mille spetsiifiline teokirjeldus on blanketse iseloomuga – ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumine, mis tuleb sisustada väljapoole KarS-i jäävate õigusaktidega. Isikule KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuritegu inkrimineerides, peavad olema tõendatud: 1) ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumine mootorsõiduki juhi poolt; 2) inimesele raske tervisekahjustuse või surma saabumine tagajärjena; 3) põhjuslik seos rikkumise ja saabunud tagajärje vahel. Süüteo subjektiks saab olla vaid sõiduki juht, so isik, kes faktiliselt juhib sõidukit. Seega on antud juhul oluline tuvastada, kes juhtis mootorsõidukit, milliseid liiklus- või käitusnõudeid ta rikkus ja kas nende nõuete rikkumine oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega, s.o sõidukis kaasreisijatena viibinud AZ surma ning KM tekitatud raske tervisekahjustusega. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 06.11.2011.a. kella 03.08 ajal juhtis G.O mootorsõidukit Citroën Xsara registreerimismärgiga XXX, liikudes Tallinnas mööda Kopli tänavat Sitsi tänava poolt Niidi tänava suunas. Nii G.O ise, kui ka tunnistaja MS ja kannatanu KM kinnitasid, et õnnetuse toimumise ajal juhtis sõidukit G.O (tl 20, 24, 34). Teo toimepanemise koht ja aeg, 06.11.2011.a. kella 03.08 ajal Tallinna linnas Kopli tänav 37a juures, on tõendatud süüdistatava, kannatanu KM ja tunnistaja MS ütlustega. Samade tõenditega on tõendatud liiklusõnnetuses osalenud isikud ja sõiduk: sõiduautot Citroën Xsara registreerimismärgiga XXX, mida juhtis G.O ning autos kaassõitjatena osalesid liiklusõnnetuses KM, kes sai raskeid kehavigastusi ja AZ, kes sai toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel surma. Teo toimepanemise koht on leidnud kajastamist ka kirjalike tõenditega: liiklusõnnetuse aktiga ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Liiklusõnnetuse sündmuskoht asub Tallinnas, Kopli tn 37a maja juures asuv Kopli tn Paljassaare tee - Tööstuse tn ristmik. Nähtuvalt liiklusõnnetuse skeemilt ja sündmuskoha vaatlusprotokollilt on sündmuskohaks asfaltkattega teede ristmik, kus Kopli tänav ja Paljasaare tee on kahesuunalised, Tööstuse tänav ühesuunaline (tl 51). Suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h (tl 48) Olles tuvastanud, et mootorsõidukit Citroën Xsara registreerimismärgiga XXX juhtis avarii momendil G.O, tuleb järgnevalt tuvastada, millised ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumised G.O toime pani, mis põhjustasid AZ surma ning tõid kaasa KM raske tervisekahjustuse. 4 G.O-le on esitatud süüdistuses süüks arvatud järgmised tahtlikud liiklusnõuete rikkumised:
lg 1 p 2 /suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 km/h/;
lg 11 p 2 /juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule/;
lg 11 p 4/ juhil on keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga/;
lg 3 p 1, 2 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/ Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud G.O poolt
lg 11 p 2 /juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule/ rikkumine, sest ta on seda ise tunnistanud, öeldes, et Andrese sünnipäevale minnes oli tal kaasas viinapudel, millest jõi umbes 5-6 pitsi (tl 33 pöördel). Ka tunnistaja MS kinnitas kohtus, et ka süüdistatav tarvitas sünnipäeval alkoholi. Süüdistatav tarvitas alkoholi suhteliselt palju (tl 18 pöördel). Ka kannatanu M ütlused haakuvad eelpool nimetatud isikute poolt kohtus antud ütlustega. Kannatanu väitel tarvitas Priit viina, ta ei oska öelda, kui palju, kuid ta tõi liitrise, mis sai kiiresti otsa (tl 23). 06.11.2011.a. koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist koos väljatrükiga nähtuvalt kontrolliti 06.11.2011.a. G.O väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seerianumbriga ARAF-0004 (taatlemistunnistuse nr. TTRC-11-00032) ning tõendusliku alkomeetri lugem oli 0,62 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l. Lõpptulemus 0,57 mg/l (tl 111,112). Samuti on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud G.O poolt
