1-12-7640 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-7640 (12231500197) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 25lg 2 järgi; V.S-i süüdistus Kar

S § 199 lg 2 p 7,

§ 25

lg 2 järgi; Lühimenetlus Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav H.T Kaitsja ik: XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, invaliidsuspensionär, elukoht: Xxx, tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 28.06.2012 kuni 29.06.2012. Varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral, viimati: Harju Maakohtu 31.05.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p

§ 25lg 2 järgi vangistus 2 kuud, Kar

S § 65 lg 2 alusel vangistus 9 kuud 25 päeva, mis asendati KarS § 69 alusel 590 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta, tehtud 274 tundi, tegemata 316 tundi. Advokaat Leelo Viil Süüdistatav V.S ik: xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: Xxx, kannab karistust Vanglas alates 30.08.2012 tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 28.06.2012 kuni 29.06.2012. Varem kriminaalkorras karistatud 9 korral, viimati: 1 Kaitsja Harju Maakohtu 17.04.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8,

§ 25

lg 2 järgi vangistus 6 kuud, kannab karistust alates 30.08.2012 Advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON 1. H.T süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada H.T-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.06.2012 kuni 29.06.2012 so. 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva.
2. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada H.T-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 31.05.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so tegemata 316 üldkasuliku töö tunni võrra, arvestusega, et üldkasuliku töö kahele tunnile vastab üks päev vangistust, so vangistuse 5 (viis) kuu ja 8 (kaheksa) päeva võrra ning mõista H.T-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva.
3. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva ärakandmist arvestada alates H.T vangistuse ärakandmisele asumisest või tema toimetamisest vangistuse ärakandmisele.
4. H.T suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
5. V.S süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 8. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada V.S-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.06.2012 kuni 29.06.2012 so. 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva.
2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada V.S-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.04.2012 otsusega mõistetud karistuse võrra, so. tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva võrra ning mõista V.S-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud ja 15 (viisteist) päeva.
3. V.S-i suhtes kohtueelsel menetlusel valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
4. V.S-ile mõistetud liitkaristuse, so tähtajalise vangistuse 8 kuud ja 15 päeva ärakandmist arvestada alates Harju Maakohtu 17.04.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmisele toimetamisest, so alates 30.08.
6. H.T-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 249 (kakssada nelikümmend üheksa) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 41 (nelikümmend üks) euro ja 60 (kuuskümmend) sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „H.T, 1-12-7640, kaitsjatasu“.
7. H.T-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 2 180 lg 3 alusel 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 72 (seitsekümmend kaks) euro ja 50 (viiskümmend) sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.T , 1-12-7640, sundraha“.
8. V.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasust 230 (kakssada kolmkümmend) eurot ja 40 (nelikümmend) senti osa tasust, so 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.S, 1-12-7640, kaitsjatasu“. Ülejäänud osa määratud kaitsjale makstud tasust, so 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti jätta kui süüdistatavast sõltumatult tekkinud liigne menetluskulu riigi kanda.
9. V.S-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „V.S, 1-12-7640, sundraha“.
10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11. Asitõendid: spordikott, kilekott ja mantel, mis on tagastatud H.T-le , jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule H.T-le.
12. Asitõendid: 3 pudelit rummi, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, kuuluvad kui realiseerimiskõlbmatuks muutunud kaubad ja seetõttu väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
13. Asitõendid: 3 turvaelementi, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, kuuluvad kui kasutamiskõlbmatuks muudetud ja seetõttu väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
14. Asitõend: CD plaat, mis asub kriminaaltoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
15. Prisma Peremarket AS-i esitatud tsiviilhagi 57,51 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 127 lg 1; § 128 lg 3; § 132 lg 1; § 137 lg 1; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt välja mõista H.T-lt ja V.S-ilt Prisma Peremarket AS kasuks 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 51 (viiskümmend üks) senti. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb tasuda AS Prisma Peremarket arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: H.T-le on esitatud süüdistus selles, et tema varem süstemaatiliselt varguseid toime pannud isikuna, 28.06.2012 kella 17.34 paiku Tallinnas, Mustakivi tee 17 asuvas Lasnamäe Prismas koos V.S-iga varguse eesmärgil panid ostukärus asunud kottidesse 3 pudelit rummi Captain Morgan maksumusega 17.99 eurot, kogumaksumusega 53.97 eurot, 3 4 pudelit viskit Scottish Leader maksumusega 10.99 eurot pudel, kogumaksumusega 43.96 eurot, 1 pudeli viina Kremlevka maksumusega 6.99 eurot, 5 pudelit suuvett Colgate Plax kogumaksumusega 22.25 eurot, 3 WC puhastusvahendit Bref maksumusega 1.69 eurot, kogumaksumusega 5.07 eurot, 1 paki hügieenisidemeid Always maksumusega 3.75 eurot, 2 karpi toidulisandeid Futura maksumusega 9.99 eurot, kogumaksumusega 19.98 eurot, 2 karpi toidulisandeid Ortis maksumusega 10.99 eurot, kogumaksumusega 21.98 eurot, 2 pakki toidulisandeid Echina maksumusega 2.69 eurot, kogumaksumusega 5.38 eurot, 1 pakendi sokke Fila maksumusega 7.90 eurot, 1 tüki metssea vorsti maksumusega 3.49 eurot, 2 pakki vorsti Servelatas kogumaksumusega 5.54 eurot, 1 paki peekonit maksumusega 4.01 eurot, 1 paki lõhefileed maksumusega 3.55 eurot, 2 pakki toorvorsti kogumaksumusega 5.78 eurot, 1 karbi kartulisalatit maksumusega 2.49 eurot, 1 purgi tiigerkrevette maksumusega 3.55 eurot, 1 paki juustu maksumusega 4.99 eurot, 1 karbi kooki Napoleon maksumusega 2.99 eurot, 1 paki suhkrut maksumusega 2.79 eurot, 1 paki röstsaia maksumusega 0.81 eurot, 1 teki maksumusega 33 eurot, kokku AS-le Prisma Peremarket kuuluvat kaupa maksumusega 264.22 eurot ning V.S möödus ostukäruga kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Sel moel H.T alustades vahetult tegevust, mis oli suunatud võõraste vallasasjade äravõtmisele nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja süstemaatiliselt pani toime KarS § 199 lg 2 p 7,

