← Eesti

1-15-10541/5

Obsah (4)§ 424§ 68§ 73§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 18. detsembril 2015.a Tallinn koht Kriminaalasja number 1-15-10541 (15230200941) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär

§ 424

järgi elukoht XXX; ik XXX, määratlemata kodakondsusega; keskharidus, invaliidsuspensionär, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 248 lg 1 p 4; 311 ja 313 Tunnistada süüdi V.Z

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.10.201508.10.2015, so 2 (kaks) päeva, ärakandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.Z ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta V.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Vastavalt LS § 127 on V.Z kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohaldada V.Z-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Katseaja algust arvata alates 18.12.2015.a. Välja mõista V.Z-ilt riigituludesse sundraha 585 eurot ja menetluskulud 48 eurot (kaitsjatasu). KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb sundraha ja menetluskulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makserekvisiidid on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos, mis edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel isiku poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile või isiku kinnipidamiskohta. Menetluskulude tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätete rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT V.Z-i süüdistatakse selles, et ta juhtis tahtlikult 07.10.2015 kella 16:48 ajal Tallinnas Kolde pst 65 maja juures mootorsõidukit Honda Civic registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 1,05 mg/l). V.Z rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei toh olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või mu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutava häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nin liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi võ tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudei Seega pani V.Z toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

V.Z-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör V.Z-i karistamist kohtus

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud.

§ 73

lg 1, 3 alusel mitte pöörata V.Z-i karistust täielikult täitmisele, kui ta 2aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 kuuks. Vastavalt LS § 127 on V.Z kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale on selgitatud kohustust tasuda menetluskulud, so sundraha 585 eurot ja kaitsjatasu 48 eurot. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava V.Z-i süü tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et V.Z tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti kuuluvad V.Z-ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks kaitsjatasu 48 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 585 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlusest peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimalikuks määrata menetluskulude hüvitamise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1,3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Eha Popova Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.