KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-8064 (12230102869) Kohtukoosseis Kohtunik Kristi

§ 173lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 5, 9; 238 lg 1 p 4; 238 lg 2 ; 313: 311 ja 1. Ott Speek süüdi tunnistada Kar

S § 1572 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus üks

§ 238lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse kaheksa

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: •

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 252.- (kaks sada viiskümmend kaks) eurot; •

§ 179

alusel sundraha 480 eurot (nelisada kaheksakümmend eurot); •

§ 173

lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot (nelikümmend viis senti). 8. Menetluskulud tuleb

§ 423ja § 424 alusel tasuda kaheteist

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse 2 otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Ott Speek´i süüdistatakse selles, et tema 22.09.2011 kell 19:43:24, kasutades XXXnõusolekuta teda tuvastada võimaldavaid isikuandmeid /nimi/, registreeris internetiportaalis XXX kasutajakonto nimega X ja e-posti aadressi XXX, pakkus nimetatud kontot ja e-posti aadressi, s.o. XXX identiteeti kasutades oktoobris 2011 aastal XXX, XXX, XXX ja XXX müüa raamatuid, mida temal ei olnud, lasi raha raamatute eest üle kanda enda poolt näidatud arvetele, kuid raamatuid ostjatele ei saatnud, luues sellega raamatuid osta soovinud isikutele teadvalt ebaõige ettekujutuse XXX, kui petturist. Samuti tema lõi teadvalt ebaõige ettekujutuse XXX kui petturist registreerides 22.09.2011 kell 11:11:23, kasutades XXX nõusolekuta teda tuvastada võimaldavaid isikuandmeid /nimi/, internetiportaalis XXX kasutajakonto nimega X ja e-posti aadressi XXX, pakkus nimetatud kontot ja e-posti aadressi, s.o. XXX identiteeti kasutades 15.oktoobril 2011 aastal XXX müüa raamatuid, mida temal ei olnud, palus raha üle kanda anonüümsele Moneybookersi kontole ning peale soovi raamatud käest kätte üle anda enam ei vastanud. Ott Speek pani toime KarS § 157² järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. teist isikut tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta kasutamise eesmärgiga luua temana esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus ning kahjustades sellega tema seadusega kaitstud õigusi ja huve. Kohtulikul uurimisel süüdistatav Ott Speek tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ning oli nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluse korras. Süüdistatav Speek jäi enda poolt kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ega taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Kohtuliku uurimise käigus uuris kohus vahetult järgmisi tõendeid: - XXXsuulise kuriteoteate protokoll koos lisatud e-kirjavahetuse väljatrükiga /tl 2-6/; - kannatanu XXXütlused koos kirjavahetuste väljatrükkidega /tl 9-17/; - tunnistaja XXXX ütlused /tl 18-20/; - tunnistaja XXX ütlused koos e-kirjavahetuse väljatrükiga /tl 21-31/; - tunnistaja XXXütlused koos e-kirjavahetuse väljatrükiga /tl 32-39/; - tunnistaja XXX ütlused koos maksekorralduse väljatrükiga /tl 45-48/; - tunnistaja XXX ütlused, väljatrükk XXX (XXX) ja weedy kirjavahetusest /tl 49—59/; - XXXOÜ vastus 16.06.2012 päringule /tl 63 – 75/; 3 - Väärteoasjade nr XXXXXXXXXX, nr XXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXX materjalide koopia /tl 85-97; 98-113; 114-164/; - Jälitusprotokollid /tl 165-166; 167-168/; - XXX avaldus, koos sellele lisatud e-kirjavahetuse väljatrükiga /tl 173-186/; - Kannatanu XXX ütlused, koos e-kirjavahetuse väljatrükiga /tl 