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.S-ile on esitatud süüdistus selles, et tema varem süstemaatiliselt varguseid toime pannud isikuna, 28.06.2012 kella 17.34 paiku Tallinnas, Mustakivi tee 17 asuvas Lasnamäe Prismas koos H.T-ga varguse eesmärgil panid ostukärus asunud kottidesse 3 pudelit rummi Captain Morgan maksumusega 17.99 eurot, kogumaksumusega 53.97 eurot, 4 pudelit viskit Scottish Leader maksumusega 10.99 eurot pudel, kogumaksumusega 43.96 eurot, 1 pudeli viina Kremlevka maksumusega 6.99 eurot, 5 pudelit suuvett Colgate Plax kogumaksumusega 22.25 eurot, 3 WC puhastusvahendit Bref maksumusega 1.69 eurot, kogumaksumusega 5.07 eurot, 1 paki hügieenisidemeid Always maksumusega 3.75 eurot, 2 karpi toidulisandeid Futura maksumusega 9.99 eurot, kogumaksumusega 19.98 eurot, 2 karpi toidulisandeid Ortis maksumusega 10.99 eurot, kogumaksumusega 21.98 eurot, 2 pakki toidulisandeid Echina maksumusega 2.69 eurot, kogumaksumusega 5.38 eurot, 1 pakendi sokke Fila maksumusega 7.90 eurot, 1 tüki metssea vorsti maksumusega 3.49 eurot, 2 pakki vorsti Servelatas kogumaksumusega 5.54 eurot, 1 paki peekonit maksumusega 4.01 eurot, 1 paki lõhefileed maksumusega 3.55 eurot, 2 pakki toorvorsti kogumaksumusega 5.78 eurot, 1 karbi kartulisalatit maksumusega 2.49 eurot, 1 purgi tiigerkrevette maksumusega 3.55 eurot, 1 paki juustu maksumusega 4.99 eurot, 1 karbi kooki Napoleon maksumusega 2.99 eurot, 1 paki suhkrut maksumusega 2.79 eurot, 1 paki röstsaia maksumusega 0.81 eurot, 1 teki maksumusega 33 eurot, kokku AS-le Prisma Peremarket kuuluvat kaupa maksumusega 264.22 eurot ning V.S möödus ostukäruga kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Sel moel V.S alustades vahetult tegevust, mis oli suunatud võõraste vallasasjade äravõtmisele nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja süstemaatiliselt pani toime KarS § 199 lg 2 p 7,

