Obsah (4)

§ 424§ 73§ 50§ 78

Kriminaalasi nr. 1-16-5343 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 30. juunil 2016.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja Katrin–Jana Vaab juuresolekul abi

§ 424järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas U.K´i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 27.01.2016 kella 15.42 ajal Tallinnas Kangru 6 juures mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkojoove ) ( EKEI uuringuakti nr 222T kohaselt uuritaval U.K´l on uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastatud aine: tetrahüdrokannabinool). Sellise käitumisega rikkus U.K liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani U.K toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav U.K ja tema kaitsja Indrek Västrik käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et abiprokurör taotleb kohtus

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest U.K ´ile karistuseks vangistust 6 kuud. Kohaldades

§ 73

sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui U.K ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.

§ 50lg 1 alusel võtta U.K´lt mootorsõiduki juhtimise õigust 4 kuuks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub U.K temale

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuulub U.K´ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 645 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb U.K ´il tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. U.K´ilt tuleb välja mõista ekspertiisitasu summas 167 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb U.K´ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 72 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. KrMS § 180 lg 3 alusel jätte menetluskulud (884 eurot) süüdistatava kanda, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315,

§ 73

lg 1,3, § 78 p 1, § 50 lg 1 p 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada U.K

§ 424järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 73

lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimis kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui U.K ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada U.K´ile määratud 1 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.06.2016.a.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta U.K´ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.

Vastavalt Liiklusseaduse § 127 sätetele on U.K kohustatud viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud Välja mõista U.K ´ilt 645 eurot sundraha, ekspertiisitasu 167 eurot ja kaitsjatasu 72 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud summas 884 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2 Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse U.K´ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 3