187-190/; - XXX AS vastus 24.11.2011 päringule /tl 191-195/; - XXX AS vastus 22.02.2012 päringule /tl 196-200/; - Jälitusprotokoll /tl 201/; - Tunnistaja XXX ütlus koos lisatud e-kirjavahetuse väljatrükiga /tl 202-206/; - Kahtlustatav Ott Speeki ütlus /tl 230-232/. Olles kontrollinud ülaltoodud tõendeid, asub kohus seisukohale, et süüdistatav Ott Speeki süü temale inkrimineeritud kuritegudes on täielikult tõendamist leidnud ning temale esitatud süüdistus õigesti kvalifitseeritud. Kannatanu XXXütlustega on tõendamist leidnud asjaolu, et tema isikuandmeid on tema tahte vastaselt kasutatud ajavahemikul 22.09.2011 kuni 19.11.2011 ning temast on loodud teistele petturi mulje; 12.02.2012 avastas ta oma nime internetis otsides, et tema nime alt on tehtud internetipettusi ja teda nimetatakse internetis petturiks. Soovides selles asjas selgusele jõuda, avaldas tema suhtlusvõrgustikus XXX oma kasutajaprofiililt teate. XXXotsis tema nime kasutanud isikult petta saanud inimesi ning sai teada, et oktoobris 2011 pakuti kaupa, esinedes XXXnime all, vastuseks internetikuulutustele, kus inimesed soovivad osta raamatuid. Raha paluti kanda teiste isikute arvele sh XXX, XXXja XXXpangaarvetele. XXXkui petturist, hoiatati internetikeskkondade foorumites perekool.ee, osta.ee ja buduaar.ee. XXXpoolt avaldatud teatele reageerisid ja tema poole pöördusid XXX, XXX, XXX, XXXja XXX, nende kaudu ta sai teada, et pettusesse oli kaasatud XXX, kellele raha kandis XXX, samuti XXX, kelle nimelt suheldi XXX (X) ning XXX. Lisaks sellele XXX teatas, et langes analoogse pettuse ohvriks, kuid XXX nimelise isikuga ei suhelnud, küll aga raha kandis XXX ; kannatanu tunneb, et tema maine on rikutud, kuna tal ei ole mitte ühtegi nimekaimu ning petta saanud isikud seostavad nende pettustega teda; samuti nimetatigi teda internetis petturiks ja hoiatati teisi nimeliselt tema eest, sellega võib olla raskendatud tulevikus tema tööle kandideerimine. XXX on ülekuulamisele lisanud meilivahetused libaX ja XXX vahel, mis tõendavad tema ütlusi pettuse toimepanemise osas. XXXle raha saatmist ja XXXnimel pettuste toimepanekut tõendavad tunnistajana ülekuulatud XXX Lingi ütlused selle kohta, et 2011 aasta oktoobris soovis osta raamatut „Kuumalaine Berliinis“, mille kohta kuulutas internetiportaalis XXX. Kuulutusele reageeris X nimeline isik, e-posti aadressilt XXXning pakkus raamatut hinnaga 5,50 eurot, mille XXX 22.10.2011 kandis temalt palutud selgitusega “kokkulepe“ XXX (X) kontole, kuid raamatut ei saanud. Samuti, et tema jõudis perekooli foorumis infoni, kus hoiatati, et XXX petab, laseb raha kanda XXX nimele, kuid kaupa ei saada. Tunnistajana üle kuulatud XXXkinnitas, et soovis osta raamatut „Lugu mungast, kes müüs oma Ferrari“ ning 2011 aasta oktoobris pani kuulutuse internetikeskkonda delfi.ee 4 foorumisse, kus temale vastas XXX e-posti aadressilt, XXX ennast nimetanud, raamatu pakkuja. Mäletab, et raha, summas 6 eurot, kandis mingi meesterahva nimega arvelduskontole, kuid raamat jäi saamata. 2012 aasta veebruaris facebook.com keskkonnas nägi õige XXX teadet, kellele ka kirjutas oma juhtumist. Tunnistaja XXX andis ütlusi selle kohta, et tema soovis osta raamatut „Esimene maailmasõda“ ning sellekohase kuulutuse pani internetti XXX veebikeskkonda, kus järgmisel päeval s.o 20.10.2011 võttis temaga ühendust X nimeline isik e-posti aadressilt XXX. XXX kandis raha summas 11 eurot X nimelist isikult e-kirjas saadetud XXX kontole, kuid raamatut ei saanud. 