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav H.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ning selgitas, et tema V.S-i ei tunne, ei ole temaga kunagi kohtunud, samuti ei ole teda parklas oodanud. Kaupluses on käinud. Kuna on valus, siis ütleb kõigele jah. Toimikus olev tõend, et sissetulek puudub, ei ole õige, sest saab alates 2011 aasta algusest pensioni 240 eurot kuus. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. H.T kaitsja asus seisukohale, et arvestades süüdistatava muutunud positsiooni, ei saa öelda, et süüdistus on põhjendatud või et kvalifikatsioon oleks õige. 4 Kohtuistungil süüdistatav V.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. V.S-i kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 28.06.2012 koostatud AS Prisma Peremarket avaldusest nähtub, et 28.06.2012 kell 17:34 kaupluses Lasnamäe Prisma aadressil Mustakivi tee 17, Tallinn, väljuti Prisma Peremarket AS-ile kuuluva kauba eest tasumata. Varastada püüti: 3 pudelit rummi Captain Morgan kogumaksumusega 53.97 eurot; 4 pudelit viskit Scottish Leader kogumaksumusega 43.96 eurot; 1 pudelit viina Kremlevka maksumusega 6.99 eurot; 5 pudelit suuvett Colgate Plax kogumaksumusega 22.25 eurot; 3 WC puhastusvahendit Bref kogumaksumusega 5.07 eurot: 1 paki hügieenisidemeid Always maksumusega 3.75 eurot; 2 karpi toidulisandeid Futura kogumaksumusega 19.98 eurot; 2 karpi toidulisandeid Ortis maksumusega 10.99 eurot, kogumaksumusega 21.98 eurot; 2 pakki toidulisandeid Echina maksumusega 2.69 eurot, kogumaksumusega 5.38 eurot; 1 pakendi sokke Fila maksumusega 7.90 eurot; 1 tükk metssea vorsti maksumusega 3.49 eurot; 2 pakki vorsti Servelatas kogumaksumusega 5.54 eurot; 1 pakk peekonit maksumusega 4.01 eurot; 1 pakk lõhefileed maksumusega 3.55 eurot; 2 pakki toorvorsti kogumaksumusega 5.78 eurot; 1 karp kartulisalatit maksumusega 2.49 eurot; 1 purk tiigerkrevette maksumusega 3.55 eurot; 1 pakk juustu maksumusega 4.99 eurot; 1 karp kooki Napoleon maksumusega 2.99 eurot; 1 pakk suhkrut maksumusega 2.79 eurot; 1 pakk röstsaia maksumusega 0.81 eurot; 1 tekk maksumusega 33 eurot, kokku AS-le Prisma Peremarket kuuluvat kaupa maksumusega 264.22 eurot. Kolm pudelit Rummi Captan Morgan ja 3 pudelitel olnud turvaelementi oli rikutud, millega tekitati kahju 57,51 eurot. Ülejäänud kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. (t.l 2 – 4) 28.06.2012 koostatud tunnistaja TK ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles oma tööpostil aadressil Mustakivi tee 17, Tallinn, kell 17:19 märkas müügisaalis naisterahvast, kes pani ostukärusse kaupa ning seejärel andis ostukäru üle meesterahvale. Kell 17:31 naisterahvas lahkus kaupluse müügisaalist ilma, et oleks millegi eest tasunud. Kell 17:34 läbis mees kassarivi ja turvaväravad ning tasus üksnes Peti eest. Kärus oli maksmata kaupa kogusummas 264,22 eurot. Naisterahvas peeti kinni kaupluse parklas, kus ta ilmselt ootas meesterahvast. Kolm alkoholi pudelit ja turvaelementi oli rikutud. (t.l 9 – 10) 29.06.2012 koostatud tunnistaja J Š ’i ülekuulamisprotokolli kohaselt

