1-12-7190/207

1-12-7190 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-12-7190 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla, Orvi Tali Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. detsembri 2015.a. määrus, millega jäeti D AS-i taotlus Eesti Vabariigilt menetluskulude väljamõistmise kohta summas 7364,79 eurot läbi vaatamata Kannatanu D AS-i esindaja Paul Keres, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu 30.10.2014.a. kohtuotsusega tunnistati K.B süüdi KarS § 201 lg 2 p 1,2,4, § 209 lg 2 p 1,2,3 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 11 kuud 27 päeva, KarS § 73 lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat. Sama kohtuotsusega jäeti D AS poolt esitatud tsiviilhagi summas 558 435 eurot ning viivis summas 182 604,42 eurot läbi vaatamata KrMS § 310 lg 1, PankrS § 43 lg 2 alusel.
7. Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2015.a. otsusega tühistati Harju Maakohtu 30.10.2014.a. kohtuotsus D AS poolt K.B vastu esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas ja saadeti tühistatud osas kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.11.2015.a. otsusega nr 3-1-1-84-15 ringkonnakohtu otsus jõustus.
8. 25.11.2015.a. esitas Harju Maakohus menetlusosalistele kirja, milles soovis teada poolte seisukohta K.B’e suhtes esitatud tsiviilhagi kohta. 1 1-12-7190
9. 01.12.2015 esitas kannatanu D AS-i lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres Harju Maakohtule taotluse mõista välja Eesti Vabariigilt menetluskulud summas 7364,79 eurot, millised ta on kandnud esimese ja teise astme kohtutes Harju Maakohtu 26.10.2014.a. kohtuotsuse vaidlustamisel. Taotluse kohaselt tegi kohus D AS-i suhtes kaks korda teadvalt ebaõige lahendi, jättes tema nõuded läbi vaatamata, kuigi kriminaalasjas teise kannatanuna olnud AS -i D nõudeid menetleti. Kaitsja on seisukohal, et antud menetlusrikkumine on fundamentaalse tähtsusega, kuna D AS-ilt võeti otsese diskrimineerimisega ära juurdepääs sisulisele õigusemõistmisele. Kannatanul oli õigustatud ootus, et riik teostab kohtuvõimu õiguspäraselt ja teeb kuriteoga tekitatud kahju osas seadusliku ja põhjendatud otsuse analoogselt teise kannatanu AS-i D suhtes tehtud lahendiga. Seetõttu tuleb menetluskulud mõista välja Eesti Vabariigilt. MAAKOHTU MÄÄRUS
10. Harju Maakohus jättis 07.12.2015 määrusega D AS-i poolt K.B’e vastu esitatud tsiviilhagi ja viivise nõude läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. Samuti jättis kohus läbi vaatamata D AS-i taotluse Eesti Vabariigilt menetluskulude väljamõistmise kohta. PankrS § 43 lg 2 kohaselt jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Kriminaalasjas K.B süüdistuses esitatud tsiviilhagi osas ei ole käesoleval ajal kohtuotsust tehtud, 26.10.2015.a. kohtumäärusega, s.o enne kriminaalasja uueks arutamiseks I astme kohtule saatmist kuulutati välja isiku pankrot. Seega on tulenevalt PankrS § 43 lg-st 2 alust kriminaalasjas D AS poolt K.B vastu esitatud tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt juhindutakse kriminaalasjas tsiviilhagi lahendamisel tsiviilkohtumenetluse reeglistikust, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt TsMS § 425 lg-st 1 jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Kannatanu D AS on esitanud taotluse mõista välja Eesti Vabariigilt menetluskulud summas 7364,79 eurot, millised on ta kandnud esimese ja teise astme kohtutes Harju Maakohtu 26.10.2014.a. kohtuotsuse vaidlustamisel. Kohus leiab, et kannatanu esindaja taotlus ei kuulu lahendamiseks Harju Maakohtu pädevusse ning see tuleb jätta samuti läbi vaatamata. Kriminaalmenetlusõiguse põhimõtete kohaselt esitatakse kriminaalasjas tsiviilhagi seoses kuriteoga tekitatud kahjuga isiku vastu, kellele on esitatud süüdistus ja keda on kohtuotsusega tunnistatud süüdi kuriteo toimepanemises, millisega on kahju tekitatud. Samuti võimaldavad kriminaalmenetluse seadustiku 7.peatükis „Kriminaalmenetluse kulud“ sisalduvad normid nõuda kannatanu poolt kantud ja seoses kriminaalmenetlusega tekkinud kulude väljamõistmist, kuid üksnes kriminaalmenetluse seadustiku järgi kohustatud isikult. Kriminaalasja raames ei ole võimalik kohustada riiki hüvitama kannatanule tekitatud kahju, kuna riik ei ole kriminaalasjas süüdistatav ega antud kohtu alla. