järgi R.H , isikukood XXX, elukoht Xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel eesti keel, töökoht puudub Kahtlustatavana kinnipidamine 05.05.2016-06.05.2016 Brigitta Mõttus Kaitsja Kriminaalasi Süüdistatav RESOLUTSIOON 1. R.H süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda R.H poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. 3.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (5 kuud ja 10 päeva) täitmisele pööramata tingimusel, et R.H ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 4.
p 1 alusel arvestada R.H-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22.03.2017. a. 5.
lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud 2 päeva (05.05.2016-06.05.2016) karistusaja hulka. 6.
lg 1 p 1 alusel kohaldada R.H suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 (neljaks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile.
2. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et teo aset leidmine ja toimepanemine R.H poolt on tõendamist leidnud. 2
näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. R.H-le heidetakse ette LS § 69 lg 1 ls 1 sätestatud nõuete rikkumist. LS § 69 lg 1 ls 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk (LS § 2 p 40). Mootorsõiduki juhtimiseks on igasugune juhi tegevus mootorsõiduki kulgemise suunamisel1 . Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (KorS § 36 lg 1). Joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove (KorS § 36 lg 4). R.H juhtis 05.05.2016 kella 21.40 ajal mootorsõidukit Yamaha YZF-R1 registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (lõplik tulemus 1,40 mg/l). Teo toimepanemine on tõendamist leidnud järgnevate tõenditega. Tunnistaja Tanel Valdna ütlustega leiab tõendamist, et 05.05.2016 kella 21.40 juhtis R.H mootorratast Yamaha registreerimismärgiga xxxx. Tunnistaja nägi kuidas mootorratas vingerdas teel ning seejärel sõitis kraavi. Kui mootorratas teelt välja sõitis, jäi tunnistaja oma autoga seisma ja läks koheselt mootorratta juhi juurde. Juht oli alkoholijoobes, kuna tunda oli alkoholi lõhna. Tunnistaja nägi juhi taskus 0,5 liitrist pudelit. Juht ei tarvitanud kuni politsei tulekuni alkoholi. Üksinda oli ta vaid sel ajal kui tunnistaja politseile vastu kõndis, s.o u 10 sekundit. (tl 6-7; 22-24). Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub kõnesolev mootorratas R.H-le (tl 25). R.H tunnistab, et juhtis kahtlustuses nimetatud ajal mootorratast Yamaha registreerimismärgiga xxxx. Kuivõrd mootorratta esirehv läks tühjaks, sõitis rattaga liiva peale ja esirehv läks alt ära, mille tagajärjel ta kukkus. R.H sõnul pärast kukkumist jõi ta kaasas olnud alkoholi – u 250g Viru Valge viina ja 250g Vana Tallinna likööri. Alkoholi tarvitas enne tunnistaja tulekut ning vahepeal kui tunnistaja korraks eemale läks. R.H ja tunnistaja Tanel Valdma ütlused on vastuolulised. Kohtu hinnangul ei ole R.H ütlused usaldusväärsed, need on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega ning eluliselt mitteusutavad. Tunnistaja Tanel Valdma jaoks oli R.H täiesti võõras inimene, kellel puudus mistahes põhjus anda ebaõigeid ütlusi. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas reaalne olukord – R.H juhitud mootorsõiduk oli teelt välja sõitnud. Seevastu liiklusõnnetuse tagajärjel politsei sündmuskohale saabumisega samaaegselt alkoholi tarbima hakkamine ei ole usutav. Igale inimesele on teada asjaolu, et alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtida ei tohi. Liiklusõnnetusse sattunud kaine inimese puhul ei ole eluliselt usutav, et ta seaks tahtlikult kahtluse alla oma õiguse mootorsõidukit juhtida ning tarvitaks alkoholi justnimelt nende loetud sekundite jooksul kui kedagi vaatamas ei olnud. Kui R.H oleks tarvitanud alkoholi šokiseisundist tulenevalt enese rahustamiseks, oleks ta seda teinud vahetult õnnetuse järgselt ning tunnistaja juuresolekust sõltumata. Sündmuskoha vaatusprotokollis R.H väidetud 1 RKKKo 3-1-1-13-08 p 5 3 rehvi purunemist kahjude kirjelduste all fikseeritud ei ole. Tunnistaja sõnul vingerdas mootorratas teel. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 05.05.2016 kell 22.15 kasutati R.H suhtes indikaatorvahendit ning tuvastati indikaatorvahendi positiivne näit 1,46 mg/l kohta (tl 1). Samuti on protokollis fikseeritud R.H esinenud joobeseisundile viitavad tunnused: silma pupillid suured, silmad punased; reaktsioonikiirus väga aeglane; kõne aeglane (tl 1p). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga kinnitab R.H alkoholijoobe esinemist. Tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus on 1,40mg/l kohta (tl 3). Mõõtetulemus on jälgitav toimikus esinevate mõõtedokumentidega (tl 4-5). R.H peeti sündmuskohal kahtlustatavana kinni (tl 13-17). R.H pani 05.05.2016 mootorsõiduki joobes juhtimise toime kavatsetult. Enda sõnul tuli ta laevalt ja läks kiirustades sõitma. Kiirustamise põhjus oli tahtmine oma mootorrattaga sõita. Isikul fikseeriti ilmselged joobetunnused – silma pupillid suured, silmad punased; reaktsioonikiirus väga aeglane; kõne aeglane (tl 1p). Eeltoodust johtuvalt tuleb R.H tegevus kvalifitseerida
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. R.H on süüvõimeline ning
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Nähtuvalt teatisest keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta
järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab R.H süüd pidada keskmisest mõnevõrra väiksemaks. Tegemist on ühe episoodiga. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Võttes arvesse ka eelnevate karistuste puudumist ning eri- ja üldpreventsiooni arvestades otsustan R.H-le mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. 4 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda R.H poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. Pean R.H puhul võimalikuks eripreventiivsete eesmärkide täitmist ka karistuse kandmisest vabastades. R.H poolt toimepandud tegu on teise astme kuritegu, kus raskeima sanktsiooni ülemmäär on kolm aastat vangistust. Tal puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (5 kuud ja 10 päeva) täitmisele pööramata tingimusel, et R.H ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada R.H-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22.03.2017. a.
lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära.
lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud 2 päeva (05.05.2016-06.05.2016) karistusaja hulka. Liiklusnõuete rikkumisega (avarii põhjustamine, joobes juhtimine) seadis R.H ohtu nii enda kui ka teiste liikluses osalejate elu ja tervise. Eri- ja üldpreventsiooni eesmärkide täitmise kaalutlustel pean vajalikuks kohaldada R.H suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
lg 1 p 1 kohaselt mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt.
lg 1 p 1 alusel kohaldada R.H suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 (neljaks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile. 4. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. 5 Kohtueelses menetluses riigi õigusabi tasu suurus on 40.00 eurot. R.H kaitsja esitas 22.03.2017 kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (edaspidi tasutaotlus) summas 156.80 eurot (s.h käibemaks). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistamiseks 1,5 tundi ning 22.03.2017 kohtuistungil osalemiseks kokku 0,5 tundi. Samuti on esitanud kaitsja sõidukulu kohtuistungile sõitmiseks Tallinn-Pärnu kokku 256 km summas 76.80 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „ “ § 1 lg 4, 5, § 6 lg 4, 5, § 17 lg 1, 2, rahuldab kohus taotluse.
lg 3 kohaselt on
MS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast2. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „ “ § 1 lg 1 kohaselt alates 01.01.2017 kehtiv kuutasu alammäär on 470 eurot. R.H-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 196.80 eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705.00 eurot. KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 2 kohaselt tuleb süüdistataval menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. ( Ingrid Kullerkann kohtunik 2 ) RKKK 3-1-1-83-10 p 28 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.