1. juunil 2012 objekti vanemana oma töökohal kaupluses Lasnamäe Prisma aadressil Mustakivi tee 17, sai kell 17:15 töötaja TK käest informatsiooni kahtlase naiskliendi kohta, pärast mida, hakates jälgima pensionieas naisterahvast, kes liikudes mööda tsentraalset rida alkoholi suunas, veeretas käru, mille sees oli sinist värvi suur spordikott, alkohol, toiduained. Kõik see oli kaetud halli mantliga. Naine ladus alkoholiosakonnas välja riiulitele osa pudeleid värvitu vedelikuga, aga pruuni vedelikuga jättis. Pöörates ritta nr 11 jõudis rea lõppu, kus seisis korv koos Rimi punase kilekotiga, mis oli täidetud mingite asjadega, pärast mida naisterahvas, võtnud käru pealt mantli ära ja teinud kotid lahti, hakkas pakkima käru sisu. Tunnistaja nägi kaamera pealt selgelt, et naisterahvas eemaldas pudelitelt turvaelemente ja pani pudelid sinisesse kotti, peale pudelite ladus ka muud kärus olevat kaupa, pärast mida naisterahvas kummardus põrandal oleva korvi juurde, võttis Rimi punase kilekoti välja ja pani korvi sisse sinise koti kõrvale, pärast mida naisterahvas, võttis riiuli pealt teki ja toppis selle musta värvi prügikotti, samuti pani selle käru sisse sinise ja punase koti kõrvale ning kattis halli mantliga, pärast mida naisterahvas võttis telefoni, hakkas kellelegi helistama. 1,5 m pärast tuli juurde keskealine meesterahvas, kelle seljas oli punane ruuduline särk, jalas tumedad püksid. Pärast nad ajasid juttu ja naisterahvas, võtnud riiulilt tühja korvi, suundus väljapääsu poole, aga meesterahvas, võtnud käru koos halli mantliga kaetud kottidega, suundus saali jalutama ringi. Naisterahvas, väljudes kauplusest ja minnes kärude jaoks oleva putka taha, hakkas uuesti 5 helistama ja samal ajal saalis viibinud meesterahvas, võtnud toru, suundus väljapääsu poole. Kell 17:34 väljus meesterahvas läbi kassade nr 2 ja 3, tõugates käru, mille sees oli tasumata kaup, mis kuulub AS-le Prisma Peremarket, pärast mida ta peetigi kinni. Kinnipidamisel oli meesterahval kärus 3 kotti: sinine spordikott, Rimi punane täis kilekott ja musta värvi prügikott koos tekiga. Ka naisterahvas peeti kinni parklas kell 17:
2. Videosalvestise detailse uurimise ajal sai selgeks, et korvi koos punase kilekotiga oli ette valmistanud ja jätnud meesterahvas. 3 pudelit Captain Morgan väärtusega 17,99 tk on rikutud ja antud üle politseile. Ka oli rikutud turvaelemendid väärtusega 1,
3. Kauba koguväärtus moodustas 267,76 eurot. Rikkumata kaup on tagastatud kauplusesse. (t.l 11 – 13) 29.06.2012 koostatud kahtlustatava H.T ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et kohtus Säästumarketi kõrval noormehega, kes pakkus talle teenimisvõimalust valmistades ette ostukäru koos kaubaga, mille noormees ise kauplusest välja pidi viima. Läksid Lasnamäe Prismasse. Lepiti kokku, et ta valib välja endale soovitud toiduained, millest poole ta hiljem maksab noormehele kinni. Samuti noormees valis omale soovitud toiduained ning tema pani need enda toiduainete juurde. Sisenes kauplusesse, pani ostukärusse enda spordikoti, koti peale mantli ja ladus kahtlustuses loetletud kaupu ostukärusse. Lampide osakonnas võttis kolmelt pudelilt turvaelemendid, samuti pani Ilja jäetud toiduained punasesse kilekotti ning seejärel enda spordikotti. Müügisaalist võttis teki ning pani selle endaga kaasas olnud musta kilekotti. Kattis kõik kotid mantliga ning helistas Iljale. Ilja võttis käru koos kogu selle sisuga ning ta ise suundus kaupluse parklasse Iljat ootama. Mõne minuti pärast tulid turvatöötajad ja ta peeti kinni. Esialgu väitis, et ei tunne Iljat, kuna ei tahtnud politseisse minna. Kahetseb. (t.l 27 – 33) 29.06.2012 koostatud kahtlustatava V.S-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 28.06.2011, päeva ajal Kopli piirkonnas tuli tema juurde naisterahvas ja tegi teenimise ettepaneku, nimelt sõita Lasnamäe piirkonnas olevasse kauplusesse ja varastada toiduaineid, sest teab, kuidas seda võib märkamatult teha. Naisterahvas tutvustas ennast Marinana. Nõustus ja leppisid kokku, et Marina valib kaupluses toiduained välja, laob need spordikotti, aga tema viib ostukäru koos kotiga kauplusest välja, pärast mida maksab Marina pool kaubast kinni. Ta võis ka endale oma soovi kohaselt toiduaineid võtta ja pärast pidi Marina laduma kõik kotti. Marinal oli kaasas suur sinist värvi spordikott. Sisenesid kordamööda kauplusesse Prisma, müügisaalis valis endale toiduained: paki juustu, 3 tükki suitsuvorsti, krevetid, koogi Napoleon, pakendi sokke, lõhefilee, seejärel jättis ostukorvi koos nende toiduainetega müügisaali Marina kõrvale, kui nad temaga kokku trehvasid. Samuti pani korvi sisse tühja Rimi kilekoti, mis oli tal kaasas. Edasi ootas kuni Marina helistas, seejärel läks Marina juurde, kes andis talle käru üle. Käru sees oli spordikott ja veel miski, aga peal oli Marina halli värvi mantel, mis täpselt käru sees oli, ei vaadanud. Võtnud Marina käest selle käru, läks kassasse, kus tasus müügisaalist varem võetud petipakendi eest ja rahulikult läks koos käruga kaupluse väljapääsu poole. Kauplusest väljumisel pidasid teda kinni turvamehed ja koos ostukäruga toimetasid turvaruumi. Seejärel toodi tuppa Marina. Senikaua kui sorteeriti spordikotis ja kilekotis olnud toiduaineid, käskis Marina tal kustutada telefonist tema number, kiiresti kustutas selle. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. (t.l 42 – 48) 04.07.2012 koostatud asitõendite vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavateks objektideks 3 pudelit Captain Morgan rummi ja 3 turvaelementi. Kõigi kolme pudeli korgi alune metalne osa oli saanud kahjustada. Ühel turvaelemendil on tuvastatud venitusjäljed. (t.l 51 – 54) 09.07.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks CDplaadil asuv turvakaamerate salvestis, millest nähtub, kuidas naisterahvas sisenes kaupluse müügisaali kell 16:37 ostukäruga, käru sees oli mingi ese, mis oli kaetud halli mantliga. Müügisaalis pani naisterahvas tooteid ostukorvi. Kell 16:38 sisenes kauplusesse meesterahvas, võttis ostukorvi ning pani sinna kaupluse müügisaalis liikudes kaupu. Kell 17:20 asetas naisterahvas põrandal asuvast ostukorvist oma ostukärusse punast värvi kilekoti. Samuti võttis letilt teki ning pani selle musta värvi kilekotti, asetas kotti kärusse ja kattis mantliga. Seejärel naisteravas helistas, kell 17:24 tuli tema juurde varem nimetatud 6 meesterahvas ja võttis enda kätte naisterahva ostukäru. Kell 17:34 väljus meesterahvas täis ostukäruga müügisaalist ja suundus väljapääsu poole. (t.l 55 – 67) Harju Maakohtu 31.05.2012 otsus, millest nähtuvalt on H.T varem karistatud KarS § 199 lg 2 p