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 kohaselt võib kannatanu poolt seoses õigusemõistmisega kantud menetluskulude hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Seega vastava taotluse lahendamine ei kuulu Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja pädevusse. Siinkohal peab kohus vajalikuks aga märkida, et kaitsja väide nagu oleks kohus teinud D AS-i suhtes kaks korda teadvalt ebaõige lahendi ei põhine seadusel ja on ka paljasõnaline. Kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine on kriminaalkorras karistatav tegu, mille eest on KarS § 311 ette näinud ka vastava karistuse. Ei ole tuvastatud, et kaitsja taotluses kirjeldatud 2 1-12-7190 asjaoludega seonduvalt oleks eelpool viidatud kuriteos süüdimõistev kohtuotsus tehtud. Ka Riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Seega tuleb D AS-i kaitsja taotlus Eesti Vabariigilt menetluskulude väljamõistmise kohta summas 7364,79 eurot jätta läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBUS
11. Harju Maakohtu 07.12.2015.a määruse peale esitas kannatanu D AS-i esindaja Paul Keres määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles jäeti läbi vaatamata D AS-i taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Eesti Vabariigilt. Kaebuse esitaja palub ringkonnakohtul mõista Eesti Vabariigilt välja menetluskulud summas 7364,79 eurot või saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Taotlus menetluskulude väljamõistmiseks esitati D A/S rikutud õiguste kaitseks ja tema nimel (KrMS § 41 lg 2 ja lg 5). Taotluse läbi vaatamata jätmisega rikuti D A/S õigusi. Kaitsjat D A/S-il menetluses ei ole, ei olnud ja ei saagi olla, kuna D A/S ei ole süüdistatav (vt KrMS § 43 lg 1 kataloogi isikutest, kellel võib olla kaitsja). Käesolev kaebus on esitatud D A/S-i menetlusõiguste rikkumise kõrvaldamiseks. Vaidlust ei ole selles, et kui kohtud oleksid PankrS § 42 lg 3 kohaldanud õigesti, siis oleks D A/S-l käesoleval ajal kehtiv täitedokument oma kahjunõude kohta jõustunud kohtulahendi näol. Selline täitedokument on K.B vastu näiteks AS-l D, kes analoogselt D A/S-ga esitas K.B vastu kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõude, kelle nõue vaadati läbi ja kelle nõude suhtes tehti nüüdseks jõustunud otsus. Kuna maakohus kõigest hoolimata ei eita kohtu vigu menetluse juhtimisel, D A/S täiendavalt sellel küsimusel ei peatu. D A/S ei pea käesolevas kaebuses ka vajalikuks täiendavalt peatuda sellel, kas tema tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ilma õigusliku aluseta ja tema diskrimineerimine oli põhjus tatud teadvalt ebaõige lahendi tegemisest või mitte. Piisab sellest, et ilma mõistliku vaidluseta oli see põhjustatud riigi (kohtu) veast asja menetlemisel. KrMS § 185 lg-st 1 ja § 186 lg-st 1 tulenevalt kehtib põhimõte, et isik ei pea kandma riigi vigadest tingitud menetluskulusid . Õigusemõistmine toimub samuti riigi nimel. Antud juhul taotleski D A/S riigi ilmselgetest vigadest menetluse juhtimisel tekitatud menetluskulu (ehk kahju) hüvitamist. Kuigi KrMS § 185 lg 1 ja KrMS § 186 lg 1 käsitleb menetluskulude väljamõistmist riigilt apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses, peaksid samad põhimõtted olema analoogia korras rakendatavad ka maakohtu poolt, et tagada põhiõiguste lünkadeta kaitse. Kohtuasja menetluses osalemisega kantud kulu on kahju ja selle väljamõistmine toimub kahjuhüvitise väljamõistmise põhimõtetel. PS § 25 kehtestab seaduse reservatsioonita, et isikul on õigus temale tekitatud kahju hüvitamisele. Kui maakohtu