2012 aasta veebruaris võttis XXX ühendust XXX , kes teatas XXXteatest ja XXX kirjutas e-kirja aadressile XXX . Tunnistaja jõudis foorumini, kus hoiatati XXXkui petturi eest. Tunnistaja ütlusi kinnitavad ekirjade väljatrükid. Tunnistajana üle kuulatud XXX ütluste kohaselt soovis tema osta raamatu „Nututa uni“, sellekohase kuulutuse tema avaldas internetiportaalis XXX ning 19.10.2011 sellele reageeris X nimeline isik e-posti aadressilt XXX , kes palus raamatu ostmiseks kanda raha XXX . XXX kandis raha 10 eurot, kuid raamatut ei saanud. XXX nime googeldades leidis foorumi, kus inimesed kirjeldavad, kuidas on XXX petta saanud. Tunnistajana ülekuulatud XXX kinnitab, et 20.10.2011 sai oma pangakontole Swedbankis 10 eurose ülekande XXX , selgitusega „kokkulepe“, kuid tema teadis oma vennalt XXX (kasutajanimega ), et kontole laekub raha isikult, kes soovib läbi foorumi XXX (kasutajanimega ) osta PAYPAL kontole GB (inglise) naelu ja raha kantakse XXX kontole, kuna XXX ei ole Swedbanki kontot. Kuna 20.10.2012 raha laekus, tegi ka XXX GB valuuta PAYPAL ülekannet XXX (X). XXXütluste kohaselt samasugune soov oli isikul kasutajanimega ning ka 24.10.2011 tema kontole Inca Koronenilt tehtud 10 eurose ülekande, selgitusega „kokkulepe“ tulemusel tema vend saatis PAYPAL keskkonnas ülekande, kuid seekord teisele isikule XXX. Tunnistaja jõudis googeldades infoni, kus XXX kui petturi eest hoiatati teisi. Tunnistaja ütlusi kinnitavad sellesisulised ekirjade väljatrükid. 16.06.2012 XXXOÜ-le tehtud päringu vastusest nähtub portaalis XXX kasutajate ja poolt kasutatud IP aadressid, milliste hulgast kolm IP aadressi kattuvad jälitusprotokollis fikseeritud jälitustoimingu käigus tuvastatud IP aadressiga, mis on olnud seotud modemiga, mille lepinguline kasutaja on Ott Speek. Kriminaalasjas on jälitustegevuse tulemusena tuvastatud ja jälitusprotokollis fikseeritud teave, et e-maili aadress XXX , milliselt olid peetud kirjavahetused käesolevas kriminaalasjas tunnistajatena ülekuulatud isikutega XXXisiku nime all ajavahemikul 28.09.2011 kuni 14.10.2011 ja 14.11.2011 kuni 19.11.2011, oli loodud 22.09.2011 arvuti IP aadressil, mis on seotud modemiga, mille lepingujärgne kasutaja on Ott Speek. Kannatanu XXX ütluste kohaselt soovis tema 2011 aasta septembrikuus osta raamatud, mille kohta kuulutas internetiportaalis XXX . 16.09.2011 temaga võttis ühendust Alo nimeline isik, meili aadressiga XXX. Isik pakkus raamatute eest tasumiseks Moneybrookers arvet nr XXXXXXXXXXXXX ning selgitusse lisada nr XXXXXX. XXX pidas sellist arveldust kahtlaseks ja tehing jäi katki. 21.10.2011 XXX saatis meili XXX, kes teatas, et XXX identiteedivargusest ning isikust Ott Speekist, keda tema kahtlustab. XXX selgitas, et temale 5 pakuti XXX nimelt e-maililt XXX kasutades raamatuid ning raha oli vaja kanda samuti Moneybrookers arvele nr XXXXXXXXXXXXX ning selgitusse lisada nr
2. XXX ütlusi tõendavad ekirjade väljatrükid. Lisaks sellele Ott Speeki poolsest XXX esinemisest tunnistavad ka XXX tunnistajana antud ütlused. Tema selgitas, et 2011 aasta oktoobris soovis osta raamatuid ja pani selle kohta XXX foorumisse kuulutuse. 15.10.2011 kuulutusele reageeris isik meili aadressiga XXX, tal olid pakkuda kõik raamatud ja nende ostmiseks palus raha, summas 15 eurot, kanda Moneybrookers arvele XXXXXXXXXXXXX ning selgitusse lisada nr
3. XXX tundus kahtlane, et nii väikese summa ülekandmiseks soovitakse kasutada anonüümset keskkonda ja ta uuris internetis XXX isikuandmeid ning antud konto andmeid ja selgus, et tegemist võib olla Ott Speeki nimelise petturiga, millest teavitas ka XXX tema töökoha Pärnu Haigla töömeili teel. Ott Speek seotust e-posti aadressidega XXX ja XXX tõendab kriminaalasjas Elion Ettevõtted ASile tehtud päring. Päringu vastustest nähtub, et e-posti aadressidele XXX olid tehtud logimised ajavahemikul 16.09.2011-22.09.2011 ja XXX olid tehtud logimised ajavahemikul 15.10.2011.-16.10.