§ 25lg 2 alusel. (t.l 71 – 72) Harju Maakohtu 17.04.2012 otsus, mille kohaselt on V.S-i varem karistatud Kar

S § 199 lg 2 p 8,

§ 25lg 2 järgi. (t.l 76 – 80) Harju Maakohtu 07.05.2012 otsus, mille kohaselt on H.T varem karistatud Kar

S § 199 lg 2 p 4, 7 ja § 25 lg 2 järgi. (t.l 89 – 90) Teatisest kahtlustatava H.T päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 0 eurot. (t.l 82) Teatisest kahtlustatava V.S-i päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 0 eurot. (t.l 84) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava V.S-i süüd tunnistavad ütlused ja süüdistatava H.T süüd eitavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatavate H.T ja V.S-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu Prisma Peremarket AS-i avaldust, tunnistajate TK ja J Š ’i ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolle, Harju Maakohtu 31.05.2012, 17.04.2012 ja 07.05.2012 otsuste väljatrükke, teatisi süüdistatavate päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatavate H.T ja V.S-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7,

§ 25lg 2 järgi.

Kriminaalasjas kogutud objektiivse tõendi, so kaupluse müügisaali turvakaamera salvestuse kohaselt liikus kaupluses naisterahvas müügisaalis ostukäruga, milles oli mingi ese ja seda kattis mantel ning asetas kärusse erinevaid kaupu, kattes neid mantliga, misjärel suundus põrandal oleva ostukorvi juurde ning võttis sellest punase kilekoti ja asetas selle samuti oma ostukärusse, tõstes seejärel asju ümber. Seejärel võttis naisterahvas padja, pannes selle kõige peale, misjärel võttis veel teki ja pani selle musta kilekotti, asetades selle kärusse. Pärast kõiki neid toiminguid helistab naisterahvas telefoniga ja tema juurde tuleb meesterahvas, kes oli müügisaali sisenenud üks minut pärast naisterahva sisenemist ja võttis ostukorvi. Sama meesterahvas võttis seejärel üle naisterahvalt ostukäru koos kaubaga ning naisterahvas väljub müügisaalist, suundudes parklasse, kuid meesterahvas ostukäruga, milles olevaid esemeid katab naisterahva mantel, väljub müügisaalist kassade kaudu, jättes kärus olevate asjade eest tasumata. Samas ootab eelmärgitud naisterahvas autoparklas ostukärude varjualuse taga ja helistab telefoniga. Sisuliselt samu asjaolusid on kirjeldanud ka tunnistajana üle kuulatud J.Š , kes päras naisterahvale tähelepanu seetõttu, et talle edastati informatsioon kahtlasest naisterahvast T.K poolt ning kaamerate kaudu nägi ta ka seda, et naisterahvas eemaldas alkoholi osakonnast võetud pudelitelt turvaelemente, suhtles hiljem käru üle võtnud meesterahvaga vahetult enne käru üleandmist ning hiljem nägi kuidas parklasse suundunud naisterahvas helistas meesterahvale, mille järgselt meesterahvas koos kärus oleva kaubaga kassad läbis. Samas nähtub tunnistaja T.K ütlustest, et ta märkas naisterahvast müügisaalis, kes pani kaupa kärusse ja andis üle käru koos kaubaga meesterahvale. Kriminaalasja kirjalikest tõenditest nähtub ka seda, et turvakaamerate salvestuselt saadud kirjelduse tõttu peeti kinni V.S koos käru ja selles olnud kaubaga ja hiljem parklast H.T. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollides on ära märgitud kinnipeetute riietus ning need riideesemed kattuvad turvakaamerate salvestusel näha olevate süüdistatavate riietustega. Seejuures on kahtlustatavana ülekuulamisel H.T seletanud, et sai politseist temale kuulunud spordikoti, mantli ja musta värvi kilekoti tagasi ning tal politsei vastu pretensioone ei ole. Seega arvestades eelmärgitud tõendeid kogumis, saab üheselt järeldada, et süüdistuses süüdistatavatele inkrimineeritud süüteo panid toime V.S ja H.T . Sellest tulenevalt süüdistatava H.T kohtuistungil esitatud väide, et ta ei tunne 7 V.S-i ega ole temaga kohtunud, ei vasta tõele, kuivõrd kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest nähtub üheselt, et H.T