Obsah (5)

§ 424§ 74§ 68§ 75§ 50

1-15-8382 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 27. oktoobril 2015.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-15-8382 (15230200646) Kohtuk

§ 424

järgi 21.08.2009.a Pärnu Maakohtu poolt

§ 424

järgi mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust,

§ 74

lg 1 ja § 75 lg 1 alusel allutatud käitumiskontrollile, katseaeg 24 kuud, Lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks; Juhindudes KrMS §-dest § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p. p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 310 lg 1; § 311; § 313;

§ - dest § 50 lg 1 p 1; § 68 lg 1; § 74 lg 1, 3 § 75 lg 1 p.p 1-6; § 75 lg 2 p 2; LS § 127; kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada E.S

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 11 (üksteist) kuud. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada E.S karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 03.07.2015.a kuni 04.07.2015.a s.o 2 (kaks) päeva vangistust, seega ärakandmata karistuseks E.S on 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3. Juhindudes

§ 74

lg 1, 3 sätetest mitte pöörata Ain Antonsile mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui E.S ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle

§ 75

lg 1 p.p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 4. Kohustada E.S-i täitma

§ 75

lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas aadressil: XXX • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5. Juhindudes

§ 75lg 2 p 2 kohustada E.S-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

1. Määrata E.S katseajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
2. E.S katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 27.10.2015.a.
3. E.S suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - jätta muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
4. Juhindudes

§ 50

lg 1 p 1 lisakaristusena ära võtta E.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksaks) kuuks.

1. LS § 127 alusel on E.S kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.
2. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel E.S-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 585.- (viissada kaheksakümmend viis) eurot; • kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi teenuse eest summas 120.(ükssada kakskümmend) eurot;
3. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et E.S-ilt välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel E.S-ile tema elukoha aadressile: XXX. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu E.S on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 03.07.2015 kella 23.54 ajal Tallinnas Pärnu mnt 107 poolt Vineeri tn 2 juurde mootorsõidukit Ford Transit 100VAN registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,19 mg/l, laiendmääramatusega 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,09 mg/l). Sellise käitumisega rikkus E.S liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani E.S toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

08. oktoobril 2015.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alice Simm, süüdistatav E.S ja tema kaitsja vandeadvokaat Toomas Bekker käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Alice Simm taotleb kohtult E.S süüdi tunnistamist

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest 11 kuu pikkuse vangistusega, millisest

§ 68

lg 1 alusel maha arvata E.S eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva vangistust, lugedes lõplikuks ärakandmata karistuseks 10 kuud ja 28 päeva vangistust, milline

§ 74

lg 1, 3 ja

§ 75

lg 1 p.p 1-6 alusel jäetakse tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga kohaldamata, allutades E.S temale määratud katseajaks käitumiskontrollile. Kohustades E.S-i käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu -, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 juhindudes on E.S käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Samuti nähtub kohtule esitatud kokkuleppest, et abiprokurör Alice Simm juhindudes

§ 50

lg 1 p 1 taotleb kohtult E.S suhtes lisakaristuse kohaldamist s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ja seda 9 kuuks. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et E.S on kinnitanud, et tema on nõus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatisooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning nõutava karistuse liigi ja määraga. Samuti nähtub sõlmitud kokkuleppest, et E.S-ile on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb temalt menetluskulu- kaitsjatasu välja mõistmine ning sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest tasumise kohustus summas 585.- eurot riigi tuludesse. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 27.10.2015.a toimunud kohtuistungil E.S kinnitas, et kohtuistungile ta kaitsjat kutsuda ei soovi ning tunnistas end temale

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe, paludes see kohtul kinnitada. Abiprokurör Alice Simm jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et E.S tuleb süüdi tunnistada

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus peab põhjendatuks menetluskulu s.o kaitsjatasu riigituludesse väljamõistmist E.S-ilt ning seda viimasele kohtueelsel uurimisel riigi määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi teenuse osutamise eest summas 120.- eurot. Samuti kuulub süüdistatavalt riigi tuludesse välja mõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 585.- eurot. Süüdistatavalt sundraha ja menetluskulude välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/