lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav H.V Ik: XXX, EV kodanik, algharidus; töökoht: hetkel ei tööta, alates 21,01.2016 AS XXX; elukoht: XXX. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 07.10.2015. Varasem karistatus: Harju Maakohtu 30.12.2014 otsusega
lg 2,
lg1 - § 22 lg 2 järgi 1 aasta vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. Katseaja algus alates 30.12.2014. Kaitsja Advokaat Natalja Lausmaa RESOLUTSIOON 1. 2. 3. H.V süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 45 (nelikümmend viis) päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 450 (nelisada viiskümmend) eurot. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada H.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 30 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 300 (kolmsada) eurot.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 30.12.2014 otsusega mõistetud karistusega, s.o vangistusega 1 aasta, milline karistus jäeti
lg 1 ja 3 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga kohaldamata ning lõplikuks karistuseks kohtuotsuste 1 kogumis
lg 2 alusel mõista vangistus 1 aasta ja rahaline karistus 300 eurot, millistest viimane karistus viiakse täide iseseisvalt. 4.
lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud rahalise karistuse, s.o 300 euro tasumine ositi 10 kuu jooksul igakuiste võrdsete osadena 30 (kolmkümmend) euro kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides ära makseinfos märgitud viitenumbri ja selgitusena: „H.V, 1-15-10739, rahaline karistus“. 5.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta H.V-le Harju Maakohtu 30.12.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 1 (üks) aastat H.V suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et H.V temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu. 6.
p 1 alusel arvestada H.V-le määratud 3 (kolm) aastase katseaja kulgemist alates Harju Maakohtu 30.12.2014 otsuse kuulutamisest, s.o alates 30.12.
Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et toetab lõhimenetluse taotlust, toimiku materjalide kohaselt on alust süüdistust esitada, ei ole vastuväiteid kvalifikatsiooni ega tõendatusse, samuti tõendite lubatavuse osas. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, samuti kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritego toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kohus leiab, et 19.08.2015 kella 12.22 ajal aadressil Tartu mnt 87, Tallinn asuva Swedbank panga pangaautomaadist ja kella 21.39 ajal aadressil Kuusalu tee 13, Kuusalu, Harjumaa asuva SEB panga pangaautomaadist XXXi SEB Pank pangakaardiga sularaha summas kokku 315 euro välja võtmine H.V poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega ja kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXXi ütluste kohaselt (tl 2-3; 6-7) avastas ta 25.08.2015, et tema pangakaardilt oli võetud sularaha 250 eurot ja 65 eurot. Pangakaart ise oli telefoni kaante vahel alles. Siis helistas ta endisele elukaaslasele H.V-le, kes tunnistas üles, et tema oli kaarti kasutanud ja raha võtnud ning siis kaardi tagasi telefoni kaante vahele pannud. H.V teadis tema PIN-koodi. 14.09.2015 tagastas H.V talle varastatud raha. Ka pangakaardi väljavõttest (tl 3-5) nähtub, et kannatanu pangakontolt on välja võetud sularaha 19.08.2015 kella 12.22 ajal aadressil Tartu mnt 87, Tallinn asuva Swedbank panga pangaautomaadist summas 250 eurot ja kella 21.39 ajal aadressil Kuusalu tee 13, Kuusalu, Harjumaa asuva SEB panga pangaautomaadist summas 65 eurot. Samuti nähtub, et Swedbanki teenustasu oli 6,83 eurot. H.V kahtlustatavana antud ütluste (tl 12-14) kohaselt tunnistab ta end süüdi ja kahetseb tehtut. 19.08.2015 andis tema endine elukaaslane XXX Sikupilli keskuses tema kätte mobiiltelefoni, mille kaante vahel oli ka deebetkaart. Kuna ta teadis selle kaardi PIN-koodi ja teadis, et XXX oli saanud just puhkuserahasid, siis otsustas võtta kaardilt sularaha 250 eurot XXXi teadmata. Samuti sama päeva õhtul võttis ta ka Kuusalu pangaautomaadist kaardiga 65 eurot sularaha ja siis pani kaardi tagasi XXXi telefoni kaante vahele. Raha kasutas isiklikuks otstarbeks. 3 Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt on tuvastamist leidnud, et süüdistatav võttis 19.08.2015 oma endise elukaaslase XXXi mobiiltelefoni kaante vahelt deebetkaardi ning teades juba varasemast ajast selle PIN-koodi, võttis 19.08.2015 kella 12.22 ajal Tartu mnt 87, Tallinn asuva Swedbank panga pangaautomaadist 250 eurot ja kella 21.39 ajal aadressil Kuusalu tee 13, Kuusalu, Harjumaa asuva SEB panga pangaautomaadist 65 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtub ka, et Swedbanki teenustasu oli 6,83 eurot. Seega tekitati kannatanule kahju kokku summas 321,83 eurot. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav, olles valdaja tahte vastaselt ja seega õigusvastaselt, saanud enda kasutusse teise isiku pangakaardi ja teades pangakaardi kasutamiseks vajaliku numbrilist koodi, sisenes konto valdaja ja panga tahte vastaselt konto valdaja pangakontole. Selleks sisestas ta arvutiprogrammi ebaseaduslikult andmeid, sekkudes sellisel viisil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud isik ning sai sellise käitumise läbi varalist kasu summas 315 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju summas 321,83 eurot. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus H.V käitumises ei tuvastanud. Seega H.V pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel ja muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, s.o
KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni kolme aastani. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. H.V ankeetandmete kohaselt töötab ta alates 12.11.2015 Tallinna Kaubamajas teenindajana, seega omab ta sissetulekut ning on võimeline rahalist karistust tasuma. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades ka kuriteo asjaolusid koostoimes, peab kohus võimalikuks kohaldada kergemat karistuse liiki rahalise karistuse näol. Kuigi kohus on eelnevalt kriminaalasja prokuratuurile tagastanud põhjendusega, et sissetulekuta süüdistatav ei ole võimeline rahalist karistust kandma ning uue süüteo toimepanemine katseajal viitab süüdistatava suhtumisele karistusse, leiab kohus, et sissetuleku osas on käesolevaks ajaks süüdistatava olukord muutunud ning süüdistatavale on määratud piisavalt pikk katseaeg, mis annab süüdistatavale võimaluse näidata oma suhtumise muutmist ning uue süüteo toimepanemine tingiks nii või teisiti isiku vabadust piirava karistuse kohaldamise. Karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatava süü suurust, tekitatud kahju suurust ning süüdistatavale inkrimineeritud süüteo tehiolusid. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt andis kannatanu ise süüdistatavale oma telefoni hoida ning telefoni kaante vahel oli ka deebetkaart, mille PIN-koodi süüdistatav teadis. Süüdistatav võttis oma endise elukaaslase teadmata ja tema tahte vastaselt pangakaardiga sularahaautomaadist välja sularaha, tekitades 4 kannatanule varalist kahju, mis ei olnud kuigi suur. Kuigi tegu pandi toime kavatsetult, on kuriteo asjaolusid koostoimes vaadeldes süüdistatava süü hinnatav keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust. Lisaks sellele on süüdistatav juba hüvitanud kannatanule kogu tekitatud kahju. Seega leiab kohus, et esinevad kaks karistust kergendavat asjaolu
Arvestades kahe kergendava asjaolu olemasolu ja süüdistatava süü suurust, mis ei ole suur, siis leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o miinimummäära lähedasena. Liitkaristuse mõistmisel tuleb arvestada seda, et süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on toime pandud Harju Maakohtu 30.12.2014 otsusega (tl 20-23) määratud katseajal (30.12.2014 kuni 29.12.2017). Seega tuleb mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristus
lg 2 sätete alusel, mille kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.
lg 2 kohaselt kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, siis viiakse see täide iseseisvalt. Samuti juhib kohus tähelepanu sellele, et kui süüdistatav paneb Harju Maakohtu 30.12.2014 otsusega määratud katseajal toime veel uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt
Kui uus kuritegu pannakse toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pannakse toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele
Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Kuivõrd süüdistatava terviseseisund ei võimalda raskuste tõstmist, leiab kohus, et süüdistatavale ei saa mõista liitkaristust vangistusena, mis asendataks üldkasuliku tööga. Kuna käesoleval juhul karistab kohus süüdistatavat rahalise karistusega, mis
lg 2 sõnastuse kohaselt tuleb täide viia iseseisvalt, siis mõistab kohus küll liitkaristuse, kuid jätab eelmise karistuse, so Harju Maakohtu 30.12.2014 otsusega mõistetud karistuse kohaldamata Harju Maakohtu 30.11.2014 otsuses märgitud tingimustel, jättes mõistetud vangistuse täitmisele pööramata. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule esitatud ankeetandmete kohaselt H.V töötab alates 12.11.2015 ning ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele, ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatavat on varem karistatud kuriteo toimepanemise eest. Lisaks on H.V eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuriteo toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. 5 Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust, samuti rahalise karistuse tasumise kohustust, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.