jättis ostukärusse oma spordikotti ümber tõstetud kaubad ja oma mantli V.S-i kätte, varjates oma spordikotis kaupa ja kattes kaubad oma mantliga et varastatavaid kaupu turvatöötajate eest varjata ja kauplusest kauba väljaviimist hõlbustada ilmselgelt teadmises, et ta oma asjad V.S-ilt koos varastatava kaubaga tagasi saab. Võõrale inimesele ilmselgelt oma suhteliselt väärtuslikke asju ei jäetaks ja taolisest käitumisest saab järeldada, et H.T usaldas V.S-i piisavalt. Muude kogutud tõenditega riimuvad ka süüdistatava V.S-i ütlused, millest nähtuvalt toimus süüteo toimepanemine varem kooskõlastatud plaani järgides. Kuivõrd süüdistatav H.T andis kohtueelsel menetlusel muude tõenditega riimuvaid süüd tunnistavaid ütlusi ning kohtuistungil ennast süüdi ei tunnistanud, väites, et ta ei teagi V.S-i, leiab kohus, et süüdistatava H.T ütlused ei ole tõenditena arvestatavad ning tuleb tõendite kogumist välja jätta, lugedes usaldusväärseks teisi kriminaalasjas kogutud ja omavahel riimuvaid tõendeid. Nii süüdistatava V.S-i ütlustest kui ka teistest kogutud tõenditest, so tunnistajate ütlustest ja turvakaamera salvestusest on üheselt näha, et süüdistatavad tegutsevad varem kokku lepitud teoplaani kohaselt, jaotades rollid, eesmärgiga viia kaupluse turvatöötajaid eksitusse süüdistatavate kooskõlastatud tegutsemisest. Selleks siseneti müügisaali eraldi, valiti välja sobivad kaubad, seejärel jättis V.S ostukorvi välja valitud kaupadega müügisaali põrandale ning H.T võttis V.S-i jäetud kaubad maast üles ja pani enda valitud asjade juurde ostukärus, pakkides toidukaubad kaasavõetud spordikotti, võttes seejärel veelgi kaupa juurde, kattes kaubad seljast võetud mantliga. Vältimaks enda seostamist ostukäruga ja V.S-i seostamist ostukorviga andis H.T ostukäru varastatava kaubaga üle V.S-ile, väljudes ise müügisaalist midagi ostmata. Seejuures saab asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt järeldada, et süüdistatavad olid omavahel telefoni teel ühenduses, H.T kutsus V.S-i käru vastu võtma ning pärast kauplusest tõrgeteta väljumist teatas sellest V.S-ile, kellel tekkis kindlus, et neid omavahel ei seostata. Seega tegutsesid süüdistatavad kooskõlastatult ja ühise eesmärgi, so võõraste vallasasjade äravõtmise ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, jaotades teopanuse omavahel kooskõlastatud rollidesse. Süüdistatavate käitumine näitab, et süüdistatavad pidasid endale võetud rolle oluliseks teopanuseks eesmärgi saavutamisel ja tegutsesid vastavalt rollijaotusele. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatavad käitusid kaastäideviijatena kuriteo toimepanemisel KarS § 199 lg 2 p 7 sätestatud grupi mõttes. Kriminaaltoimiku materjalide kohaselt on H.T kohtu poolt eelnevalt karistatud üheksa korda ning viimased kaks korda Harju Maakohtu 07.05.2012 ja 31.05.2012 otsustega KarS § 199 lg 2 p

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. V.S-i on viimati karistatud Harju Maakohtu 17.04.2012 otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 8,

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest.

Süüdistatavad panid uue samalaadse kuriteo toime väga lühikese ajavahemiku möödudes eelmise otsuse kuulutamisest. Seega süüdistatavate karistusandmetest ja neile inkrimineeritud järjekordsest kuriteost nähtub, et varguste toimepanemine on süüdistatavate põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatavate jaoks süsteemne, mida saab hinnata varguse toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kuivõrd varastatu võeti süüdistatavatelt ära turvatöötaja poolt, jäi vargus süüdistatavate tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, mistõttu on süüdistatavate käitumine käsitletav süüteo katsena. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatavate käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt so KarS § 199 lg 2 p 7,