4. Jälitusprotokolliga on aga tõendamist leidnud, et nimetatud meili aadresside sisselogimisel kasutatud IP aadressid olid sellel hetkel seotud modemiga, mille lepingujärgseks kasutajaks oli Ott Speek. Jälitustegevuse tulemusena on tõendatud, et IP aadressid, milledelt väljastati meile XXX ja XXX süüks pandaval ajal olid seotud modemiga, mille lepingujärgne kasutaja on Ott Speek. Kriminaalasjas O.Speeki käitumist iseloomustava materjalina on lisatud väärteomaterjalid, mis tõendavad O.Speeki õigusvastast käitumist, nimelt varasemalt analoogsete skeemidega pettuste toimepanemist. Kõnealuses väärteoasjas käib läbi informatsioon XXX raha saatmisest. Samuti süüteoasjast nr 2317,11,012968 nähtub juhtum, milles tunnistajana üle kuulatud XXX avaldas oma raamatu ostusoovi internetiportaalis XXX ning suhtles XXX (X) (e-post XXX) esinenud isikuga, kes palus raamatu „Rasedus“ ostmise soovi korral kanda raha 7,5 eurot selgitusega „kokkulepe“ XXX (X) kontole. XXX kandis raha 24.11.2011, kuid raamatut ei saanud. Omakorda tunnistajana ülekuulatud XXX väidab, et tema kontot kasutas tema vend XXX, kes väitis, et peaks tulema raha. Tunnistajana üle kuulatud XXX selgitas, et on kasutajaks portaalil XXX , millel tutvus isikuga, kes soovis osta 7 euroga 10 USD dollarit ning XXX kandis 24.11.2011 PAYPAL kasutajale XXX 9,95 USD dollarit ning osturaha 7,50 eurot laekus XXX i venna XXX kontole. Menetlusaluse isikuna üle kuulatud Ott Speek tunnistas, et pakkus raamatut „Rasedus“ XXX ning selleks Ott Speek esines Veiko nime all ning PAYPAL kasutajale XXX oli kantud kolmandalt isikult raha. Ott Speek tunnistas, et oma nimi on nii tuttav, et internetis tehingute tegemisel tema ei kasuta seda enam. Selles osas on 03.05.2012 Harju Maakohtu otsusega on Ott Speek internetikeskkonnas XXX XXXnime all esinemises süüdi mõistetud ja karistatud 12 päevase arestiga. Nimetatud väärteoasja materjalid on kohased, kuivõrd iseloomustavad Ott Speeki kuriteoskeemi. Samal viisil on ka käesolevad kuriteod tehniliselt toimepandud. See aga näitab seda, et Ott Speek on pidevalt õiguskorda rikkuv ja süütegusid toimepanev isik. Ott Speek ei taotlenud enda ülekuulamist kohtus, vaid jäi enda varem antud ütluste juurde. Kohtueelses menetluses kahtlustatavana üle kuulatud Ott Speek kinnitab, et pani toime internetipettused. 2011 augustis tema vabanes vanglast ja ei viitsinud tööd otsida. Internetipettusteks oma nime kasutada ei saanud, kuna tema nime all internetis on palju negatiivset informatsiooni. Ott Speek otsustas raamatuid pakkuma hakata ja võimaldab, et 6 kasutas selleks meiliaadressi XXX . Samuti selgitab, et teadis, et XXX ja XXXon päriselt eksisteerivad inimesed, kuna puutus nendega kokku varasemates tehingutes, kirjavahetustes. O.Speek tunnistab, et registreeris XXX internetikeskkonnas meili aadressid XXX ja XXX ja nendelt meilidelt pidas kirjavahetust raamatuid osta soovivate inimestega. Ott Speek tunnistab, et sai aru, et kahjustas sellega XXXja XXX mainet. Samuti võttis omaks Moneybrookersi kontot nr XXXXXXXXXXXXX ja selgitas, et selgituse nr 25321559 on seotud tema nimega. Seega puudub käesolevas asjas vaidlus selles, et Ott Speek on XXXja XXX nimedelt toime pannud internetipettused. Ülaltoodud tõenditega on üheselt tõendatud, et O.Speek kasutas XXXja XXX nimesid, lõi