lg 3 p 1, 2 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/ ja
lg 1 p 2 /suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 km/h/ nõuete rikkumine. Eelkõige tunnistas seda G.O ise, kinnitades kohtuistungil, et sõiduk kaotas juhitavuse, kuna kiirus oli liiga suur. Tunnistab, et ületas kiirust, sõites kiirusega 103 km/h, kuigi ise otseselt spidomeetrisse ei vaadanud (tl 35 pöördel). Suure kiirusega sõitmist kinnitavad ka tunnistaja MSe ütlused, mille kohaselt ajal, kui Priit asus rooli, oli kiirus 50-60 vahel ja pika sirge peal vajutas ligi 130 km/h. Ta ütles Priidule, et võta hoog maha (tl 19 pöördel, 20). KM sõnul kui Priit rooli läks, läks sõitmine kohe kiireks. Ta mäletab, et ütles et Priit ei kiirendaks ning mäletab, et ka M ütles Priidule, et viimane ei kiirendaks. Keegi aga ei kuulanud teda (st K ) (tl 24). Ta tundis, et kiirus tõusis, tundis, et see kiirus on juba liiga kõrge ning ta kardab kiirust ning ta lihtsalt palus, et Priit ei kiirendaks, pealegi nad sõitsid sellise tee peal, kus ei olnud mõtet kiirendada (tl 27). Lisaks eelnimetatud tõenditele on kiiruse ületamine tõendamist leidnud ka EKEI kohtuekspert Jaan M poolt 20.12.2011.a. koostatud liiklustehnilise ekspertiisi aktiga nr. XXX, milles ekspert on asunud seisukohale, et sõiduauto Citroën Xsara registreerimismärgiga XXX liikumiskiirus 5 lohisemisjälgede alguses (külglibisemise tekkimisel) oli arvutuslikult 103 km/h ja kokkupõrkel esimese postiga 89 km/h (tl 108). Tõendamist on leidnud ka G.O poolt
lg 11 p 4 /juhil on keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga/ nõuete rikkumine. Nimetatud rikkumine on tõendamist leidnud eelkõige G.O , kannatanu KM kui ka tunnistaja MS ütlustega. G.O kinnitas kohtus, et tema poolt juhitud sõidukil on turvavööd olemas, kuid tema rooli asumisel ei käskinud ta teistel turvavöösid kinni panna (tl 35 pöördel). Süüdistatava sõnu kinnitab ka MS öeldes, et hetkel, kui Priit rooli istus ei käskinud ta kellelgi turvavööd kinni panna. Ka temal endal ei tulnud mõttessegi turvavööd kinnitada (tl 19 pöördel). Kannatanu KM sõnul ei kinnitatud keegi turvavööd ka ajal, kui Andres juhtis sõidukit. Ka Priit, asudes sõidukit juhtima, ei käskinud kellelgi turvavööd peale panna (tl 24). Kannatanu AZ poolt turvavöö kinnitamata jätmine on tõendamist leidnud ka EKEI kohtuarstekspert Ann V poolt 13.12.2011.a. koostatud surnu ekspertiisiaktis nr. 608 märgituga, mille kohaselt vigastusi, mis viitaksid üheselt kinnitatud turvavööle, AZ laibal ei sedastatud (tl 85). Kõike eelnevat arvestades ja kohtulikul uurimisel kogutud tõendeid kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele, et G.O ei valinud pimedal ajal sõitmisel teeoludele ja oma seisundile (alkoholi piirmäära ületamine) vastavat sõidukiirust ja tulemuseks oli ränk avarii, mille tagajärjel sai surma auto esiistmel istunud ja turvavööga kinnitamata AZ ning raskeid kehavigastusi auto tagaistmel istunud ning turvavööga kinnitamata KM. Samuti on tõendatud põhjuslik seos teo – mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisest, kui sellega on põhjustatud inimesele raske tervisekahjustus või inimese surm ja saabunud tagajärje – kannatanu KM tekitatud tervisekahju ning AZ surma põhjustamise vahel. Kannatanu KM tervisekahjustused ja nende iseloom on tõendatud kannatanu enda ütlustega, et peale õnnetust oli haiglas pool kuud, kodusel ravil oli 4-5 kuud. Oli puusanapa murd ja peapõrutus. Käis ainult karkudega ning tulemas on uus operatsioon. Käesolevas asjas on läbi viidud ka isiku kohtuarstliku ekspertiis, milles eksperdiarvamuse kohaselt ei ole KM vigastused eluohtlikud, kuid kannatanule tekitatud tervisekahjustuste paranemise kestus ületab 4 kuud (tl 104). Seega on tõendamist leidnud, et KM sai liiklusõnnetuse tagajärjel raske tervisekahjustuse. EKEI kohtuarst-ekspert Ann V poolt 13.12.2011.a. koostatud surnu ekspertiisiakti nr. 608 järgi võis saabuda AZ surm 06.11.2011.a. toimunud liiklusõnnetuse ajal ning AZ laibal sedastatud vigastused 06.11.2011.a. toimunud liiklusõnnetuse käigus (tl 85). Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kohtulikul uurimisel kogutud tõendid lubatavad, sest vahetult kohtuistungil kuulati üle kannatanud ja tunnistaja ning nende antud ütlused haakuvad kogumis teiste tõenditega ja annavad täpselt edasi juhtunu üksikasju. Kohus on seisukohal, et G.O rikkus tahtlikult temale süüdistuses inkrimineeritud liiklusseaduse sätteid. Olles alkoholijoobes, asus ta juhtima mootorsõidukit, teades, et tema tegevus võib kaasa tuua rasked tagajärjed. Kuna süüdistatav on läbinud vastava koolituse ning omab vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, siis on ta ka teadlik asulasisesel teel lubatud suurimast kiirusest ning kuna lubatud sõidukiirust ületati olulisel määral, seega ilmselgelt tajutavalt ületades, ei saa see jääda juhile märkamata. Tema poolt toime pandud liiklusseaduse rikkumised olid väga tõsised ja hulgalised, mistõttu pidi ta ka arvestama igasuguse tagajärje, so ka kellegi surma saabumise võimalikkusega. Kohus on seisukohal, et tõendatud on G.O tegevuses nii objektiivne kui subjektiivne külg. 6 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav G.O keelatusest. on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu pingelised ja keerulised liiklusolud teedel ja tänavatel nõuavad mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Igaühele kogemuslikud on igapäeva elu sündmused selles, et mootorsõiduki juhi hoolimatus võib põhjustada traagilise tagajärje juhile endale või kaasliiklejatele, mõnikord ka liiklusest kõrvalseisvale isikule või tema varale. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liikluseeskirju eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ja liikluseeskirja rikkumisega teisele isikule tervisekahju põhjustanud autojuhile mõistetud karistusel laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine ja konkreetse süüdimõistetu edasise õiguskuulekuse saavutamine. Inimühiskonnas pole suuremat väärtust ja kõrgemalt kaitstud hüve kui inimese elu ja tervis. Seaduse järgi mõistetav karistus peab avalikkusele näitama karistuse ähvardusel kaitstava hüve kõrget väärtust ja kaitsma seatud õiguskorda kõigi isikute huvides. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Süüdistatav G.O on toime pannud KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava teise astme kuriteo. Tema tegevuse tulemusena sai üks inimene raske tervisekahjustuse ja teine inimene surma. Taolised süüteod on käesoleval ajal ühiskonnas väga levinud ning samas on tegemist 7 süütegudega, mille ühiskonnaohtlikkus on väga suur, kuna kannatanuks võib osutuda iga ühiskonna liige. Süüdistatavale KarS § 422 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus kuni 5 aastat. Seega G.O poolt toime pandud KarS § 422 lg 1 järgi sätestatud kuritegu ei ole väikese raskusastmega, sest selle paragrahvi sanktsioon näeb karistusena ette vaid vangistuse ja seda kuni viie aastani. Kohtu hinnangul on juba ainuüksi käesoleva kuriteo asjaolud sellised, mis tingivad G.O-le reaalse vangistuse määramise. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav pani sel päeval toime kokku neli mootorsõiduki liiklus- ja käitusnõuete rikkumist, mille tulemusel ettevaatamatusest põhjustas ühe isiku surma ja teisele isikule raske tervisekahjustuse. G.O poolt toime pandud rikkumised ei olnud juhuslikku laadi, sest kohtus üle kuulatud tunnistaja ütlustest nähtub, et G.O asus sõidukit juhtima keerates sõidu pealt süüte välja ja võttis võtme eest. Seejärel palus A eest ära tulla ja istus ise rooli. Priit tuli üle käigukasti rooli taha (tl 19 pöördel). Kannatanu sõnul suri A juhtimise ajal sõiduk paar korda välja, mille peale läks Priit natukene närvi, et A on nii algeline juht ja lube ei ole. Sellepärast tahtiski Priit ise sõitma hakata ( tl 23 pöördel). Ka asjaolu, et G.O oli eelnevalt alkoholi tarvitanud, on kõigi kogutud tõenditega kinnitust leidnud ning süüdistatav ise ei eitagi seda, sest tema ütlustest nähtub, et ta jõi viina ning umbes tund oli möödunud alkoholi tarvitamisest, enne kui ta rooli istus (tl 33 pöördel ja 34 pöördel). Kinnipidamisel tuvastati tal joove 0,57 mg/l. Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-26-03 märkinud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. KrMS § 2 punkt 4 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikaks Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. KrMS § 364 lg 1 p 3 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht sellisel juhul Eesti kriminaalmenetluse seadustiku kohaldajatele kohustuslik. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus ainsaks võimalikuks karistuseks isikule, kes on rikkunud mitmeid olulisi mootorsõiduki liiklus- ja käitusnõudeid, reaalset vangistusest. Süüdistatav G.O on varem kriminaalkorras karistamata, teda on väärteokorras karistatud 3-l korral. 05.05.2011.a. karistati G.O väärteokorras joobes juhtimise, kiiruse ületamise ja mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Samuti tuleb kohtu arvates G.O-le karistuse mõistmisel arvesse võtta kannatanu AZ ja kannatanu KM käitumist enne juhtunut, s.o kuna kannatanud nägid ja teadsid, et G.O oli tarvitanud alkoholi, istusid nad ometi autosse, mille roolis oli alkoholi tarvitanud G.O . Samuti ei vaevunud ükski sõitja kinnitama autos turvavööd. Iga tavamõistusega inimene teab ja saab aru, et istudes autosse, mille juht on alkoholi tarvitanud ning sõidukis jäetakse kinnitamata turvavöö, pannakse ise oma elu ohtu. Süüdistatava G.O puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Süüdistatav G.O on analoogsete rikkumiste eest varem karistatud väärteokorras, kuid ta ei ole teinud temale mõistetud karistusest järeldusi, sest pool aastat hiljem on tema osalusel toimunud analoogsetel asjaoludel liiklusõnnetus. Kohus ei ole tuvastanud G.O puhul vastutust raskendavaid asjaolusid. Vastutust kergendavaks asjaoluks loeb kohus G.O poolt väljendatud kahetsust. Süüdistatav võttis peale toimunud avariid ise ühendust 8 KM ning AZ emaga ning vabandas. Kohtuistungil tunnistas ta samuti end toimepandud kuriteos täielikult süüdi ja vabandas kohtuistungil viibinud kannatanute ees. Seega nähtub süüdistatava käitumisest tema osavõtlik suhtumine kannatanutesse ja arusaam juhtunu tõsidusest. Eelnevatest seisukohtadest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohus peab veel vajalikuks mõjutusvahendiks lisakaristuse kohaldamist, milleks on tähtajaline juhtimisõiguse äravõtmine. KarS § 50 lg 1 p 1 näeb ette kuriteo toimepanemise korral mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 3 aastaks. Kohus leiab, et G.O suhtes tuleb lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 aastaks ja 3 kuuks. G.O näol on kohtu arvates tegemist isikuga, kes jämedalt rikkus liiklusseaduse nõudeid, istus alkoholi tarvitanuna autorooli ning sõidukiirust olulisel määral ületades põhjustas liiklusõnnetuse, milles hukkus üks inimene ja teine sai raskelt vigastada. Selline kuritegu seadis ohtu nii G.O enda, tema kaassõitjate kui ka teiste õiguskuulekalt käituvate isikute elu ja tervise, mistõttu on kohtu arvates täiesti põhjendatud ja hädavajalik G.O liiklusest kõrvaldamine. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine pole süüdistatava professionaalne tegevus elatise hankimiseks ega mootorsõiduki juhtimisõigus süüdistatavale vajalik liikumiseks kehalise puude tõttu. Tema puhul puuduvad igasugused erandlikud asjaolud, mis tingiksid lisakaristuse mittekohaldamise. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Kohus märgib, et lisakaristuse kohaldamisel on oluline tähendus isiku õiguspärasele käitumisele suunamisel ja ühiskonna turvalisuse tagamisel, st lisakaristuse kohaldamine on antud juhul vajalik preventiivsetel kaalutlustel. Tsiviilhagi Kannatanu RZ esitas tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega (p 2) või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7). Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et RZ tekkis varaline kahju G.O poolt seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Varalise kahju suuruseks on RZ hinnanud 22 230.70 eurot (tl 43-45). RZ on esitatud tsiviilhagi põhjendanud asjaoluga, et tal tekkis kahju tema vara vähenemise näol kulutustele haua korrastamisele ja haua tähistamisele, milliseid kulutusi tal ei oleks vaja olnud teha, kui AZ surma põhjustamist G.O poolt ei oleks toimunud. Seega kannatanu asetamiseks olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, on vaja hüvitada temale ülalviidatud kulutused. Tsiviilhagi juurde on lisatud OÜ OG arve, mille kohaselt on RZ kohustatud tasuma 628.90 eurot ning S OÜ arve, mille kohaselt on RZ kohustatud tasuma 721.80 eurot (tl 46,47). Samuti kaotas kannatanu täisealise poja näol isiku, kes oleks olnud tulevikus kohustatud teda vajadusel ülal pidama. VÕS 129 lg 3 alusel on surma põhjustanud isikul kohustus maksta mõistlikku rahalist hüvitist isikule, kellele surmasaanu oleks olnud kohustatud oma eluea jooksul ülalpidamist andma, ka tulevikus (VÕS § 129 lg 4). 9 Kannatanu RZ on käesoleval ajal töövõimeline, kuid pensionea saabumisel tulevikus oleks tal õigus saada oma täisealiselt pojalt elatist, kui ta ise ei ole enam töövõimeline. Mõistliku hüvitise suuruse arvutamisel lähtub kannatanu järgmisest arvestusest: RZ pensioniiga saabub 63.aastaselt. Keskmine eluiga naistel on 75 eluaastat. Seega oleks tal igal tulevikus õigus saada oma pojalt elatist keskmiselt 12 aasta vältel. Minimaalne seadusega määratud elatise suurus on 1/2 miinimumpalka (PerS § 101 lg 1), mis käesoleval ajal on 145.00 eurot kuus. Hüvitise suurus oleks seega 20 880.00 eurot. Kannatanu leiab, et selles suuruses hüvitis oleks igati mõistlik ja õiglane. Kannatanu ei vaidle vastu hüvitise ositi tasumisele. Süüdistatav G.O tunnistas kohtuistungil tsiviilhagi varalise kahju nõudes kogusummas 22 230. 70 eurot (tl 37 pöördel). Kohus leiab, et kooskõlas Riigikohtu 28.10.2010.a kohtuotsuse nr 3-1-1-79-09 punktis 19 märgituga tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama RZ poolt esitatud hagi varalise kahju nõudes täielikult. Kannatanu KM on esitanud nõude 20 000.00 euro ulatuses mittevaralise kahju hüvitamiseks (tl 40-42). VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Vastavalt VÕS § 134 lg 5 mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et KM on tekkinud tervisekahju. EKEI kohtuarst-ekspert Anu Adamsi poolt 13.07.2012.a. koostatud isiku ekspertiisiakti nr. 8 eksperdiarvamusest nähtub, et KM tuvastati 06.11.2011.a. parema puusanapa murd, mõlemapoolne häbemeluu ülemise haru murd ning operatiivset ravi mitte vajavad maksa ja põrna vigastused. Tervisekahjustused võisid olla saadud ekspertiisimääruses näidatud ajal toimunud liiklusõnnetuses paiskumisest vastu kõva tömpi pinda ja/või deformeerunud sõiduki osade survest kehale. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud kuid vajavad pikaajalist ravi üle 4 kuu (tl 104). KM hagi kohaselt on tema kehavigastuseks puusaluu killuline murd, mis on käesoleval ajal metallvardaga ja muude abivahenditega fikseeritud. Arstide kinnitusel peaks selliselt fikseeritud murd mõne aja möödudes paranema, kuid see võtab väga pikka aega ning ilmne on, et liigese funktsioon täies ulatuses ei taastu, kuivõrd luudes esinevad murrud. Kannatanu on noor naine, kes ei oma veel lapsi, kuid terve naisena soovib neid saada tulevikus. Tõenäoliselt tekitavad puusaluu vigastused võimalikke ebamugavusi tulevaste laste kandmisel ja ilmaletoomisel ning loomulik sünnitustegevus võib olla takistatud. Need puudused kannatanu tervislikus seisundis on jäävad, sest luustiku funktsioonid ei taastu sellisena, milline see oli enne vigastust, mitte kunagi. Avariis saadud vigastused põhjustasid olulisi füüsilisi kannatusi ja hingelist valu õnnetuse tagajärjel tekkinud šoki näol. Kohtu hinnangul tähendab see kannatanu elukvaliteedi langust. 