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on Prisma Peremarket AS esitanud tsiviilhagi 57,51 euro nõudes, mis sisaldab endas rikutud kauba ja turvaelementide väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad kaubad ja turvaelemendid rikkusid H.T ja V.S , kusjuures V.S võttis kohtuistungil hagi õigeks. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist 8 või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult grupis toime pandud varguse katsega ning kriminaalasjas üle kuulatud tunnistaja ütlustest nähtuvalt eemaldas turvaelemendid H.T , rikkudes ka kaubad, muutes need müügikõlbmatuks. V.S aga pidi vastavalt rollijaotusele need eemaldatud turvaelementidega kaubad kauplusest välja viima. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 57,51 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate ühine süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses VÕS § 137 lg 1 alusel solidaarselt välja mõista H.T-lt ja V.S-ilt Prisma Peremarket AS kasuks. Karistuse mõistmisel H.T-le arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ülekuulamisel toimepandut kahetsenud, kuid kohtus asus oma süüd eitama. Kohus leiab, et isegi juhul, kui süüdistatav oleks kohtuistungil kahetsust avaldanud, suhtunuks kohus sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatav pani lühikese aja jooksul peale viimase otsusega mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud liitkaristust toime uue samalaadse kuriteo, kusjuures ta oli kahe eelnenud kuu jooksul samalaadsete kuritegude toimepanemisest eest kahel korral süüdi mõistetud ja kolmas kord peeti kahtlustatavana kinni menetlusesemeks olevas kuriteos. Kohus leiab, et taoline käitumine näitab igasuguse kahetsuse puudumist ja vaatamata värsketele kogemustele karistuste osas täielikku ükskõiksust võimaliku uue ja sedakorda juba oluliselt rangema karistuse suhtes ning pühendumist sissetulekute saamisele kuritegelikul teel. KarS § 199 lg 2 p 7,

§ 25

lg 2 järgi süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval alaline sissetulek ja ta on invaliidsuspensionär. Süüdistatava enese sõnade kohaselt on tema pension alates 2011 aasta jaanuarist 240 eurot. Seega peaks olema süüdistatava sissetulekuks pension. Samas püüdis süüdistatav varastada kaupa summas, mis ületas tema ühe kuu pensioni, millest saab järeldada, et süüdistatava jaoks ei ole selline sissetulek piisav ning süüdistatav jätkab järjekindlalt kuritegelikku käitumist, saamaks sissetulekut kõrvaliste isikute vara arvelt. Seetõttu on süüdistatava suhtes rahalise karistuse mõistmine välistatud, kuivõrd süüdistataval puuduvad elatusvahendite saamiseks piisavad rahalised vahendid, rääkimata siis veel sellise iseloomuga karistuse tasumiseks. Seega H.T-le tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud varem 9 korral. Käesolevas kriminaalasjas menetletavad süüteo on süüdistatav toime pannud üldkasuliku töö tegemise ajal. Seejuures on üldkasulik töö mõistetud süüdistatavale eelmise otsusega mõistetud liitkaristusena, kuivõrd süüdistatav pani eelmises kriminaalmenetluses menetlusesemeks oleva kuriteo toime üleeelmise otsusega määratud katseajal ning mõlemad eelnenud karistused mõisteti süüdistatavale samalaadsete varguste toimepanemise eest. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest ning ei sobi kriminaalhooldusele, mida ta on juba korduvalt tõestanud, rikkudes kahel korral vangistuse täitmisele pööramata jätmise olulisimat tingimust, so hoiduda uue tahtliku kuriteo toimepanemisest. Seetõttu kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul KarS § 199 lg 2 p 7,

§ 25

lg 2 ettenähtud süüteo eest arvestab kohus, et süüdistatav pani toime vaid ühe kuriteo, mis jäi katse staadiumisse ja kannatanule olulist kahju ei tekkinud. Seetõttu võiks asuda seisukohale, et süüdistatava süü ei 9 ole kuigi suur. Samas oli süüdistatava käitumine suunatud varalise kahju tekitamisele summas, mis kordades ületab KarS § 218 lg 1 sätestatud rünnet väheväärtusliku vara vastu. Sellisest süü suurust iseloomustavast eesmärgist tulenevalt peab kohus küll võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid ei pea võimalikuks mõista karistust alammääras või selle lähedasena. Kuivõrd inkrimineeritud kuritegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal, siis tuleb vastavalt KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 sätetele liita käesoleva otsusega mõistetavale karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud tegemata üldkasulik töö täies ulatuses arvestusega, et kahele üldkasuliku töö tunnile vastab üks päev vangistust. Karistuse mõistmisel V.S-ile arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ülekuulamisel ja kohtuistungil kuriteokatse toimepandut kahetsenud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatav pani lühikese aja jooksul peale viimast otsust, millega talle mõisteti vangistus 6 kuud, toime uue kuriteo ja seda ajal, mil eelmine otsus oli vaidlustatud. Kohus leiab, et taoline käitumine näitab igasuguse kahetsuse puudumist ja ükskõiksust järgnevasse karistusse ning pühendumist järjekordse kuriteo toimepanemisse. KarS § 199 lg 2 p 7,