menetluse tarbeks ei ole loodud õigusnormi, millele tuginedes maakohus saaks tagada hüvitispõhiõiguse tõhusa realiseerimise, on tegemist lüngaga õiguses. Selline lünk ei ole ilmselgelt ka seadusandja tahe ning on ületatav analoogia abil. Põhimõtteliselt võib D A/S nõustuda sellega, et KrMS otseselt ei sätesta menetlusnormi, mille alusel võiks toimuda menetluskulude väljamõistmine riigilt juhul, kui kohtu vea tõttu menetluse juhtimisel osutub menetluses osalemine tarbetuks ja tulutuks. Siiski leiame, et sellisel juhul on põhjendatud kohaldada analoogiat, kuna lähedamalt reguleerib sarnast õigussuhet KrMS § 185 lg 1 (apellatsioonimenetluses) ja kaugemalt KrMS § 186 lg 1 (kassatsioonimenetluses). Kui kohus leiab, et analoogia korras ei ole nende sätete kohaldamine võimalik, tekib olukord, kus PS § 25 tuleneva hüvitispõhiõiguse realiseerimiseks sobiv ja tõhus menetlus sootuks puudub. Sellisel juhul on sobiva menetlusnormistiku puudumine iseenesest põhiseadusega vastuolus. Põhiseaduskonformse tõlgendamise põhimõtte kohaselt tuleb põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust eelistada neile tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole. D A/S on 3 1-12-7190 seisukohal, et põhiseadusega kooskõlas on antud juhul õiguse analoogial põhinev tõlgendus, et maakohtul on võimalik menetluse juhtimisel aset leidnud kohtu vigadest põhjustatud menetluskulu välja mõista Eesti Vabariigilt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on kaebuses vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebus jääb täielikult rahuldamata.
13. Määruskaebuse esitaja taotleb „riigi ilmselgetest vigadest menetluse juhtimisel tekitatud menetluskulu ehk kahju hüvitamist“. Kaebuse esitaja on algses taotluses märkinud, et 7364,79 euro suurune kulu on kannatanul tekkinud tänu kohtupoolsele PankrS § 43 lg 2 korduvale ebaõigele rakendamisele. Algse taotluse ja määruskaebuse kohaselt on maakohus kannatanut diskrimineerinud ning teinud D AS -i suhtes kahel korral teadvalt ebaõige lahendi. Kannatanu esindaja algse taotluse kohaselt tuleneb eelmärgitud summa hüvitamise alus riigivastutuse seadusest (RVastS). Määruskaebuses on kaebuse esitaja aga asunud seisukohale, et hüvitamise alus tuleneb analoogia korras KrMS §-dest 185 ja
14. Ringkonnakohus märgib nõustuvalt maakohtuga, et kuna kannatanu taotluse sisuks on saada riigilt hüvitist kahju eest, mida maakohus kriminaalmenetluse raames kannatanule väidetavalt põhjustas, on niisuguse kahju hüvitamise aluseks RVastS-is sisalduv vastav kahju hüvitamise regulatsioon, mitte analoogia korras KrMS-i normid.
15. Isikule kriminaalmenetluse läbiviimisega tekitatud kahju hüvitamise aluseks on alates 01.05.2015 kehtiv Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). SKHS § 7 lg 1 kohaselt, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Käesoleval juhul leiabki kaebuse esitaja, et kohus on teadlikult menetlusõigust rikkunud ja tekitanud sellega kannatanule kahju. SKHS § 7 lg 3 kohaselt, kui kahju tekitab kohus, vastutab riik RVastS-i kohaselt. RVastS § 15 lg 1 näeb ette seadusliku aluse õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamiseks, sh kui kahju on tekitatud kohtulahendiga, nagu kaebuse esitaja seda käesoleval juhul väidab. Seega ei saa nõustuda määruskaebuses märgituga, nagu esineks PS § -st 25 tuleneva põhiõiguse ga seonduvalt kehtivas seadusandluses lünk osas, kus kahju hüvitamist taotleb kriminaalmenetluses kohtu tegevuse tõttu kahju kandnud menetlusosaline.
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis kõnealuse kahju hüvitamise taotluse põhjendatult läbi vaatamata, kuna RVastS § 17 lg 1 teine lause sätestab üheselt, et taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb esitada Justiitsministeeriumile.
17. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p -st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Pavel Gontšarov Ivi Kesküla Orvi Tali 4