10 Võimalikuks vaidlusküsimuseks jääb ainult hüvitatava kahju ulatus ning konkreetse rahalise hüvitise suurus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Ei ole võimalik kindlaks määrata täpseid tariife, mis mingi vigastuse eest järgneks. Kohtu ülesandeks on hinnata konkreetseid asjaolusid (nt millised vigastused isik sai liiklusõnnetuses, kui pikk oli töövõimetuse periood, kui keerukad operatsioonid tuli teha tema tervise taastamiseks, kas tekkisid püsivad tervisekahjustused jne) ning nendest tulenevalt määrata otsusega ka vastav rahasumma. Seega peab mittevaralise kahju hüvitis olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. On keeruline, kui mitte võimatu välja tuua mingit põhimõtet, mis näitaks, millisel juhul on rikkumine raske või kerge. Tegu on üksikjuhtumile antava hinnanguga. Samas peab mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema kohus veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-1-01 andnud mittevaralise kahju suuruse määramiseks järgmisi juhiseid: „mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. /…/. Hindama peab nii kahju tekitamise asjaolusid, eelkõige TsÜS § 172 lg-s 4 märgitud kahju iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist olukorda. Samuti võib hüvitise vähendamise aluseks olla kahju tekitanu poolt kannatanule hüvitatud või hüvitamisele kuuluv varaline kahju ja selle suurus. Kohus peab olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust.” Lahendis nr 3-2-1-34-05 on Riigikohus väljendanud seisukohta, et moraalse kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. VÕS § 140 lg 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. G.O on põhimõtteliselt hagi tunnistanud öeldes, et on nõus KMhüvitama moraalse kahju, kuid summa jätab kohtu otsustada (tl 38). Kuna käeoleval ajal on G.O TKA õpilane, siis ei ole kohtu hinnangul nõutava summa, 20000.00 eurot, väljamõistmine nagu ka kannatanul hüvitise kättesaamine reaalne, kuna süüdistatava sõnul on ta vanemate ülalpidamisel (tl 37 pöördel), mis tähendab, et tal endal puudub sissetulekuallikas. Kuna mittevaralise kahju hüvitamisega ei või oluliselt kahjustada kahju tekitanud isikut ega kohustatud isiku elukvaliteeti, peab kohus seega põhjendatuks G.O-lt välja mõista KM kasuks mittevaraline kahju summas 3000.00 eurot. Nimetatud summa väljamõistmisel tugineb kohus süüdistatava avaldusele kohtuistungil tsiviilhagi õigeksvõtu kohta ning tema majanduslikule olukorrale. Ka ei saa kohus jätta tähelepanuta, et kannatanu, kes avariis sai raskeid kehavigastusi, istus autosse vabatahtlikult, seega tegi ta valiku omal riisikol. Kohtukulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 11 Kuna G.O ei tööta, on ilmselge, et menetluskulude täies mahus hüvitamine on G.O-le ebamõistlikult koormav. Käesoleval juhul on kohus karistanud G.O reaalse vangistusega ning mõistnud temalt välja ka tsiviilhagid kogusummas 25 230.70 eurot. Arvestades ka süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid peab kohus võimalikuks jätta surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 273.00, isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 84.00 eurot, liiklustehnilise ekspertiisi tasu summas 457.00 eurot, toimiku koopia tegemise kulud summas 0.90 eurot, sõiduki teisaldamiskulud summas 22.88 eurot ja surnu transpordikulud summas 6.14 eurot, riigi kanda. Seega tuleb G.O-lt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 435.00 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu õigusabi osutamise eest 623.88 eurot. Samas arvestades väljamõistetud summade suurust ja G.O olevate rahaliste vahendite piiratust ning asjaolu, et kinnipidamisasutuses viibides on menetluskulude tasumine raskendatud, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Asitõendid 3 CD plaati – tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.