§ 25

lg 2 järgi süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka süüdistatava järjekordse varavastase kuriteo toimepanemine elatusvahendite saamiseks, mistõttu on süüdistatava suhtes rahalise karistuse mõistmine välistatud. Seega V.S-ile tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud varem 9 korral. Süüdistatava suhtes on varasemalt jäetud karistus tingimisi kohaldamata, samas on see hiljem täitmisele pööratud. Viimane mõistetud karistus oli süüdistataval inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajaks süüdistatava poolt kandmata. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest ning ei sobi oma väljakujunenud elustiilist nähtuvalt ka kriminaalhooldusele. Seetõttu kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul KarS § 199 lg 2 p 7,

§ 25

lg 2 toimepandud süüteo eest arvestab kohus, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises, mis jäi katse staadiumisse ja millega olulist varalist kahju ei tekitatud. Seetõttu tuleks asuda seisukohale, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur. Samas peab kohus oluliseks karistuse määra valikul ka asjaolu, et süüdistatava eesmärgiks oli varalise kahju tekitamine enam kui kahesaja euro ulatuses ning süü suurusest tulenevalt peab kohus küll võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid ei pea võimalikuks mõista karistust alammääras või selle lähedasena. Kuivõrd süüdistatav on pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist ja enne karistuse ärakandmisele asumist toime pannud menetlusesemeks oleva kuriteo, siis tuleb mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 2 alusel liita eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus täies ulatuses. Kuna süüdistatav on vahepeal asunud eelmise otsusega mõistetud karistust kandma, siis tuleb kohtuotsuste kogumis arvestada liitkaristuse ärakandmist alates eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmise algusest. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesoleva juhul on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu ja teise astme kuriteo toimepanemise eest makstav sundraha. Süüdistatava V.S-i puhul on tegemist täiskasvanud ja tööealise ning töövõimelise isikuga, mistõttu puudub alus KarS § 180 lg 3 sätete kohaldamiseks, jätmaks osa menetluskuludest süüdimõistetult välja mõistmata põhjusel, et menetluskulu hüvitamine käiks süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või et see vähendaks süüdimõistetu resotsialiseerumisväljavaateid. Asjaolu, et süüdistatav on karistusandmete kohaselt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ei saa aga kohtu arvates anda põhjust arvata, et süüdimõistetu ei ole töövõimeline või suutmatu menetluskulusid hüvitama. Samas leiab kohus, et süüdistatava V.S-i määratud kaitsjale makstud tasu suurenes oluliselt H.T kohtuistungile ilmumata jätmise ja kohtuliku arutamise edasilükkamise tõttu. 10 Sellest tulenevalt leiab kohus, et kolme kohtuistungil osalemise aja eest kaitsjale makstud tasu tuleb jätta V.S-ilt välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust riigi kanda. Kuivõrd V.S-ile mõistetav liitkaristus ei ole kuigi pikaajaline ning V.S kannab karistust alates 30.08.2012, leiab kohus, et vangistuse kandmise ajal puudub süüdistataval võimalus rahaliste vahendite saamiseks, mistõttu peab kohus võimalikuks määrata V.S-ile menetluskulude tasumiseks maksimaalse tähtaja, so 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Mis puudutab H.T-lt menetluskulude väljamõistmist, leiab kohus, et H.T-lt, vaatamata tema invaliidsusele, kuuluvad kõik menetluskulud täies ulatuses väljamõistmisele. Erinevalt V.S-ist on H.T H.T enda sõnade kohaselt alaline sissetulek, mistõttu ei saa H.T-le temalt välja mõistetava menetluskulu hüvitamine käia üle jõu olukorras, kus ta ei ela üksinda ning kõik elamiskulud ei ole tema kanda. Kohtule esitatud meditsiinitõendite kohaselt oli süüdistatavale H.T-le soovitatud kodust režiimi ning H.T jättis kolmele kohtuistungile ilmumata, saates elukaaslasega tõendeid kohtule. Saadetud tõenditest nähtuvalt olid need esitatud „huvitatud isikule” või „nõudmisel”, kuid kordagi ei esitatud tõendeid, mis oleks adresseeritud kohtule tõendamaks, et menetlustoimingule kutsutud isikul on ilmumata jätmiseks mõjuvad põhjused. Esitatud tõenditest nähtuvalt oli süüdistatavale soovitatud kodust režiimi, kuid samal ajal tegi H.T temale eelmise otsusega mõistetud üldkasulikku tööd. Seejuures saadeti kohtule tõendid, mis olid võetud kohtuistungi päevale eelnenud päevadel. Sellest saab järeldada, et tõendid olid kohtule esitatud süüdistatava tegelikust terviseseisundist eksitusse viimiseks ja kriminaalasja kohtuliku arutamise edasilükkamiseks. Seega on menetluskulude suurenemine tulenenud süüdistatava enese käitumisest. Kuivõrd aga menetluskulud on seetõttu vähemalt kaitsja tasu osas muutunud suhteliselt suureks, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid, andes süüdistatavale menetluskulude hüvitamiseks kuue kuu pikkuse tähtaja. Märt Toming kohtunik 11