XXXja XXX nimedelt meiliaadressi ja suhtles teiste isikutega, jättes neile mulje, et tema ongi XXXvõi XXX . Nii nähtub tunnistajate XXX, XXX, XXX ja XXX ütlustest üheselt, et nendele pakuti raamatut müüa XXXnime alt, meiliaadressilt XXX ning selle pettuse tulemusena jäi neile mulje, et XXXnimeline isik ongi pettur. Sellekohta leidsid nad infot ka internetist XXXnime otsingusse pannes. Samuti tunnistab XXX ütlustele lisaks tunnistaja XXX, et suhtles enda teada XXX ga meiliaadressil XXX ning tehingu tulemusena oleks temal mulje XX kui petturist. Asjaolu, et XXX ja XXXei ole O.Speekil lubanud oma nime kasutada ega nende nimelt tehinguid teha käesolevas asjas vaidlustatud ei ole. O.Speek tunnistab kuritegude toimepanemist ülaltoodud skeemi kohaselt. Asjaolu, et O.Speek interneti keskkondades XXX ja XXX esinedes neist ebaõige ettekujutuse lõi, ei ole samuti vaidlustatud. Vaidlust ei ole ka selles, et XXX ja XXX maine internetikeskkonnas kahjustatud on - seda kinnitavad kannatanute ja loetletud tunnistajate ütlused selles, et ülalmärgitud foorumites teisi nimeliselt XXX ja XXX kui petturite eest hoiatatakse. Mõlemad nimed on ainukordsed ning nende nimede järgi on võimalik kannatanud tuvastada. Seega on tuvastatud, et sellise käitumisega on Ott Speek tekitanud kahju X XX ja XXX mainele ehk nende seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Põhiseaduse § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Käesoleval juhul on Ott Speek oma käitumisega teotanud XXX ja XXX head nime ja selleläbi ka nende au- luues neist teistes isikutes mulje kui petturitest. KarS § 1572 järgi on karistatav teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine. Ott Speekile on esitatud süüdistus teist isikut tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta kasutamise eesmärgiga luua temana esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus ning kahjustades sellega tema seadusega kaitstud õigusi ja hüve. Oma tegevusega Ott Speek tekitas kahju kannatanutele XXX ja XXX , kuna nende kohta internetis levis nende mainet kahjustavat infot. Kuigi Ott Speeki tegevuse eesmärgiks oli omakasu teenimine ning tema esmaseks eesmärgiks ei olnud seatud just nende isikute maine kahjustamine, siis leiab kohus, et sellele vaatamata on kuriteokoosseisu subjektiivne külg samuti täidetud. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Antud juhul Ott Speek seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, s.o XXX ja XXX esinemise, nende nimede all inimeste petmise - raamatute müümise, kavatsemata raamatuid tegelikkuses raha saades vastu anda - ja teadis, et sellega kaasneb XXX ja XXX maine kahjustamine. Kuivõrd O.Speek ise tunnistas, et enda nime alt ta ei saanud tehinguid pakkuda, kuna tema maine on juba interneti keskkonnas kahjustatud, siis ilmselgelt teadis ta, et sama 7 ootab ees neid inimesi, kelle nimede all ta pettusi toime paneb. Seega pidas O.Speek teiste inimeste maine kahjustamist oma eesmärgi- omakasu teenimine petuskeemi kauduhädavalikuks tingimuseks. Kogu O.Speeki tegevus oli etteplaneeritud – ta kasutas teadlikult XXX ja XXX nimesid, teades, et tegemist on reaalselt eksisteerivate inimestega, ta lõi teadlikult nendenimelised meiliaadressid ja suhtles teadlikult nende nimede all teiste isikutega. Kogu O.Speeki tegevuse eesmärk oligi varjata enda isikut ning kasutades teiste isikute identiteeti ehk tuvastatavat nime, et varjata enda poolt pettuste toimepanemist. Seega leiab kohus, et Ott Speeki käitumine on kvalifitseeritud õigesti KarS § 157² järgi. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel peab arvestama kohaldatava karistuse üld- ja eripreventiivset mõju, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et kohtulikul uurimisel ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 lg 1 mõistes. Kuigi kohtuistungil avaldas süüdistatav puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu suhtes, ei saa kohus seda lugeda siiraks kahetsusavalduseks. Süüdistatav on toime pannud järjestikuselt kuriteoepisoode, on eelnevalt samasisuliste tegude eest karistatud. Süüdistatav ei ole ilmunud ise süü tunnistamisele, vaid on kuriteod tunnistanud üles ülekuulamistel, kahetsust avaldas üksnes kohtus. Eeltoodu alusel ei loe kohus esitatud kahetsusavaldust siiraks ega karistust kergendavaks asjaoluks. Karistust raskendavaks asjaoluks peab kohus KarS § 58 p 1 alusel omakasu motiivi. O.Speek pani teod toime sooviga teenida materiaalset kasu. Käesolevas asjas on O.Speekile esitatud süüdistus kahes episoodis, mida ta on toime pannud 20.01.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 222 lg 1; §224 lg 1järgi süüdimõistmise katseajal. Süüdistatav on kuritegude toimepanemist jätkanud vahetult peale kohtuotsust. Sellest tulenevalt saab teha ainult ühese järelduse, et mõistetud karistustest ei ole süüdistatav seni mingeid järeldusi teinud ega asunud õiguskuulekale teele. Süüdistatav on siinjuures varasemalt korduvalt karistatud isik. Aastast 2007 on süüdistatavale mõistetud karistusteks vangistusi, milledest osa on jäetud ka tingimuslikult täitmisele pööramata. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Sellest tulenevalt peab kohus oluliseks O.Speekile karistuse määramisel ka tema isikut, sh tema varasemat karistatust, seda et viimane vangistus pöörati täitmisele, et isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. O.Speeki tegevuse läbi on saanud petta mitmed inimesed. Arvesse tuleb võtta ka seda, et O.Speekil ei ole olnud ametlikku legaalset töökohta ega sissetulekut. O.Speegile on antud võimalus asuda õiguskuulekalt käituma – ta vabastati vanglast ennetähtaegselt karistuse täitmisest katseajaga, kuid pani katseajal vahetult peale vabanemist toime käesolevad teod. Sealjuures iseloomustab O.Speegi suhtumist elusse ja toimepandud tegudesse põhjendus- ma ei viitsinud tööd otsida. O.Speek on kuriteod toime pannud kavatsetult. O.Speeki karistamine rahalise karistusega – kui kergemaliigilise karistusega-, nagu seda näeb ette esitatud süüdistuse süütekoosseis, on välistatud tema eelneva karistatuse, toimepandud kuritegude arvukuse ja O.Speekil karistuse kandmiseks legaalsete rahalise vahendite puudumise tõttu. Kuivõrd O.Speekile on varasemalt antud võimalus osaliselt tingimisi vangistuse kohaldamata jätmisega näidata oma suhtumist õiguskorda ja asuda õiguskuulekalt käituma, siis lähtudes tema poolt toimepandud tegudest ei 8 pea kohus võimalikuks käesoleval juhul O.Speeki vangistuse kandmisest tingimisi vabastada või kohaldada tema suhtes vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Viimane on kohtu hinnangul ka KarS § 76 lg 6 alusel välistatud. Kuivõrd O.Speek on ka varasemalt korduvalt vangistusi kandnud, ei kanna tema suhtes eesmärki ka nn šokivangistuse kohaldamine. Ilmselgelt ei ole vangistuses viibimine pannud teda seni õiguskuulekale teele suunavaid järeldusi tegema. Eeltoodu alusel leiab kohus, et O.Speeki on võimalik karistada ja mõjutada ainult reaalse vangistusega, arvestades siinjuures ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 157² alusel on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Vastavalt kohtupraktikale tuleb karistuse mõistmisel lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast, arvestada vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, isiku süüd. Ott Speekile karistuse mõistmisel arvestab kohus lisaks kuriteoepisoodide arvule, tekitatud kahjule- kahe isiku maine kahjustamine ja väikeses ulatuses varalise kahju tekitamine, ka seda, et käesolevad kuriteod on toimepandud kaks aastat tagasi ning vahepealsel perioodil ei ole O.Speek uusi kuritegusid toime pannud. Viimast asjaolu arvesse võttes, leiab kohus, et on võimalik karistada O.Speeki toimepandud kuritegude eest alla sanktsiooni keskmist määra, s.o vangistusega üks aasta. Arvestades asjaolu, et O.Speek pani toime uued kuriteod katseajal, siis tulenevalt KarS § 76 lg 6 tuleb O.Speekile karistuse mõistmisel viia kandmata jäänud karistuse osa täide, seega KarS § 65 lg 2 alusel suurendada temale käesolevate kuritegude eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o kaheksa kuu ja 29 päeva võrra. Puutuvalt liitkaristuse mõistmisesse märgib kohus, et on teinud arvestusliku tehte O.Speeki liitkaristuse mõistmiseks ning tuvastanud eelmises kohtuotsuses liitkaristuse mõistmisel tehtud arvestusliku vea. Avalikest materjalidest (KIS) nähtuvalt oli O.Speek kinni peetud 06.01.2011, mitte 07.01.2011 nagu on kohtuotsuses arvestatud. Sellest tulenevalt oli O.Speekil vaja kanda ära karistus üks aasta kolm kuud ja kolmteist päeva, mitte neliteist nagu kirjas otsuses, kuivõrd karistuse reaalne kandmisele asumise aeg oli 06.01.2011, mitte 07.01.
5. Nimetatud kuupäev on Harju Maakohtu 01.02.2011 määrusega parandatud. O.Speek oli süüdimõistetud 20.01.2011 otsusega ja talle mõisteti karistuseks üks aasta ja neli kuud vangistust. Sellest arvestati maha eelvangistuses viibitud aeg KarS § 68 lg 1 alusel. Seega oli tal eelmise kohtuotsuse alusel 02.08.2011 vabastamise hetkel kantud karistusest kuus kuud ja 14 päeva (mitte 13 nagu kirjas eelmises otsuses) ning kandmata karistust kaheksa kuud ja 29 päeva. Kohus tegi omaalgatuslikult karistuse ümberarvestuse lähtudes põhimõttest, et kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Antud juhul kergendab uus arvutus süüdistatava olukorda, s.o vangistust ühe päeva võrra. Lühimenetluse sätteid arvestades tuleb karistusest maha arvata 1/3 ning karistuse kandmise alguse ajaks lugeda tema karistuse kandmisele asumise päev. Tõkend – elukohast lahkumise keeld jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, seejärel tühistada.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. 9 Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Süüdistatav ise leidis, et vabaduses olles, ei ole menetluskulde hüvitamine probleemiks. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas

§ 423

ja § 424 sätteid, s.t pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Menetluskulud koosnevad O.Speekile osutatud riigi õigusabiga seoses kaitsetasust, nii kohtueelses kui kohtumenetluses vastavalt kehtestatud tasumääradele, süüdimõistava II astme kuriteoga kaasnevast sundrahast ja toimikumaterjalide koopia tegemise kulust kaitsjale. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Ott Speekilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna 12 kuu jooksul: •

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 252 eurot (kakssada viiskümmend kaks eurot •

§ 179

alusel sundraha 480 eurot ( nelisada kaheksakümmend • kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti). Kohus juhindub

§-dest 238 lg 1 p 4, 306, 311, 312, 313 ja 317. Kohtunik Kristina Väliste /allkiri/ 10